Lood

Lood, isiklikud mälestused ning tõendid sõjaajaloo pärandiga seotud paikade ning nende ajaloo kohta.

Märkus: Mitte kõik lood ei põhine tingimata ajaloolistel faktidel. Need põhinevad inimeste isiklikel mälestustel, kogemustel ning ajalooliste sündmuste mõistmisel.

Lahing Kurzeme linnuses Lestene lähedal

Jutustaja kirjeldab oma muljeid lahingutest Lestene ümbruses ja Läti 19. diviisi rolli lahingutes.

Staareksponaadist soomusauto

Arsenali sõjatehases valmistati kahe maailmasõja vahel Eesti omi soomusautosid. Üks koopia nendest asub Jõgewa Militaarmuuseumis.

Kolka neeme piirivalve vaatetorn

NSV Liidu ajal jälgisid ja kontrollisid piirivalvurid sellest tornist Irbe väina vett ning sel ajal räägiti sageli, et isegi part ei saa piirivalvurite teadmata sellest väinast läbi ujuda.

Lahing Väike-Jugla jõe ääres / Riia operatsioon

Jutustaja kirjeldab oma muljeid Riia operatsiooni algusest, kui Saksa armee suurtükivägi hakkab tulistama Vene armee positsioone. Kirjeldab Vene sõjaväes silma paistvat kaost ja Läti püssimeeste meeleolusid enne lahinguid.

Pommimägi

Bumbu mägi on kõrge küngas Riias, Bolderāja luidetes Kleistu metsas. Läti vabadusvõitluste mälestusmärk. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. Bumbu mäelt rünnanud 6. Riia jalaväerügement vallutas Sudrabkalniņa. 1939. aastal püstitati mälestustahvel, mis hävitati 1969. aastal. Mälestuspaik taastati 1989. aastal.

Saksa armee radaripunkt Ulmale'is

Saksa relvajõud paigutasid mitmesse kohta radarijaamad, mis võimaldasid palju varem tuvastada vaenlase lennutegevust Kurzeme piirkonnas.

Nii rajati Riias vennaskalmistule

Jutustaja kirjeldab, millistel tingimustel rajati tuntuim Läti langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk. Nagu memuaaridest nähtub, seisis rahvakangelaste kalmistul mitmeid takistusi ja puudusi - mitte ainult kiriku, vaid ka Riia linna juhtkonna poolt.

Mälestushetk Garrisoni kalmistul

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.

Leedi Kathleen

Mis juhtus leedi Kathleeniga?

Miinid, pommid, torpeedod ja keemiarelvad Läänemerel

2010. aasta veebruari esimestel päevadel ilmus Rootsi telekanalis SVT sõnum, mis tekitas paljudes šoki ja sügavat üllatust.

 
Irbene raadioteleskoopide kahjustused

Enne Irbene lahkumist kahjustas Nõukogude armee kõiki raadioteleskoopide süsteeme

19-aastase Alfons Volgemutsi lugu luurelahingust 17. veebruaril 1945 Priekule lähedal

Alfons Volgemuth oli 19-aastane poiss, raadiooperaator ja teenis natsi-Saksamaa armees.

"Keegi ei ole sellest operatsioonist tagasi tulnud ja pole teada, kas on ellujäänuid. Ma ise osalesin selles sõjas 19-aastase raadiooperaatorina ja olen üks 2, hiljem 3 ellujäänust, kes sattusid venelaste kätte vangi. Tahan kajastada sündmusi oma kogemusest."

Aidu võidualtari lugu

Lugu Aidu Vabadussõja võidualtari lõhkumisest ning selle jäänuste ajaloost.

Soome poiste rügemendi lahing "Põhjapoisid" Bejas

23. veebruaril 1919 jõudis Soome vabatahtlike rügemendi luureüksus "Põhjapoisid", lootes saada täiendavat relvastust ja laskemoona, Beja kooli jõe kalju äärde, kus toimus kokkupõrge enamlastega (Babeckase lahing). Selles lahingus langes 10 Soome rügemendi sõdurit.

Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta

Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.

Näitleja Harry Liepinsi mälestused ajateenistusest Saksa sõjaväes

Hilisem populaarne näitleja Harijs Liepiņš võeti Saksa sõjaväkke ja saadeti 1944. aasta sügisel Ķegumsi.

Redani lahing novembris 1919

Donāts Pudulis oli Liepaja sõjasadama komandantuuri seersant, kes sai 14. novembril 1919. aastal lahingumärgi vapruse ja vapruse eest, kui ta pärast vaenlase rünnakut Redānsi kindluse vastu võttis komandandi kompanii juhtimise üle surmavalt haavatud komandopealik Robert Radziņšilt ja ajas kiire vasturünnakuga vaenlase kindlusest välja, võttes 8 vangi ja 2 töötavat kuulipildujat. Tema elu kuni Liepaja lahinguni on huvitav. Ta astus 1911. aastal 16-aastasena vabatahtlikult Siberi laskurirügementi. Ta osales 1914. aastal lahingutes Saksa armee vastu Varssavis, Lodzis ja mujal Poola rindel ning hiljem lahingutes Austria armee vastu. 1915. aastal sõitis ta Vladivostoki kaudu Prantsusmaale Vene ekspeditsioonikorpuse koosseisus ja võitles 4 kuud Verdunis. 1917. aasta alguses astus ta Läti laskurirügementide ja 7. aprillil 1919 - Läti relvajõudude koosseisu Liepajas.

Saksa sõjaväe korrapidaja Felkeri aruanne luurelahingust 8. ja 9. novembril 1944 Selješa kodus Zvārdes

Felker (saksa keeles Völcker) oli 20-aastane poiss, kes teenis natsi-Saksamaa armee luureteenistuses ja jutustab 8. ja 9. novembri sündmustest, mis kajastavad elavalt rindeliini sündmusi Zvārdes, kus rindejoon liikus 4 kuud edasi-tagasi, sealhulgas Ķērkliņi kiriku ümbruses.

Rezekne pommitamine 1944. aastal

Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta ülestõusmispühal ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ja hukkus kümneid tsiviilisikuid, veel mitu tuhat jäi koduta. Inimesed, kes on neid sündmusi omal nahal kogenud ja saavad neist meile rääkida, olid tol ajal lapsed. Üks neist on ka selle loo autor.

Jean Lipki mälestused

Nõukogude okupatsioonile järgnes Saksa okupatsioon. Natsid sooritasid kuritegusid Läti rahva vastu. Üheks selliseks etniliseks rühmaks olid juudid. Esialgu asutati getod, kuid siis järgnes juutide hävitamine. Paljud lätlased päästsid juute hävitamisest. Üks neist on Jean Lipke.

 
Ventspilsi 46. rannavalvepatarei tuletõrjetorni lugu

Ventspilsi sõjalise pärandi objekt on ainulaadne, sest see on üks väheseid rannikukaitseehitisi Lätis ja Baltikumis, mis kujutab II maailmasõja ajaloolist kindlustust. Samuti on see ainulaadne selle poolest, et tegemist on sõjalise objektiga, mille Nõukogude Liit ehitas Läti Vabariigi iseseisvuse aastatel ja mis sümboliseerib omamoodi väikese riigi suutmatust astuda vastu suurriikidele Teise maailmasõja eelõhtul. See on ainus rannikukaitsepatarei, mis on säilinud nii hästi, ilma ajalooliste kihtideta ja täielikus ehitusjärgus. See paik näitab kogu nõukogude sõjalise kontseptsiooni arengut alates 1939. aastast kuni nõukogude vägede väljaviimiseni 1994. aastal.

Undva sõjaväebaas

1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi nr 32 (Undva) ehituseks 594 ha maa-ala.

Kaitsepositsioonide loomine.

Kirjelduses vaadeldakse lahinguvälja kindlustust üldiselt. Lähtutakse Esimese maailmasõja kogemusest ja olukorrast, mil on vaja korraldada ulatuslik töö kindlustuste kallal.

Kogula lennuväli Saaremaal

Kogula lennuväebaasi hakati rajama 1940. aasta augustis.

Teenistus Mõntu patareis nr 458

Patareis teeninud sõduri meenutused

Kolka ranniku piirivalvuritest

Kolka elaniku Valija Laukšteine mälestused aegadest Kolkas, kui seal olid piirivalvurid.

