Lood

1945. aasta alguses käivad veel ägedad lahingud Kurzeme linnuses, kus lätlased võitlevad Saksa armee ridades. Üks neist oli Alfred Riekstiņš 19. diviisi lahingus. Vapruse eest autasustatakse Riekstiņat Rüütliristiga ja see antakse üle Remte lossis. Veidi enne kapitulatsiooni saab temast leitnant.

Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.

Postituvide ehk kirjatuvide kasutamine oli 20. sajandi alguses laialdaselt kasutatav sidevahend.

1949. aastal 13. august Radviliškise maakonnas Užpelkiai metsas toimus saatuslik lahing, mille käigus hukkus koos teiste Ülestõusmisringkonna partisanidega Leedu Punaarmee nõukogu presiidiumi liige ja 16. veebruari deklaratsioonile allakirjutanud Bronius Liesys-Naktis.

Esimese maailmasõja ajal ühe Läti enim hävinud kihelkonna - Tomese kihelkonna - lugu

Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. inimesed. 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti 1596 tuhat inimest. inimesed. See tähendab, et selle aja jooksul oli Läti elanike arv vähenenud 956 tuhande võrra. inimest ehk 37,5%.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku põgenes oma kodumaalt lõputu vooluga. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.

Sõdadevahelises Leedus traditsiooniliste naisrollidega harjunud Leedu pagulased seisid paguluses silmitsi raske füüsilise töö ja uue reaalsusega, kus ei tehtud enam vahet "meeste" ja "naiste" töö vahel.

Jutustatakse Salantais asuva Nõukogude rasketanki IS-2 lugu Teise maailmasõja sündmustest kuni selle saamiseni Nõukogude memoriaali elemendiks ja kunstiruumi (Orvidai talumuuseum) osaks.

Läti ja Eesti valivad oma sõjaliste jõudude tugevdamiseks uusi ja kaasaegseid relvi - Prantsusmaal ja Suurbritannias ehitatud allveelaevu. Kaks Läti mereväe allveelaeva hiljem II maailmasõja lahingutes ei osalenud, kuid üks kahest Eesti allveelaevast hukkus, samal ajal kui ellujäänud Lembit on nüüd eksponeeritud Tallinnas restaureeritud vesilennukite angaarides muuseumi ekspositsioonis.

1. detsembril 1918 tungisid Punaarmee osad, mis põhinesid Punapüssi üksustel, Läti territooriumile. Oma kodude, perede, põlismaakondade kaitsmiseks ja hirmu eest põgenemiseks võtsid Balvi ümbruse mehed relvad ja läksid metsa ning tekkisid esimesed "rohelised" rühmad. 1919. aasta kevadel, kui mobilisatsioon välja kuulutati, ei lubatud paljusid Balvi kandi mehi Nõukogude Läti armeesse sõdida ja nad liitusid "roheliste" rühmitustega. Moodustati Balvi, Silakrogi, Rugāji, Teteru-Dūrupe ja Liepna rühmad. Balvi ümbruses aktiviseerus "roheliste" rühmade tegevus 1919. aasta märtsis.

Esimese maailmasõja ajal lõi Saksa armee naisekujulise monumendi

Terav sündmus Vilniuse Blumbergi elust, kui sisenes Mazirbesse tädi juurde, muutus ebameeldivaks arusaamatuseks piirivalvuritega ja karmiks ööks talvel.

Andrus Müüripeal(1877-1945) ehk Puka Andrus Lepiku külast Puka vabadikukohalt oli enne sõda Muhus kuulus sepp.

Kogula lennuväebaasi hakati rajama 1940. aasta augustis.

Teise maailmasõja ajal, kui suurem osa Lätist oli juba Nõukogude Liidu kontrolli all ja Kuramaal valitsesid Hitleri Saksa vikaarid, alustasid nn kurelased Kuramaal võitlust Läti riikliku iseseisvuse taastamise eest.

Kuninglike raudteede peamine ülesanne nurmkanade väina piirkonnas oli varustada Saksa armee rannikukaitsepositsioone relvade ja laskemoonaga.

1944. aasta novembris mõistis Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus 8 kindral Kureli rühma staabiohvitseri süüdi, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu. Kolonelleitnant suutis põgeneda mahalaskmise eest, kuid Graudiņš "trambiti" Saksa koonduslaagrisüsteemis

Kaptenleitnant Jānis Ķīselise mälestused lahingutest Skrunda kooli juures 22. jaanuaril 1919.a.

Balti kett, mis toimus 1989. aastal, pälvib jätkuvalt tähelepanu isegi enam kui 30 aastat pärast sündmust. Ehitatakse uusi monumente, korraldatakse mälestusüritusi ja näitusi. Üks algatustest on Balti keti dokumentaalse pärandi lisamine UNESCO maailma mälu rahvusvahelisse registrisse.

Edgars Hausmanis räägib elust Läänemere kaldal erinevatel aegadel. Edgaril on midagi meenutada, meil on midagi õppida.

Lugu baski päritolu lendurist Benito Aguirrest (korrektse nimega Ignacio Aguirregoicoa Benito), kes Mustvee kohal alla tulistati.

Mälestused annavad tunnistust sellest, kuidas sõjainvaliid Jonas Karutis sai haavata, kaotas ühe silma, kuid naasis võitlust jätkama.

15. aprillil 1920 tehti Lubāna - Dzelzava maanteel metsaga kaetud alal mõrvakatse Kārlis Ulmanise vastu, kes oli toona Läti peaminister. 11. augustil 1939 püstitati Dzelzava ja Indrāni kihelkonna piiride vahele mälestustahvel.

Partisan Lionginas Baliukevičius Dzūkase päevik kirjutab elust partisanide punkris ja see lugu paljastab, milline oli üks päev partisanide seas.

Armeegrupi “Kurland” käsk on: “Ehita ja ehita!” See on iga tagalateenistuse rinde sõduri ülesanne. Mida tähistab kõige paremini sõna: "Kaevamine on parem kui matmine!"

Väljavõte kindral Jānis Balozsi pöördumisest Sudrabkalniņši monumendi avamispäeval. Avaürituse täistekst, president Kārlis Ulmanise ja kindral Jānis Balozsi kõned on kirjeldatud täistekstina. Mälestused valiti seetõttu, et see näitab selgelt Sudrabkalniņši ümbruses sõdiva Läti armee seisu.

Jalgratturite koolitamise eeskirjades nimetatud soovitused esitatakse jalgratturite väljaõppe ajal Läti sõjaväes. Soovitused keskenduvad peamiselt sõduri tervisele.

Tukumsis on nõukogude okupatsiooni ajal püstitatud mitu Punaarmee mälestussammast. Tänaseks pole nad endiselt kaotanud oma kunagisi nõukogude ideoloogilisi eesmärke ja jätkavad müüdi loomist Punaarmeest kui vabastajatest. Punaarmee sõdurite kuritegude allikaid on palju. Ühe grupi allikaid võib leida kohalikest ajalehtedest, mis kirjeldavad ilmekalt Punaarmee kõikelubavust ja kuriteo ulatust.

Leedu elanikud andsid partisaniks astudes selle teksti kohase vande.

See jutustab loo sõjajärgsest olukorrast Leedu maapiirkondades ja otsusest hakata partisaniks.

23. juunil tähistavad eestlased võidupüha, tähistades nii Läti-Eesti ühist võitu Cēsise lahingutes. Ning selles võidus mängis olulist rolli Eesti merevägi, mis selles Landeswehri sõjas, nagu eestlased seda nimetavad, oma julge tegutsemise ja täpse suurtükitulega Daugava suudmes ähvardas Saksa vägede peamisi varuteid üle Daugava aastal. Riia vahetus läheduses.

9. mail 1945 oli Pampāli lähedal Punaarmee "Panfilovi diviis". Suure tõenäosusega asus diviisi staap Pampāli algkoolis

12. oktoobril 1952 riputas tollal vaid 14-aastane Egons Užkurelis koos endast aasta vanema sõbra Jānis Ģēģerisega 1944. aasta juulis-augustis Nõukogude-Saksa sõjas hävinud Läti riigilipu Lätis asuvasse Läti Püha Kolmainu kiriku torni.