Tiivulised sõdurid

Postituvide ehk kirjatuvide kasutamine oli 20. sajandi alguses laialdaselt kasutatav sidevahend.

Upīškalnsi endise sõjaväeobjekti kohta

Valdis Pigožnsi (endine Kurmale koguduse juht "Upīškalnsi" operatsiooni ajal) mälestusi Upīškalnsi sõjaväebaasist 

Viimase Vidzeme partisanirühma kohta

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimase partisanirühma ees, paludes neil metsast välja tulla.

3. Kaukaasia laskurrügemendi sõdurid tulistasid I maailmasõja ajal Jēkabpilsis käsku täitmata õhutamise eest

18. mail 1916 Ģegeri poolmõisa varemetes (~ 7 km Jekabpilsist lõuna pool Brody taga) kl. Kell 20.30 lasti 3. Kaukaasia laskurpolgu sõdureid sõnakuulmatuse õhutamise eest maha. Hukkamist juhtis Praporštšik Ravnjalitšev.

Aizporu poolmõis Vabadussõjas

Aizporu poolsaar, Aizpute rajoon, Kalvene vald, on läänepoolseim koht Lätis, kuhu kolonel Oskars Kalpaksi eraldi pataljon taganes.

Rudbārži ja Kalvenė poolsaarel on Aizpore kalmistu. Seal on mälestusmärk ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele.

Lahing Kaulači poolmõisas märtsis 1945

1945. aastal oli Kaulači poolmõisa lähedal Punaarmee vaatluspost. Pealtnägijad meenutasid, et 1945. aasta märtsis puhkesid lahingud. See ei ole esimene kord, kui sellelt põllult on leitud Teise maailmasõja aegseid haudasid.

Läti sõjaväe soomusrong nr.5 ehk "Kalpaks"

Läti armee soomusrong nr. 5 ehk "Kalpaks" oli 1919. aastal Läti relvajõudude kerge soomusrong.

Mälestusi Sõjamuuseumi loomise algusest

Jutustaja kirjeldab sõjamuuseumi loomise tingimusi. Nimetatakse probleeme ja kogumistööd.

Lahing Skrunda koolis 22. jaanuaril 1919. aastal

Kaptenleitnant Jānis Ķīselise mälestused lahingutest Skrunda kooli juures 22. jaanuaril 1919.a.

Avinurme mehed Eesti Vabadussõjas 1918 – 1920

Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.

 
Armee kohalolek Mangalsalas

Mäletan eredaid muljeid Läti sõjaväe kohalolekust Mangalsalas. Kirjeldatud on nii linnuseid kui ka Sapieri rajatud raudbetoonist kindlustust. Mälestused kirjeldavad sõdurite igapäevaelu, elurütmi ja ilmestavad keskkonda Mangalsalas. Mangalsala sõdurite ja Läti sõjaväe külaskäik

Läti Vabadussõjast ja 1918. aasta sündmustest Aluksnes

1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.

"Sõda ei ole lõppenud enne, kui viimane sõdur on maetud" (Saldus Saksa sõdurite kalmistu)

Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol. 

Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.

Rannu lahing ja Rannu lugemik – võime olla uhked Rannu üle

Rannu lahingust ja selle seostest teosega "Nimed marmortahvlil".

Soome jäägritest Lätis

Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.

Lehmad Piiri raketibaasis

Kohalike lehmade karjamaa oli raketibaasi lähedal.

Liepāja linnuse suurtükkidest

Linnuse põhjaosas asus üks neljast rannakaitsepatareist, patarei nr 1, kuid linnuse likvideerimise ajal ei olnud selle relvastus täielikult paigaldatud.

Hans-Gotthard Pestke

Rüütliristi kavaler Hiiumaa hõivamise lahingutes

Elu Kegumsi poolel II maailmasõja ajal

Lõhkevad mälestused kaugest sõjaajast. Vanema põlvkonna jaoks tuletaks see meelde nende endi kogemusi, võib-olla oleks noortest igav.

Kindralmajor N. Dedajevi vigastus Liepāja kindluse keskmises kindluses

1941. aasta juunis oli Saksa armee edukas rünnak jõudnud Liepajasse, kui Liepajasse tungis Saksa soomusvägede 291. jalaväediviis. Kui 1941. aasta juunis algasid sõjategevused Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, koosnes Liepaja Nõukogude armee garnison Liepaja mereväebaasi ja Punaarmee vägedest. Nende lahingute käigus sai kindralmajor N.Dedaev surmavalt haavata

Eesti merevägi abistab Läti vägesid Vabadussõja ajal

23. juunil tähistavad eestlased võidupüha, tähistades nii Läti-Eesti ühist võitu Cēsise lahingutes. Ning selles võidus mängis olulist rolli Eesti merevägi, mis selles Landeswehri sõjas, nagu eestlased seda nimetavad, oma julge tegutsemise ja täpse suurtükitulega Daugava suudmes ähvardas Saksa vägede peamisi varuteid üle Daugava aastal. Riia vahetus läheduses.

Krasnoflotskaja kirjade segadus

Nõukogude ajal oli huvitavaid juhtumeid, mille nimi ja geograafiline asukoht oli "Krasnoflotskaja".

Nurgamaja kohta

Jutustaja kirjeldab esimesi muljeid Nurgamajja jõudmisest. Mälestused paljastavad vangide karmid elutingimused.

Kalpaka viimasest lahingust Airīte lähedal

Kolonel Kalpaks oli sõjaväeringkondades lugupeetud isik ja tõeline patrioot. Just patriotismi vaim ja õnnetu kokkusattumus viisid tema ja saksa pataljonide vahelise saatusliku kokkupõrke, mis kahjuks lõppes kolonel Kalpaksi surmaga.

Daugavgriva kindlusest

Jutustaja kirjeldab sündmust Daugavgrīva linnuses I maailmasõja ajal, kui seda pommitasid Saksa armee õhujõud. Kindlus oli üks strateegilisi objekte, mis püsis olulisena kuni II maailmasõja lõpuni.

Kirje päevikusse hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahinguteks valmistumisest.

Läti laskurmehi ja nende ohvitsere teavitati lahingu algusest viimasel minutil. 5. Zemgale Läti laskurpolgu allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas päevikus viimast õhtut enne lahingu algust. Lühike, kuid helge ja autentne tekst, mis näitab sõduri jaoks väga olulist hetke – õpib tundma lahingupäeva.

Botaanilised tööd mere ääres

Botaaniku ülesandeid täites lubati mööda kallast käia ainult koos piirivalvuriga.

Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas

Nimekiri materjalist ja maksumusest, mis kulus mälestussamba valmistamiseks.

Saksa kindlusliinide pantripeaga tuhkakapp

Krotė läheduses asusid armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid ja sealt on leitud palju teise maailmasõjaga seotud esemeid.

Leitud sõjaesemete kohta

Tänapäeva Lätis täiendavad erinevate muuseumide kogusid eraisikute isiklikud kogud, mis on sageli avalikult eksponeeritud ja kõigile kättesaadavad. Paljude inimeste hobid on iidsed asjad, sealhulgas sõjaajalooga seotud esemed. Külastajatel pole sageli ettekujutust nende asjade päritolust. Nad ilmusid äkki? Kõikidel juhtudel on tegemist mitmeaastase tööga ja huvitava isikliku looga ühe inimese huvidest asju kokku panna, et neist näiteks muuseum teha. Jutustaja kirjeldab oma isiklikku kogemust, andes lugejale aimu olukorrast Lätis pärast II maailmasõda. Erinevate armeede pärand ja tooraine nappus talus sunnivad inimesi leidma loovaid viise, kuidas ellujäämiseks kasutada praktiliselt kõike. Aja jooksul saavad talus kasutust väärtuslikud ajaloolised eksponaadid, mis räägivad Läti ja sealsete inimeste kogemustest.

IMS aegsed kaitsekraavid Väikese väina ääres.

Sõjasündmused algasid saartel 29. septembril 1917, kui Saksa armee maabus Saaremaal Tagalahe ääres.

Leiukoht Grieze'i filtratsioonilaagri juures

Grieze'i filtratsioonilaagri asukohast ja sinna viivate teede ääres leidub sageli mitmesuguseid endistele sõduritele kuuluvaid esemeid. Sõdurid, arreteeritud tsiviilisikud, sõjavangid jne. kõrvaldasid neid erinevatel põhjustel, et vältida tuvastamist ja "erilise tähelepanu" osutamist.