Tisza raketibaas oli üks NSV Liidu salajasi strateegilisi sõjaväebaase, kuhu paigutatakse ballistilised raketid R12.

Sūpe soo on seotud inimeste ja paikade koosmõjus välja kujunenud sissiasustus- ja võitluskohtadega. Seda kirjeldab lätlasest pagulase Albert Eglīse ballaad sündmustest tema kodumaal Sūpe rabas "Sammal ja muda" – austusavaldus Sūpe soo partisanidele:

1948. aastal 7. jaanuar Viekšniai kihelkonna Miliai küla metsas surid pärast pikka vastupanu kaks noort partisani - Pranas Šiuipys ja Albertas Švažas, kes keeldusid alistumast Nõukogude armeele.

2019. aasta juulis ekshumeeris sõdurite otsimisrühm "Leģenda" 66 sõduri tuha Blīdene valla metsas. Nõukogude ajal toimunud pinnapealsuse või vahelejätmise tõttu loetakse enamik neist sõduritest ametlikult ümbermatetuks nõukogude aastatel. Nende sõdurite nimed on graveeritud isegi Tuški vennaskalmistu hauakividele.

Tukumsi lennuväli hoiab saladust, mida keegi pole veel lahendanud - kas tõesti on lennuvälja territooriumil tuumarakettide lõhkepea, mille tellib Vene armee eriteenistus, lahkusin lennuväljalt 90ndatel?

Partisanidena 1945/1946 ajas okupandid Kabyle'ist välja / Artikkel (lsm.lv)

Patarei ehitus oli tohutu kallis.

Maailmakuulus Nõukogude ja Venemaa käsirelvade insener külastas Saaremaad.

1915. aasta sügisel rindejoon stabiliseerus. Medumit läbisid Vene impeeriumi armee positsioonid. Medumis paiknes ka prožektorikompanii 250. prožektorite divisjon. Selgunud on selle osakonna täpne asukoht Medumu külas.

Donāts Pudulis oli Liepaja sõjasadama komandantuuri seersant, kes sai 14. novembril 1919. aastal lahingumärgi vapruse ja vapruse eest, kui ta pärast vaenlase rünnakut Redānsi kindluse vastu võttis komandandi kompanii juhtimise üle surmavalt haavatud komandopealik Robert Radziņšilt ja ajas kiire vasturünnakuga vaenlase kindlusest välja, võttes 8 vangi ja 2 töötavat kuulipildujat. Tema elu kuni Liepaja lahinguni on huvitav. Ta astus 1911. aastal 16-aastasena vabatahtlikult Siberi laskurirügementi. Ta osales 1914. aastal lahingutes Saksa armee vastu Varssavis, Lodzis ja mujal Poola rindel ning hiljem lahingutes Austria armee vastu. 1915. aastal sõitis ta Vladivostoki kaudu Prantsusmaale Vene ekspeditsioonikorpuse koosseisus ja võitles 4 kuud Verdunis. 1917. aasta alguses astus ta Läti laskurirügementide ja 7. aprillil 1919 - Läti relvajõudude koosseisu Liepajas.

Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.

Vytenis Rimkus, kunstnik, kes mõisteti surma Siberi paguluses avaldatud ajalehe "Taiga" eest, kuid saatus lubas tal ellu jääda ja Leetu naasta. See on lugu vaimu tugevusest, loovuse jõust ja kustumatust rahvuslikust identiteedist isegi kõige karmimas paguluses.

Teise maailmasõja ajal elas Miriam Javnaitė-Voronova holokausti üle tänu paljudele leedulastele, kes oma ja lähedaste elusid riskides varjasid, toitsid ja hoolitsesid tagakiusatud juutide eest.