Mäss sõjalaeval STOROŽEVOJ

8. novembril 1975 toimus Riias, nagu NSV Liidus kombeks, järjekordne suuremahuline bolševike revolutsiooni aastapäeva tähistamine. Keegi ei osanud isegi oma kõige metsikumates õudusunenägudes ette kujutada, et revolutsiooni 58. aastapäev läheb Läti ja NSV Liidu ajalukku millegi enneolematu ja pretsedenditu - mässu suure allveelaeva Storoževoj pardal. NSVL eitas 15 aasta jooksul, et pardal oleks toimunud mäss.

"Siin saab olema Läti NSV tuumaelektrijaam!"

Andris Zaļkalns (sündinud 1951, Vērgale külade rahvasaadikute nõukogu esimees (1982-1989)) meenutab aega, mil Akmeņragsisse ehitati peaaegu tuumajaam.

Saksa sõjaväe 3. soomusrongi viimane lahing Vaiņode jaamas

Oktoobris 1944 taganeb Saksa armee. 3. soomusrong saabub Vaiņode jaama.

Saksa rinde kokkuvarisemise tulemusena on Vaiņode idapoolses äärelinnas vaid väikesed Saksa 61. jalaväediviisi üksused, mida toetab soomusrong. Vastupanu oli kiiresti ületatud ja 9. oktoobri õhtuks oli kogu Vaiņode täielikult Punaarmee kontrolli all.

Saksa armee soomusrongi nr. 3 komandöri aruanne kajastab nende päevade ägedaid sündmusi ja soomusrongi nr. 3 kaotust.

Keelatud tuletornid ja mererand

NSV Liidu ajal olid Põhja- ja Lääne-Kuramaal asuvad mererannad tegelikult avalikkusele suletud sõjaväetsoonid, kuid tuletornide külastamine või isegi pildistamine oli keelatud.

Nõukogude lennuretked Liepaja eeslinnas 1944. aasta oktoobris ja detsembris

Teise maailmasõja lõpus suutsid Saksa väed Kuramaal end seitse kuud edukalt kaitsta, sest Saksa merevägi säilitas võitlusvõime kuni Teise maailmasõja lõpuni ja varustas Põhja-Armeegruppi ja hiljem Armeegruppi Kuramaa. Peamine sadam oli Liepaja, mille kaudu tarniti ja veeti 80% kogu kaubast. Liepaja sai seega oluliseks sihtmärgiks Nõukogude Balti mereväele ja kauglennuväele.

Jānis Lapiņš ja Läti esimese punase -valge -punase lipu visand

Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljoni lippude loomisel lipuheitmiseks punakas-valge-punaseid värve. Pärast seda, kui õpetaja ja ajakirjanik Jānis Lapiņš 1916. aasta teisel poolel heitis punavalge-punase lipu, valmistas selle tema õpilane Valianera pagulaste varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.

Mälestusi helikopteribaasist Spilve

Nõukogude ajal oli Spilve lennujaama edelaosas helikopteribaas. Seda oli hästi näha lähedalasuvatest Kleistu metsa luidetest, samuti Riia-Bolderāja raudteeharust, mis viis Riia laki- ja värvivabrikusse.

Katse NSV Liidust põgeneda

Nõukogude ajal kogenematutel noortel ja välismaalastel on raske uskuda, et Nõukogude kodanikul oli NSV Liidust seaduslikult välja pääsemine praktiliselt võimatu.

Abruka

Sõja puhkemise järel 1941 aasta suvel oli punasõduritel Abrukal keelatud suhelda kohalike elanikega.

Artūrs Ozolsi mälestused laevast "Saratov"

Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.

Nõukogude Liidu kangelane - 8. Eesti korpuse leitnant Jakob Kunder

Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse langenud ohvitseri Jakob Kundera kangelaslik tegevus tagas pataljoni eduka rünnaku, kuid ta ise sai surma ja Jakob Kunderale on tema langemise kohas pühendatud mälestusmärk ja Tušku vennaskalmistul on püstitatud mälestusmärk.

Läti Leegioni 42. rügemendi kompanii ülema Werner Preijeri mälestusi Kurzeme lahingutest.

Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.

Mälestusi piirialast

Mitmesuguseid stseene nõukogude ajast, meenutades kunagi piirialal elanud Gunārs Anševicsit.

Rauna Vabadussammas ehk monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna koguduse liikmetele

Rauna vabadussamba idee algupära on 21. augustil 1929, kui Cēsise linnapea ja Cēsise linnaosa juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamaid avalikke töötajaid kohtumisele, kutsudes austama vabaduse omandamist ja ehitama Raunale ausamba.

Kolka rannavalve vaatetorn

Piirivalvetorn on peidetud Kolka neeme viimastesse mändidesse, kus NSV Liidu ajal pidevalt asus piirivalvepost ja selle kõrval olev väike kiviaed on nüüd mahajäetud ja saatust hävitav.

Adolf Ersi raamatust "Vidzeme vabadusvõitlustes" pagulaste elust Valkas

Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.

Skulte sõjaväe pommitaja

Ajalehes ilmunud artikkel demonstreerib ilmekalt olukorda tänapäeva Lätis, kus (sageli valla kulul) on säilitatud ja mitmel pool isegi restaureeritud nõukogude okupatsiooniarmeed ülistavaid keskkonnaobjekte. Võimu otsustamatus ja tahte puudumine loovad ühiskonnas kauakestvaid vastandlikke olukordi. Erinevaid mälestusmärke, mälestusmärke ja keskkonnaobjekte ei tajuta ajalooliste paikade või mälestusmärkidena, vaid instrumentidena, mis jätkavad nõukogude okupatsioonirežiimi ideoloogiat.

 
Me kõik olime Vabadussõja võitnud isade pojad

Endel Laul räägib oma isa loo, kes osales Eesti Vabadussõjas Kõnnu lahingus ja napilt hukkamisest pääses.

 
Õnnetu juhus Oriküla komandokeskuses

Raketiväe majori Sulev Truuväärti andmetel startis 1967. aastal kogemata Oriküla divisjonist  õhutõrjerakett

Cesise lahing Amata kaldal

Amata silla juures ründab sakslane Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad tule, sakslased pekstakse ja soomusrong naaseb Cēsisse.

Salaspilsi memoriaalist kui Nõukogude okupatsioonirežiimi ideoloogia sümbolist.

Kirjeldus kirjeldab ilmekalt mälestuspaiga politiseerimist ja selle rolli Nõukogude Liidu ideoloogias. Tekstis on kirjas, et üks peamisi eesmärke on võidelda "fašismi taassünniga". See näitab, et jõupingutused ideoloogilise infrastruktuuriga kommunistlike kuritegude varjamiseks ja eriarvamuste ärahoidmiseks jätkuvad. Mälestuspaigad, Nõukogude armee kalmistud ja muuseumid ning erinevad kultuuriüritused põlistasid müüti "Läti vabastamisest" ja "Vennast Nõukogude Liidust". Natsikuritegude fakte kasutades loodi äraspidine vaade Teise maailmasõja sündmustele Lätis.

Jõupingutusi Ķegumsi HEJ õhkimise ärahoidmiseks

Teise maailmasõja ajal, kui armeed taganesid, lasti suur osa Lätis sõjaliselt ja logistiliselt olulistest objektidest õhku, et need ressursid ei jääks praegustele vastastele. Selliseid objekte oli ka Ķegumsi ümbruses, kus üheks olulisemaks objektiks on Ķegumsi HEJ, mis aga oma töötajate pingutuste ja pingutuste tõttu täielikult ei hävinud.

Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid

Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.

Karosta - Saksa He-111 maandumiskoht 1939. aastal Liepaja rannas

11. septembril 1939 ründas Saksa Henkel He-111 pommitaja Poola linnu, kui ta öösel kursilt kõrvale läks ja sooritas hädamaandumise Liepāja rannas. Sellest sündmusest on jutustatud Liepaja elaniku ja Kuramaa diviisi kontaktkompanii ohvitseri Vilis Zobensi mälestustes. Maandumiskoht on looduses tähistamata. Ligikaudsed koordinaadid on N 56,59368° E 21,01598° - rannas Põhja-Linnuse lähedal.