1945/46. Misiņa rühm veetis 2010. aasta talve Zūru metsas Dzelzkalni piirkonnas, kuhu oli ehitatud mitu punkrit. Siia jäi umbes 40 partisani. 23. veebruaril 1946 piirati laager NSV Liidu sisevägede poolt ümber ja toimus äge lahing.

Mis juhtus leedi Kathleeniga?

1381. aastal leidis linnuses oma lõpu 80-aastane Saare–Lääne piiskop Heinrich III.

Praeguse Gardena naabruses asus üks Põhja-Euroopa suurimaid tankipolügoone. Kuni 1992. aastani oli Dobele-2 sõjaväeasula, kus paiknes 24. tankiõppedivisjon.

Legendi kohaselt leidis 1785. aastal konvendihoone plaani koostanud vene insener linnuse sisehoovi idanurgas kinnimüüritud keldri.

1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.

Nõukogude ajal asus Spilvesi tänavast põhja pool kummaline objekt, kui mälu ei eksi - kahe madala ristkülikukujulise punastest tellistest ehitatud "megakorstnaga", kust lennukimootorite möirgamisega sarnane reaktiivne heli sageli kuulnud.

1945. aastal oli Kaulači poolmõisa lähedal Punaarmee vaatluspost. Pealtnägijad meenutasid, et 1945. aasta märtsis puhkesid lahingud. See ei ole esimene kord, kui sellelt põllult on leitud Teise maailmasõja aegseid haudasid.

Jutustaja kirjeldab üht Läti populaarseimat ja enim külastatud üritust - lennufestivali Spilves. Kirjeldab festivali kulgu ja ulatust. Rõhutatakse lennunduse populaarsust Lätis.

Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol. 

Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.

Nõukogude ajal oli huvitavaid juhtumeid, mille nimi ja geograafiline asukoht oli "Krasnoflotskaja".

1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.

Rikkaliku ajalooga võimas tehas aastast 1878.

Telšiai KGB vangla vangide mälestused paljastavad kohutavad kinnipidamistingimused - füüsilisest piinamisest kuni ebainimlike elamistingimusteni ülerahvastatud kambrites.

Piirivalvetorn on peidetud Kolka neeme viimastesse mändidesse, kus NSV Liidu ajal pidevalt asus piirivalvepost ja selle kõrval olev väike kiviaed on nüüd mahajäetud ja saatust hävitav.

1944. aasta sakslaste taganemise ajaks olid paljud olulised paigad õhku lastud ja seda oli väga raske ära hoida, kuid on ka lugusid imelistest sündmustest, kus kohalike julgus ja sõduri taluvus lubavad lõhedel kohati ellu jääda. kohalikele oluline. Üks lugudest räägib ka arutelust koduperenaise ja saksa sõduri vahel, kes päästis õhkulaskmisest terve silla.

Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.

Lugu jutustab naispartisani varjamisest ning lapse sünnist ja kasvatamisest metsades.

See jutustab loo ühest Leedu suurimast partisanilahingust, esitades lahingute põhjuseid, käiku ja tagajärgi.

Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta ülestõusmispühal ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ja hukkus kümneid tsiviilisikuid, veel mitu tuhat jäi koduta. Inimesed, kes on neid sündmusi omal nahal kogenud ja saavad neist meile rääkida, olid tol ajal lapsed. Üks neist on ka selle loo autor.

Mustjala Vabadussõja mälestussammas oli Eesti Vabariigi ajal mälestuskivi.

Kolonel V. Skorupskise memuaarid annavad edasi

Poola armeega 1920. aasta sügisel toimunud lahingute kogemus, rõhutades Leedu armee võitu Širvintose ja Giedraičiai all.

Kohalike lehmade karjamaa oli raketibaasi lähedal.

Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.

Mälestused kirjeldavad elavalt sõdurite igapäevaelu Surmasaarel.

Arsenali sõjatehases valmistati kahe maailmasõja vahel Eesti omi soomusautosid. Üks koopia nendest asub Jõgewa Militaarmuuseumis.

Sõja ajal Läti territooriumil toimunud kohtuvälised tapmised 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses olid viimane repressioonide ja vägivalla ilming kommunistliku okupatsiooni esimeses etapis, mis lõppes Natsi-Saksamaa vägede sisenemisega kogu territooriumile. Lätist.

Tulistamise põhjus oli kohutav ja traagiline – kinnipeetavaid polnud enam võimalik Venemaale toimetada, kuid ellu neid jätta ei saanud. Seetõttu toimusid sõja ajal Liepājas elanike kohtuvälised mahalaskmised sarnaselt Riia keskvanglas, Valmiera vanglas, Valka ja Rēzekne miilitsates ning Ludza lähedal Croix’ mäel. Liepajas realiseeriti see Nõukogude okupatsioonivõimu kuritegu "Sinises imes" – Liepaja miilitsamajas, Republikas tänav 19.

Sõdadevahelisel perioodil tegutses Šiauliai lähedal Šiauliai soostikus pommitamispolügoon, kus viidi läbi Leedu õhuväe pommitamis- ja laskeharjutusi. Selle treeningvälja olemasolu meenutavad tänapäevani säilinud betoonist vaatetornid.

Üheksa-aastaselt pagendatud kirjanik Regina Guntulytė-Rutkauskienė mäletab 1941. aasta 14. juuni küüditamist, mil ta koos perega Siberisse viidi. Tema loost ilmneb mitte ainult füüsiline, vaid ka emotsionaalne paguluse valu, mis saatis teda ka pärast Leetu naasmist.

Mälestused edastavad kogemusi Lõuna-Leedus tegutsevast Leedu armee sõjaväehaiglast, lahingutest Poola armeega Suvalkias.

See jutustab partisanide elust talvel, nende rändamisest Leedu ja Läti vahel ning haavatud partisanide eest hoolitsemisest.

Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.

See jutustab Punaarmee lähenemisest Kaunasele ja Saksa armee lahkumisest 1944. aasta suvel.

1992. aasta alguses kukkusid ühel päeval müstilistel asjaoludel Zvārde prügilas ja Ledurgas salapärastel asjaoludel 40-minutilise intervalliga alla kaks Vene nõukogude ajal toodetud "sõja" lennukit.

NSV Liidu ajal jälgisid ja kontrollisid piirivalvurid sellest tornist Irbe väina vett ning sel ajal räägiti sageli, et isegi part ei saa piirivalvurite teadmata sellest väinast läbi ujuda.

Diviisi ülem kapten Jānis Ozols 27.12.1944. aruandes 15. (1. Läti) SS-art.rügemendi ülemale 7., 8. ja 9. patarei relvade kaotustest 24.-25.detsembril toimunud lahingutes Zvejnieku - Dirba rajoonis.

Bumbu mägi on kõrge küngas Riias, Bolderāja luidetes Kleistu metsas. Läti vabadusvõitluste mälestusmärk. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. Bumbu mäelt rünnanud 6. Riia jalaväerügement vallutas Sudrabkalniņa. 1939. aastal püstitati mälestustahvel, mis hävitati 1969. aastal. Mälestuspaik taastati 1989. aastal.

Rauna vabadussamba idee algupära on 21. augustil 1929, kui Cēsise linnapea ja Cēsise linnaosa juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamaid avalikke töötajaid kohtumisele, kutsudes austama vabaduse omandamist ja ehitama Raunale ausamba.

Teise maailmasõja lõpus olid nii Punaarmeel ründavatel positsioonidel kui ka Saksa armeel kaitsepositsioonidel plaanid, mida teise maailmasõja lõppedes kumbki pool ei rakendanud.

Baltimaad olid Nõukogude impeeriumi jaoks üks olulisemaid kaitseliine, äärmuslik läänebastion, mistõttu vägede koondumine oli siin tohutu. Arvatakse, et Läti oli sel ajal maailma kõige militariseeritud territoorium. Sõjaväelaste täpne arv on teadmata, eri allikates mainitakse eri aegadel 200 000 kuni 350 000. Ainuüksi 50 aastaga paigutati Lätis rohkem kui 700 paika 3009 sõjaväelast. Üks selline koht oli NSVL sõjaväebaas Marcienas.