NSVL sõjaväebaas Marcienas

Baltimaad olid Nõukogude impeeriumi jaoks üks olulisemaid kaitseliine, äärmuslik läänebastion, mistõttu vägede koondumine oli siin tohutu. Arvatakse, et Läti oli sel ajal maailma kõige militariseeritud territoorium. Sõjaväelaste täpne arv on teadmata, eri allikates mainitakse eri aegadel 200 000 kuni 350 000. Ainuüksi 50 aastaga paigutati Lätis rohkem kui 700 paika 3009 sõjaväelast. Üks selline koht oli NSVL sõjaväebaas Marcienas.

Rukkiräägu vangilaager 1945. aastal

2020. aastal räägib I.Kupce oma pereliikme abikaasa isa kogemusest Grieze nõukogude filtratsioonilaagris 1945. aastal, pärast Saksa armee kapituleerumist Kurzemes.

Päästke Nega jõe sild lõhkamisest

1944. aasta sakslaste taganemise ajaks olid paljud olulised paigad õhku lastud ja seda oli väga raske ära hoida, kuid on ka lugusid imelistest sündmustest, kus kohalike julgus ja sõduri taluvus lubavad lõhedel kohati ellu jääda. kohalikele oluline. Üks lugudest räägib ka arutelust koduperenaise ja saksa sõduri vahel, kes päästis õhkulaskmisest terve silla.

Jānis Tilibsi mälestused partisanide üksusest "Tēvijas Vanagi"

Jānis Tilibsi mälestused partisanide üksuse "Tevijas Vanagi" tegevusest Lõuna-Kuramaal kuni 1950. aastani.

Rukkiräägulaager 1945. aastal – koht, kus saatused hääbusid

Ajaloolane Roberts Sipenieks räägib Grieze filtratsioonilaagri leiust

Mustjala Vabadussõja mälestussammas

Mustjala Vabadussõja mälestussammas oli Eesti Vabariigi ajal mälestuskivi.

Pöördun mereaja poole

Edgars Hausmanis räägib elust Läänemere kaldal erinevatel aegadel. Edgaril on midagi meenutada, meil on midagi õppida.

Sisehoovist on leitud admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk

Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.

Liepāja – erinevate ajaloosündmuste ristteel

Liepāja elanikud olid ühed esimesed Lätis, kes kogesid Teise maailmasõja puhkemist, ja ühed viimased, kelle jaoks sõda lõppes nii sõna otseses kui ka sümboolses mõttes. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon Liepājas lõppes alles 1994. aastal, kui Nõukogude Liidu pärija Venemaa viimased väed lahkusid linnast.

67. Punaarmee laskurdiviisi ülema N. Dedajevi monument

Lõunakindlusest põhja pool asub Liepāja suurim kalmistu - Keskkalmistu. Kalmistu lõunaosas asub Punaarmee kalmistu, kuhu on ümber maetud Liepāja lähistel hukkunud nõukogude sõdurid, sealhulgas 67. laskurdiviisi ülem kindralmajor Nikolai Dedajev, kes juhtis Liepāja kaitset 1941. aasta juunis.

Lugu unikaalsest sõjaobjektist Karostal

Aastaid ei ole ma täheldanud, et vana Liepaja elanikud tunneksid püsivat huvi nende ainulaadsete paikade vastu, mis asuvad kesklinnast kaheksa kuni kümme kilomeetrit põhja pool. Kuid metsa võsastikku, luidete kaldale või soostiku radadele peidetud Karosta ajaloolised paigad ei ole vähem huvitavad ajaloolised faktid ja ammu unustatud legende väärivad lood. Üks neist - kunagine NSVL 23. rannikutükiväepatarei - on selle loo teemaks.

Saaremaal jahil

Maailmakuulus Nõukogude ja Venemaa käsirelvade insener külastas Saaremaad.

Kindral Ridiger von der Golti külaskäik Rudbāržisse 1919. aasta veebruaris

1919. aasta veebruaris, pärast edukat saksavastast kampaaniat Soomes, määrati Saksa kindral Ridiger von der Goltz Kuramaa ja Põhja-Leedu Saksa relvastatud koosseisude, sealhulgas 1. Läti pataljoni hõlmava Landwehri ülemaks. Oma rindevisiidi ajal 1919. aasta veebruaris jõudis ta ka Rudbārži. Pataljoni eriülesandeohvitser leitnant Jānis Ķīselis kirjeldas kindrali visiiti oma mälestustes.

Läti okupeerimisest

Iseseisva Läti riigi olemasolu 1940. aastal katkestas Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu (NSVL).

70 aastat Kalevipojaga. Kas Kalevipoeg jõuab lõpuks koju?

Lugu sellest,  millised meeleolud valitsesid Tartus ja üliõpilaste hulgas vahetult peale Kalevipoja kuju maha võtmist 1950. a.

Miks Lätis olümpiamänge ei toimunud .... või allveelaevade remonti Daugavgrivas, Balti mereväe remonditehases

Kui Moskva 1980. aasta suveolümpiaks valmistus, tekkis küsimus: kus purjetamisvõistlusi korraldada? Selgub, et valik langes esialgu Riiale, sest Liivi lahel on ideaalsed tingimused purjetamiseks ja linn on ka vana ja ilus, ei häbene. Mõni riialane siiski mäletab või on noorem põlvkond Internetist lugenud, et Riia justkui .. on sellest kõrgest auastmest loobunud ja seetõttu on võistluse korraldamine kolitud Tallinna äärelinna Piritale. Eestlased said tohutu rahastuse ning ehitasid purjetamiseks ja puhkamiseks uue ja kaasaegse kompleksi, mida pärast olümpia lõppu keegi imetlema ei sõitnud .... Nüüd aga on selgunud üks huvitav nüanss - on saanud teada, miks Riia on andnud seda au ...

Nõukogude lennukid pommitavad Riteli kalmistut

Riteli kalmistu asus tegelikult sihtkoha keskel. Kohalikud said vaid vaadata, kuidas neid hävitati.

Vaidavilased barrikaadidel

Aastal 2020 jagab Vismants Priedīte 1991. aasta barrikaadide 30. aastapäeva ootuses lugu kohalike elanike osalemisest nendel ajaloosündmustel.

Rezeknest 1991. aasta barrikaadideni

Jutustajad kirjeldavad barrikaadiperioodi meeleolusid ja isiklikke läbielamisi. Mälestused illustreerivad hästi, kuidas teave võib jõuda Läti elanikeni kogu Läti territooriumil.

Nagu keegi põgenes Ventspilsi piirivalvurite eest ise ehitatud paadiga

NSV Liidu ajal asusid Ventspilsi sadamas piirivalvepatrull -laevad, mille ülesandeks oli patrullida Läänemere vetes ja takistada piiri ületamist mõlemalt poolt - väljastpoolt sissepoole või pahupidi. 1970ndatel juhtus aga Ventspilsi linnas üks hädaolukord, mille kohta ventspillased ise köögis pikalt sosistasid ja asjata naersid.

Läti laskuritest Olaine kandis

Mälestustes peegeldub Läti laskurite igapäevaelu Olaine kandis. Kirjeldatud pole mitte ainult elutingimusi, vaid ka tavalist ülesannet – vastase positsioonide luuret.

Sõjalennuväli Tukumsi lähedal

Täna, nõukogude ajal, seisid armeehävitajad Tukumsi maanteel vaevumärgatavates, võsastunud angaarides. Isegi neil päevil oli angaaridega lennuväli maskeeritud ja asjatundmatud inimesed ei teadnud sellest.

Küüditamine 1949 Valgamaa peres

On 25 March 1949, the second major wave of deportation from the Baltic Republics took place. In Estonia almost 21 000 people (7,500 families) were sent to Siberia. The story is about the family in Valga county.

Välismaale jäänud mälestusi päevikust - jumalateenistus Ķegumsi HEJ-s

Jānis Jaunozoliņš. "Välismaale jäänud mälestusi päevikust" (16. august 1944-13.10.1946) Katkendid.

Võõrad piirialal

Piirivalvuritel on olnud eriline viis piirialal võõraste inimeste kohta teada saada.

 
Mälestusi Anšlavs Eglītisest Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

Rannikupatarei Olmaņi juures

Ventspilsi põhja pool on veel üks märkimisväärne rannikupatarei. See asus Olmanis ja kandis nime Krasnoflotskaja.

 
Cēsise uus loss - seinad, kus on loodud Läti riigi julgeolek ja isikut tõendavad dokumendid on endiselt kaitstud

Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.

Neem ja laev Saratov

Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.

Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus 6. novembril 1919. aastal

Erakonna komandöri, kaptenleitnant Julius Rosenthali Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus, 3. november 1921

Julius Kuperjanov ja tema haud

Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haud kujunes nõukogude ajal vastupanu sümboliks.

Legend sisse müüritud rüütlist

Legendi kohaselt leidis 1785. aastal konvendihoone plaani koostanud vene insener linnuse sisehoovi idanurgas kinnimüüritud keldri.

Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.

 
19-aastase Rice Ahmedejevi lugu luurelahingust 14. veebruaril 1945 Priekule lähedal

Baškiiri päritolu Punaarmee sõduri Rais Ahmadejevi (19-aastane) kirjeldus Nõukogude armee ettevalmistustest rünnakuks Priekule ja luurelahingust Piekule 14. veebruaril 1945. aastal.

Krasnoflotski saatus pärast Nõukogude Liidu taganemist

Pärast viimaste Nõukogude vägede lahkumist Lätist 1993. aastal läks ka Krasnoflotski ehk Olmani rannakaitsepatarei Läti kaitseväe valdusesse. Varsti hakkasid orbude vara haarama tulundusprovektorid.

Pēteris Supe - Läti Rahvuspartisanide Ühingu asutamise algataja

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.

Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

Tukumsi lennuvälja saladus

Tukumsi lennuväli hoiab saladust, mida keegi pole veel lahendanud - kas tõesti on lennuvälja territooriumil tuumarakettide lõhkepea, mille tellib Vene armee eriteenistus, lahkusin lennuväljalt 90ndatel?

 
Lahingud Kübassaares

1941. aastal toimunud ulatusliku meredessandiga mandrilt Muhu rannikule maabusid sakslased ka Saaremaa kaguosas.

Läti püssimeeste argipäev Surmasaarel

Mälestused kirjeldavad elavalt sõdurite igapäevaelu Surmasaarel.

Erilised märkused jalgratturite eest hoolitsemisel

Jalgratturite koolitamise eeskirjades nimetatud soovitused esitatakse jalgratturite väljaõppe ajal Läti sõjaväes. Soovitused keskenduvad peamiselt sõduri tervisele.

Kurzeme rannik - suletud ala

Külma sõja ajal oli kogu Kuramaa rannik avalikkusele suletud tsoon - nõukogude piirivalvurid olid siin peamised otsustajad, kellel olid teatud vahemaadel valvepostid ja rannas vaatetornid vaatluspunktidega. Tsiviilelanikke lubati mere äärde ainult päevasel ajal.

Katkend Põhja -Läti armee asutamisest Rūjiena poolel

Põhja -Läti armee oli Läti sõjaline formatsioon Läti Vabadussõja ajal, mis loodi Eesti territooriumil ja Põhja -Vidzeme vabanenud piirkondades 3. veebruarist kuni 31. märtsini 1919. Kuni 1919. aasta juulini oli brigaad logistika ja operatsioonide osas allutatud Eesti kaitseväe peastaabile ja Eesti armee ülemjuhatajale. Seejärel ühendati see Lõuna -Läti brigaadiga, moodustades Läti armee.

D.Breiksise rahvuslike partisanide rühmituse kohta

Mälestuskoht asub Rauna valla endiste “Daiņkalni” ja “Graškalni” majade kohas, mille all rühmitas rahvuspartisanid eesotsas Dailonis Breiksiga (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) 1950. aastast loodud punkritesse. 1952.

Tunnustamata sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.

Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.

Tankide kivistamine

Nõukogude ajal oli kogu Kuramaa rannik suletud tsoon. Targale valla nõukogude sõjaväeüksuse lähedal elavatel lastel, sealhulgas Ovishil, oli kombeks lõbutseda tankide vastu kividega visates.

7. Sigulda jalaväerügemendi moodustamine

20. juunil 1919 alustati Naukšēni mõisas Rūjiena lähedal 7. Sigulda jalaväerügemendi formeerimist, vastavalt Põhja -Läti brigaadi ülema kolonel Jorgs Zemitansi käsule. Esialgu moodustati Põhja -Läti brigaadi reservpataljonist väike lahingugrupp 22 ohvitserist ja 1580 sõdurist, mis sai oma esimese ülema Oskars Dankersi auks Dankeri diviisi nime. Mõni päev hiljem arvati üksus Jelgava 3. rügemendi 2. pataljoni, 23. augustil aga ehete hulka lisades - 7. Sigulda jalaväepolku.

Maantee küla väeosa tingimused

Maantee küla väeosa asus isegi Kuressaarest vaadatuna peaaegu maailma lõpus.

Mälestusi kapten Aleksander Levingist Lena lähedal Venta luurest

1919. aasta veebruaris toimus mõlemal pool Venta jõge aktiivne luuretegevus. Kapten Alexander Loeving, ratsaväediviisi ülem, oli üks luureretkede komandöridest.

Nannid ja mängud sõjaväe laskemoonaga

Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa füüsilisi sõjajäänuseid täis. See oli suur hulk mürske, lõhkemata laskemoona ja lihtsaid padruneid. Ka tänapäeval, eriti aktiivse sõjapidamise paikades, leitakse lõhkemata lõhkekehi, mis on väga haruldane, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need laengud metsades ja isegi hoovides elanike igapäevaelus ja isegi laste mänguasju. .

 
Uppunud laev Mangalsalas

Nõukogude ajal kukkus siin sõjaväetsoonis alla betoonist kaubalaev Lady Cotlin, mille jäänuseid võib kaldalähedasel merel veel näha. Sellega seostatakse endiselt erinevaid müüte.

Google Translate
Piirirežiimi ala

Umbes aegadel piirirežiimi alal.

Võlts merevaik Liepāja poolel

Juba üle kahekümne aasta on Liepājas mereäärne ohtlik võltsitud merevaigu tõttu, mida meri kipub oma sügavustest eriti kevadiste ja sügistormide ajal ära uhuma.

"Aga - kellel on elu mere ääres" (väljavõte)

Väike katkend intervjuust Erika Sēniga Ģipkast. Ta jagab oma mälestusi oma elust.

Embute kiriku seinad - II maailmasõja tunnistajad

Embute kirik on üks elavaimaid tunnistusi Teisest maailmasõjast Kurzemes. Kiriku seintel ja kellatornis on siiani näha suurtükiväe ja muude mürskude jälgi. Saksa armee kasutas kirikut (nagu paljusid teisi Kurzemes ja mujalgi) vallutamatuks kaitseks. Selle tulemusena kirik hävitati ja seda ei ole pärast nõukogude aega uuesti üles ehitatud.

Põhja-Latgale vabastamine bolševike käest

1. detsembril 1918 tungisid Punaarmee osad, mis põhinesid Punapüssi üksustel, Läti territooriumile. Oma kodude, perede, põlismaakondade kaitsmiseks ja hirmu eest põgenemiseks võtsid Balvi ümbruse mehed relvad ja läksid metsa ning tekkisid esimesed "rohelised" rühmad. 1919. aasta kevadel, kui mobilisatsioon välja kuulutati, ei lubatud paljusid Balvi kandi mehi Nõukogude Läti armeesse sõdida ja nad liitusid "roheliste" rühmitustega. Moodustati Balvi, Silakrogi, Rugāji, Teteru-Dūrupe ja Liepna rühmad. Balvi ümbruses aktiviseerus "roheliste" rühmade tegevus 1919. aasta märtsis.

Kolonelleitnant Eduards Graudinsi imepärane pääsemine mahalaskmise eest

1944. aasta novembris mõistis Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus 8 kindral Kureli rühma staabiohvitseri süüdi, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu. Kolonelleitnant suutis põgeneda mahalaskmise eest, kuid Graudiņš "trambiti" Saksa koonduslaagrisüsteemis

Kindral Jānis Balozsi elukäik pärast küüditamisest naasmist

Kui venelased üritasid 1940. aastal Läti valitsuselt peale suruda sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armeel Punaarmeele vastupanu peaaegu võimatuks, püüab kindral J. Balodis saavutada sellesse lepingusse mõningaid muudatusi. Kuid see ebaõnnestub. Kuid kindrali pahalased kasutavad seda asjaolu, et hiljem J. Balodit peaaegu reeturiks parandada. Pärast konflikti riigipeaministri ja peaminister K. Ulmanisega vabastati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri kohalt. Seejärel otsustab J. Balodis osaleda demokraatliku bloki koosseisus Riigikogu valimistel, kuid sellest ei tule midagi välja, sest valimistel võib kandideerida ainult üks nimekiri - kommunistide kandidaatide nimekiri. Lätist saab 14. liiduvabariik.

"Tuul. Vaatamata. Ja Liivi lipp. ” (väljavõte) - kummituslaevad ja okastraat

Gunta Kārkliņa mälestused Nõukogude ajast Liivi rannikul - kuidas tekkis sinna paadikalmistu?

Lood uppunud masinatest

Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.

1. Läti eralduspataljoni Venta ületus 3. märtsil 1919. a

Üheks peamiseks väljakutseks 1. Läti lahingpataljoni üksustele oli üle jäätunud Venta jõe ületamine ja tee rajamine üle selle.

Slītere riigireserv piirirežiimi tsoonis

Mälestusi Slītere riikliku reservi endistest töötajatest nõukogude ajast.

Ruhnu tuletorni legend

Tehases toodetud katlaplekist tuletorni detailid transporditi Ruhnu laevaga.

O. Kalpaksi silla lugu

Rohkem kui 100 aasta jooksul on sild üle elanud kaks sõda ja erinevad omanikud, mis on mõjutanud selle toimimist. Sild lõhuti I maailmasõja ajal, kuid pärast sõda ehitati see uuesti üles, kuid 1926. aastal kahjustas seda uuesti aurulaev Narne. Sild ehitati uuesti üles, kuid see kannatas ka Teise maailmasõja ajal, kui sissetungiv Nõukogude armee pommitas Liepaja sadamat.

Tehumardi öölahing

8. oktoobri õhtul pimedas kohtusid Tehumardi küla juures edasiliikunud Nõukogude ja taganevad Saksa väeosad.

Sulev Truuväärt´i meenutused

Dejevos teeninud saarlasest major Sulev Truuväärt meenutas, et tema ajal hukkus väeosas üks sõdur.

Mälestusmärk Kārlis Ulmanise mõrvale

15. aprillil 1920 tehti Lubāna - Dzelzava maanteel metsaga kaetud alal mõrvakatse Kārlis Ulmanise vastu, kes oli toona Läti peaminister. 11. augustil 1939 püstitati Dzelzava ja Indrāni kihelkonna piiride vahele mälestustahvel.

Sääre rannakaitsepatarei nr 43

Juba 1907.  aastal hakkas Venemaa tegema ettevalmistusi oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks.

Esimene põgenikepaat "Zeal" Bambalist

31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.

Läti skulptori Kārlis Zāle vähemtuntud teoste eest Dīvalsi ja Trikāta vanadel kalmistutel

Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.

Muhu sepa meenutused

Andrus Müüripeal(1877-1945) ehk Puka Andrus Lepiku külast Puka vabadikukohalt oli enne sõda Muhus kuulus sepp.

10 seika, kuidas sündis Tartu rahu

Üks markantsemaid lugusid Tartu rahu sündimisest on see, kuidas noorsõdurid mööda linna ringiratast marssima pandi 1919/1920 talvel. Alguse sai see ilmselt sellest, kui piiriläbirääkimistel edasi ei jõutud. estap andis II diviisi ülem kolonel Viktor Puskar Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik

Mälestused KGB kongidest Tartus

Õpilasvastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liige Ülo Raidma meenutused oma kongides veedetud ajast.

Läti ja Eesti ehitavad kaasaegseid allveelaevu

Läti ja Eesti valivad oma sõjaliste jõudude tugevdamiseks uusi ja kaasaegseid relvi - Prantsusmaal ja Suurbritannias ehitatud allveelaevu. Kaks Läti mereväe allveelaeva hiljem II maailmasõja lahingutes ei osalenud, kuid üks kahest Eesti allveelaevast hukkus, samal ajal kui ellujäänud Lembit on nüüd eksponeeritud Tallinnas restaureeritud vesilennukite angaarides muuseumi ekspositsioonis.

Google Translate
Sunnitöö Jalaka liinil

Kuidas kaevati Jalaka liinil tankitõrjekraave kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu 1941. aasta suvel.

Pāvilostnieki

Pāvilosta elanikud Aina Jakovļeva ja Irina Kurčanova jagavad Pāvilostas mälestusi nõukogude ajast.

Akmeņragsi sõjaväekompleks

Nõukogude ajal oli Akmeņragsis sõjaväekompleks.

Lõpe-Kaimri kaitseliin

1941. aasta 16. septembril alustati seoses Saksa vägede eduka pealetungiga Muhusse ja Saaremaale rajama Lõpe –Teesü –Kaimri külade vahelisele alale kaitseliini.

Kolonel Oscar Kalpaki kangelaslikkus Skrunda lahingus

Kolonel Oskars Kalpaks võitis oma isikliku eeskuju ja julgustusega oma sõdurite austuse.

Kohtumine Arvīds Blūmentālsiga - Crocodile Harry Cumberpedia's

Ajaleht "Australian Latvian" avaldas artikli kohtumisest Arvīds Blūmentālsiga tema kodus Austraalias. 

(Väike episood reisist Austraalia kesk- ja lääneranniku juurte juurde koos Aivars ja Benita Browne'iga).

Nõukogude armee sõdurite ekshumeerimine Blīdene vallas 2019. aastal

2019. aasta juulis ekshumeeris sõdurite otsimisrühm "Leģenda" 66 sõduri tuha Blīdene valla metsas. Nõukogude ajal toimunud pinnapealsuse või vahelejätmise tõttu loetakse enamik neist sõduritest ametlikult ümbermatetuks nõukogude aastatel. Nende sõdurite nimed on graveeritud isegi Tuški vennaskalmistu hauakividele.

Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos

1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.

Punase ja Saksa armee plaanid Mazirbe ja Gipka vahel mais 1945

Teise maailmasõja lõpus olid nii Punaarmeel ründavatel positsioonidel kui ka Saksa armeel kaitsepositsioonidel plaanid, mida teise maailmasõja lõppedes kumbki pool ei rakendanud.

“PZ” - piiritsoon

Mälestused Vērgale külarahva saadikute nõukogu esimehe Andris Zaļkalnsi (1982-1989) elust piirialal.

 
Avinurme lahing

Avinurme lahingust ja Nõukogude sõjaväelaste poolt toimepandud veretööst.

Kārlis Zāle ja vabadussammas

Jutustaja kirjeldab Kārlis Zalit kui isiksust, kes lõi Läti kunsti tuntuimad teosed. Kirjeldus on pühendatud saali mälestamisele 1942. aastal (K. Halli surmaaastal). Mälestused on valitud K. Zāle teoste kirjeldamiseks lähtuvalt autori isikuomadustest ja maailmatunnetusest.

Bērzaine Gümnaasium - Esimese maailmasõja tunnistaja

1915. aasta kevadel ja suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Sõdivate poolte väed paiknesid Daugava kallastel. Vidzeme muutus rindealaks, kuid Cēsis rindelinnaks, mille läheduses asus Tsaari -Vene armee Põhirinde 12. armee staap, mis kolis Birkenruh bei Wendeni.

Sēlija metsavendade asundus Sūpe rabasse

Sūpe soo on seotud inimeste ja paikade koosmõjus välja kujunenud sissiasustus- ja võitluskohtadega. Seda kirjeldab lätlasest pagulase Albert Eglīse ballaad sündmustest tema kodumaal Sūpe rabas "Sammal ja muda" – austusavaldus Sūpe soo partisanidele:

Õhusõitja Utotškini lendamised Tartus

Esimesed õhusõidud Eestimaa taevas - lendur Utotškin Raadi kohal 1912. a.

Mälestusi Kolka piirialast

Mälestusi Kolka elanikust Biruta Freimanest piiriala kohta.

Riia keskturu angaarid

Riia keskturu loomise ajal oli see üks moodsamaid turge maailmas. See põhines Esimese maailmasõja Saksa armee õhulaevade angaaride metallkonstruktsioonidel. Autor kirjeldab Riia keskturu rajamise eeldusi ja ehitustööde ulatust, muutes selle üheks suurimaks sõjajärgseks hooneks Lätis ja üheks moodsaimaks turuks maailmas.

Piirivalve pesu

Kolka elanik Mirdza Stankevica räägib oma mälestusi aegadest, mil ta oli pesumaja.

Kindral Karl Gopperi kohta

Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.

Liivimaa unustatud kallas

Viimaste Liivi külade ala Läti looderannikul on nõukogu alates 1950. aastast süstemaatiliselt hävitanud ja kuulutanud piirangualaks. 12 kalurikülas jäi sellest rahvast ellu vaid väike käputäis, mis praegu elab omamoodi kultuurilist renessanssi.

Olev Metsmaa mälestused

Papissaarde ehitati vesilennukite baasi ja Kiirassaarde õhutõrje patareid.

Talmut Allvee meenutused Ninase rannakaitsepatarei ehitusest

Esimesed ehitusmehed ilmusid Ninasele juba 1939. aasta sügisel.

"Tagasi Mazirbes" (katkend)

Terav sündmus Vilniuse Blumbergi elust, kui sisenes Mazirbesse tädi juurde, muutus ebameeldivaks arusaamatuseks piirivalvuritega ja karmiks ööks talvel.

 
Kurzeme ja Zemgale põgenike mälestuspaigad ja matused Cēsises

Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. inimesed. 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti 1596 tuhat inimest. inimesed. See tähendab, et selle aja jooksul oli Läti elanike arv vähenenud 956 tuhande võrra. inimest ehk 37,5%.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku põgenes oma kodumaalt lõputu vooluga. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.

Oskars Kalpaksi pataljoni lahing Lielauce lähedal

15. jaanuari öösel võitis Kalpaka pataljon Lielauce lähedal esimese lahingu, alistades punase rünnaku. See oli Kalpaka pataljoni esimene märkimisväärne lahing, kui võit andis sõduritele eriti tugeva moraalse tõuke.

Läti armee esimese ülemjuhataja David Simansoni jaoks

Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).

Soome jäägri lipu pühitsemine Liepaja Püha Kolmainu katedraalis

Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.

Tukumsi reservlennuvälja juhtimine 90ndatel.

Nõukogude okupatsioonivägede lahkumisega algas paljude endiste sõjabaaside rüüstamine. Nõukogude sõdurid püüdsid lagunenud infrastruktuurist võimalikult palju välja viia ja lahkuda. Pärast vägede lahkumist jätkasid nende baaside rüüstamist tsiviilisikud ja endise sõjalise infrastruktuuri ärakasutamist.

Kurzeme (naissoost) monument

Esimese maailmasõja ajal lõi Saksa armee naisekujulise monumendi

Läti kaubalaevade surm Tallinna evakueerimise ajal Teise maailmasõja alguses

Kuna Saksa väed jõudsid kiiresti Tallinna poole, toimus ambitsioonikas Tallinna evakuatsioonimereoperatsioon. Selle aja jooksul said paljud laevad ja nende meeskonnad koos pardal viibinud inimestega miiniväljadel ja lennurünnakutest või kaldatükiväe tulest surma.

Google Translate
United Aviation Festival – tõeline rahvuspüha

Jutustaja kirjeldab üht Läti populaarseimat ja enim külastatud üritust - lennufestivali Spilves. Kirjeldab festivali kulgu ja ulatust. Rõhutatakse lennunduse populaarsust Lätis.

Tartus tähistati 1919. aasta võitu Tähtvere väljadel

Kirjeldus 1919. a jaanuaris toimunud Tähtvere lahingust Eesti Vabadussõjas, mille käigus Eesti väed vabastasid Tartu Punaarmee käest.

Punaarmee sõdurite kuritegudest Tukumsis.

Tukumsis on nõukogude okupatsiooni ajal püstitatud mitu Punaarmee mälestussammast. Tänaseks pole nad endiselt kaotanud oma kunagisi nõukogude ideoloogilisi eesmärke ja jätkavad müüdi loomist Punaarmeest kui vabastajatest. Punaarmee sõdurite kuritegude allikaid on palju. Ühe grupi allikaid võib leida kohalikest ajalehtedest, mis kirjeldavad ilmekalt Punaarmee kõikelubavust ja kuriteo ulatust.

Saksa sõjaväe radaripunkt Jūrkalnes

Selleks, et kaitsta Kuramaa rannikut võimaliku Nõukogude või isegi lääneliitlaste rünnaku eest, paigutasid Saksa relvajõud mitmes kohas radarijaamad, mis võimaldasid vaenlase õhutegevust palju varem tuvastada. Üks neist oli paigaldatud Jūrkalne'ile.

Lastekoloonia "Päkapikud" sündmustest sõjaeelse ja II maailmasõja ajal

Geriljatoetajate perekonnad jäid ilma lastest. 1943. aasta märtsis oli Salaspilsi laagris 1100 last. Leetrite, tüüfuse ja muude haiguste tõttu suri umbes 250 last, mitusada last viidi ümberkaudsete valdade taludesse, umbes 300 last sattus lastekodusse Riias Jurmalas, Igates ja Saulkrastis.
Saulkrastis sattusid lapsed Läti Lasteabi Seltsi lastekolooniasse "Rūķīši".

Pieta ehk "Māmuļa" mälestusansambel Nīkrāce'is

Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.

Jõululahingutest

Jõululahing lõppes 11. jaanuaril. Saksa armee tugevalt kindlustatud positsiooni - Ložmetējkalnsi - läti laskuritel õnnestus lahing võtta kolmandal päeval. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teised Vene armee sõdurid olid kaotanud elu, püüdes sakslasi positsioonilt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab ilmekalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.

Baski päritolu lendur Benito Aguirre

Lugu baski päritolu lendurist Benito Aguirrest (korrektse nimega Ignacio Aguirregoicoa Benito), kes Mustvee kohal alla tulistati.

Kaastundlikud Leedu rannavalve mehed

Rohkem kui 70 aastat tagasi hukati Leedu rannavalvurid selle eest, et nad aitasid oma naabritel, Läti paadipõgenikel, Rootsi jõuda. Kui Saksa okupatsioonivõimud sellest teada said, siis nad julmalt

Läti armee kindrali, kahekordse Lāčplēsi sõjaordu kavaler Pēteris Radziņši mälestuseks

Kindral Pēteris Radziņš, sündinud Valka rajooni Lugka vallas lihtsas talupidaja peres, kus ta õppis põllutöid tegema. Ta oli väga tark noormees, pärast kooli lõpetamist otsustas ta sõja kasuks ja sellest sai alguse tema armee Läti päästmine Bermonti vägede käest. P.Radziņš oli Läti armee üks silmapaistvamaid ohvitsere ning teda autasustati arvukate Läti ja välismaiste ordenite ja mälestusmärkidega.

"Muhu ema"

Nõukogude Liidu ajal toimusid abielude registreerimised Kingissepa linnas Perekonnaseisuaktide büroos.

Oskars Kalpaksi mälestuseks

Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.

Cēsise maleva õpilaste ornamentikale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja juures

Cēsise maleva vabatahtlike selts osales 1919. aastal Cēsise lahingutes, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noorest koosneva lahinguüksusena Cēsise progümnaasiumi ruumides. Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Esimeses lahingus sai mitu õpilast vigastada, kuid valgalane Edgars Krieviņš suri samal päeval väga tõsise kõhutrauma. 13. juunil maeti ta sõjaväelise auks Valmiera linnakalmistule. Pärast surma autasustati Edgars Krieviņšit Lāčplēsise sõjaordeniga.

juuli 1976 sõjalis-patriootiline mäng "Orlenko" Irbene lähedal prügilas

juuli 1976. aasta sõjalis-patriootilised mängud "Orlenok" Irbene lähedal asuvas tankitreeningplatsil, kus 17-aastane Evalds Krieviņš osales ja pildistas salaja mänge, varustust ja isegi Irbene antenni Sme8M kaameraga.

Nõukogude armee realiseerimata plaanid Kuramaa rannikul Melnsil ja Gipkas

Teise maailmasõja lõpus asus Melnsil Saksa mereväe 532. suurtükiväediviisi 6. patarei, kuid Punaarmeel olid selle piirkonna suhtes omad plaanid, mis ei realiseerunud enne Saksa armee kapituleerumist 1945. aasta mais.

Kolka piirivalvuritest

Kolka elanik Baiba Šuvcāne räägib aegadest, mil Kolkas olid piirivalvurid.

Soomusrongi ülemale A.Klestrovile auhinna määramise põhjused

Pärast vaenlase rünnaku edukat tõrjumist langeb relvastatud rongi komandör A.Klestrov ja kolonel Danker annab välja autasu põhjendused

Lend Vaiņode lennuväljale

Lugu Saksa õhurünnakust Vaiņode lennuväljale 1941. aasta juunis

Patareikomandöri Aleksandr Stebeli saatus.

Legendaarse patareikomandöri kapten Aleksandr Stebeli saatust varjutab saladuseloor.

Sudrabkalniņši avatseremooniast

Väljavõte kindral Jānis Balozsi pöördumisest Sudrabkalniņši monumendi avamispäeval. Avaürituse täistekst, president Kārlis Ulmanise ja kindral Jānis Balozsi kõned on kirjeldatud täistekstina. Mälestused valiti seetõttu, et see näitab selgelt Sudrabkalniņši ümbruses sõdiva Läti armee seisu.

Riia geto ja holokaust

Teadlikult on valitud kolm fragmenti erinevate inimeste mälestuste lugudest, mis võimaldavad holokaustikuritegevust lähemalt vaadelda erinevatest vaatenurkadest.

Lennukite mootorite katsetamise labor

Nõukogude ajal asus Spilvesi tänavast põhja pool kummaline objekt, kui mälu ei eksi - kahe madala ristkülikukujulise punastest tellistest ehitatud "megakorstnaga", kust lennukimootorite möirgamisega sarnane reaktiivne heli sageli kuulnud.

Piiriala ületamine

"Propusk" ehk luba piiriala ületamiseks oli sama kohustuslik kui bussipilet.

Piiskop Heinrich III kägistamine

1381. aastal leidis linnuses oma lõpu 80-aastane Saare–Lääne piiskop Heinrich III.

Loodusfoto Užava rannikul

Kaitstud taimede foto lugu piirivalvepiirkonnas.

Kuidas vabastati Reola

Kirjeldus Vabadussõja üheks murdepunktiks peetavast Reola lahingust jaanuaris 1919, mille käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut.

Kas tuumalõhkepead maeti Tukumsi lennuväljale?

Valvuri endine ülem Aivars Skurstenis on taotlenud avatud vestluse Tukumsi rajooni ajalehele "Neatkarīgās Tukuma Ziņas". Ta oli kunagi reservohvitser ja rindekaitsja, kellele pakuti 1993. aastal valvurikohta põllumajandusettevõttes "Durbe" eesotsas Laimonis Mucenieksiga. Kontorit - Līvāni maja - tuli seal valvata. See on loo algus.

Tragöödia koht Läti ajaloos on siiani ebaselge

Teise maailmasõja ajal, kui suurem osa Lätist oli juba Nõukogude Liidu kontrolli all ja Kuramaal valitsesid Hitleri Saksa vikaarid, alustasid nn kurelased Kuramaal võitlust Läti riikliku iseseisvuse taastamise eest.

Vilis Samsoni kirjeldus Punaste Noorte lahingust Saksa politseiüksustega 7. märtsil 1945. aastal

7. märtsil 1945 piirasid Saksa väed "Punaste Noorte" partisanide laagri ümber ja üritasid seda hävitada. Vilis Samsons kirjeldab oma 1974. aastal Riias "Zinātne" väljaandes ilmunud raamatus selle lahingu kulgu.

Pinge jälgedes

Inimeste mälu on mõnikord üsna lühike. Nüüd, kui kõik saavad minna ja minna kuhu tahavad, nutavad paljud kadunud odava vorsti pärast, kuid on juba unustanud, et otse Mērsragsi taga möödusid sageli tee ees triibuline poom ja relvastatud vene sõdurid, keda kutsuti piirivalvuriteks. ainult kirjutatud ja tembeldatud rekvisiitidega. Ja mitte iga Läti NSV elanik ei saanud luba, vaid ainult see, kes oli esmalt saanud Roja või Kolka külanõukogult nn kõne, mille alusel ta sai (või ei saanud) sisenemiseks viisat. tema miilits kümne päeva pärast.piiranguga piirialal. Olin ostnud endale selle õnnetu Kuramaa ranniku maja, nii et igal kevadel pidin mina ja mu pereliikmed palvetama ja maanduma, et võimud uuendaksid sisenemisluba.

Sõbralik Ragaciemsi piirivalvur

Muutuste aja lähenedes Lätis muutus rannavalve sõbralikumaks.

7. Sigulda jalaväerügemendi autasustamine bermontiaadil, suurväelase Valija Veščūnas autasustamine Lāčplēsise sõjakomandoga Alūksnes

Pärast Läti Vabadussõda autasustati suurväelast Valija Veščunast Lāčplēsise sõjakorraldusega 1919. aasta 19. novembri plaanimajas toimunud lahingute eest bermontlastega. Valija Veshchun oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe.

Metsatütar Domicella Pundure (Lucia)

Domicella Pundure on 90. Riia lossis sai ta 3. mail 2018 president Raimonds Vejonise käest Viestursi ordeni eriliste teenete eest riiklikus vastupanuliikumises ja riigi iseseisvuse kaitsmisel. Domicella Pundure jääb Stompaku raba lahingu viimaseks tunnistajaks.

Stebeli patarei ehitusest

Patarei ehitus oli tohutu kallis.

Robert Ancānsi mälestustes Pilsblīdene lahingust

Robert Ancans (11. november 1919 - 1. jaanuar 1982) oli Läti Leegioni ohvitser, Rauaristi rüütlirist, kes osales 16. ja 17. märtsil 1945 Pilsblidene lahingutes. Kuues Kuramaa lahing on nüüdseks neljas päev. Anzāns oli teeninud Pilsblidene piirkonnas ja tundis seetõttu seda piirkonda hästi. Anzans'i diviisi suunab taas kõrvale järjekordne rinde murdumine - Punaarmee 8 km sügavune sissetung. Anzans saab neis lahingutes haavata.

Pēteris Čevers - rahvuslik partisan ja partisanide rühma ülem.

Pēteris Čevera - rahvuslik partisan ja rahvusliku partisanirühma ülem.

Meenutusi Edgars Auniņši abist II maailmasõja lõpust Ezere

Väljavõte mälestustest Kurzeme kapituleerimisest 1945. aasta mais, mis pärinevad lennukiülem Edgars Auninsi mälestustest.

1949. aastal Skrunda jaamas salaja pildistatud küüditamise ešelon

25. märtsil 1949 nägi Skrunda õpilane Elmārs Heniņš, kuidas tema klassikaaslased ära viidi. Ta võttis oma fotoaparaadi ja ronis lähedalasuval mäel asuvale männipuudele, et dokumenteerida toimuvat, hiljem aga peitis pildid.

Jānis Sūna mälestused Grieze filtreerimislaagris veedetud ajast

Jurist Jānis Sūna on avaldanud oma mälestused Grieze filtratsioonilaagris veedetud ajast oma autobiograafilises raamatus.

Kocēnlaste Talava Megnise mälestused 1991. aasta Riia barrikaadide sündmustest

Kocēnlaste Talava Megnise mälestused 1991. aasta Riia barrikaadide sündmustest.
„13. jaanuaril lahkus umbes 40 Kocēni elanikku Lazilt, juht Vitālijs Sprukts ja väikebuss Latvija, juht Jānis Grava Riia meeleavaldusele.
Pärast meeleavaldust, kui me busside juures kohtusime, kuulsime raadiost mitu korda Läti Rahvarinde kutset, neid, kes võivad jääda Riiasse ja kaitsta strateegiliselt olulisi objekte, et nende jäädvustamine oleks raskem, sarnaselt Vilniuse televisiooniga . Nägime neid Podnieksi filmitud kaadreid enne Riiga sõitmist.

Slītere võltstuletorn

Sõdade ajal kasutati vaenlase petmiseks erinevaid meetodeid. Merel olevate laevade eksitamiseks loodi valenavigatsioonimärke, millest üks võis olla Slītere tuletorni juures.

Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise.

Tartus asuv Raadi sõjalennuväli oli külma sõja ajal USA tuumarünnaku sihtmärgiks.

Cēsise maleva õpilaste ehtemälestise ebatavaline lugu

1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.