1941. aasta suvel hävitati Plungės jõhkralt peaaegu kogu kohalik juudi kogukond, mis koosnes enam kui 1800 inimesest. Inimesi vangistati kohutavates tingimustes, näljutati surnuks ja lõpuks lasti Kaušėnai metsas maha. Massimõrvad panid toime kohalikud kaastöölised.

Aastatel 1960–1978 tegutses Plungė rajoonis Šateikiai küla metsades maapealne rakettide stardibaas, kus paigutati keskmise ulatusega termotuumaraketid R12U. Pärast rakettide transportimist paigutati baasi 384. suure võimsusega suurtükiväebrigaad. Selle käsutuses olid iseliikuvad 203 mm kaliibrigaad 2S7 „Pion“ ja mitmesugused muud relvad, mis nõudsid inimelusid.

Ventspilsi sõjalise pärandi objekt on ainulaadne, sest see on üks väheseid rannikukaitseehitisi Lätis ja Baltikumis, mis kujutab II maailmasõja ajaloolist kindlustust. Samuti on see ainulaadne selle poolest, et tegemist on sõjalise objektiga, mille Nõukogude Liit ehitas Läti Vabariigi iseseisvuse aastatel ja mis sümboliseerib omamoodi väikese riigi suutmatust astuda vastu suurriikidele Teise maailmasõja eelõhtul. See on ainus rannikukaitsepatarei, mis on säilinud nii hästi, ilma ajalooliste kihtideta ja täielikus ehitusjärgus. See paik näitab kogu nõukogude sõjalise kontseptsiooni arengut alates 1939. aastast kuni nõukogude vägede väljaviimiseni 1994. aastal.

Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.

Mälestustes peegeldub Läti laskurite igapäevaelu Olaine kandis. Kirjeldatud pole mitte ainult elutingimusi, vaid ka tavalist ülesannet – vastase positsioonide luuret.

Felker (saksa keeles Völcker) oli 20-aastane poiss, kes teenis natsi-Saksamaa armee luureteenistuses ja jutustab 8. ja 9. novembri sündmustest, mis kajastavad elavalt rindeliini sündmusi Zvārdes, kus rindejoon liikus 4 kuud edasi-tagasi, sealhulgas Ķērkliņi kiriku ümbruses.

Esitletakse 1989. aasta Balti keti korraldamisega seotud dokumente, mis paljastavad kampaania korralduslikud aspektid, sümboolsed detailid ja nende tähendused.

Mälestused sisaldavad mitmesuguseid mälestusi sõja igapäevaelust, lahingukogemustest, sõjaväehuumorist, olmeoludest ja bolševike otsingutest.

Lapsepõlv möödus Zvārde sihitiirus, plahvatuste ja lendavate reaktiivlennukite helide all, kuid siiski võis vahel nädalavahetustel ka lasketiiru siseneda. Pärast Nõukogude armee lahkumist oli maa täis pommikraatreid ja palju plahvatusohtlikke esemeid, mitte ainult prügila ajast, vaid ka II maailmasõja ajast. Eriti meeldis poistele fosforikapsleid põletada ...

1935–1940 1918. aastal koges piirivalve silmapaistva juhi ja isamaalise juhi kolonel Ludwig Bolsteini juhtimisel õitsengut - rajati uued piirivalvehooned, milles elasid ka nende perekonnad.

Jalaväelase anonüümsed mälestused, mis avaldati Leedu Laskurliidu ajakirjas "Trimitas", kirjeldades lahinguid ja sõjaväeelu Vabadussõdade ajal.

Raketiväe majori Sulev Truuväärti andmetel startis 1967. aastal kogemata Oriküla divisjonist  õhutõrjerakett

1941. aastal 24-25 juuni. Telšiai lähedal Rainiai metsas piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks kohutavamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.

Sõjasündmused algasid saartel 29. septembril 1917, kui Saksa armee maabus Saaremaal Tagalahe ääres.

Jutustaja kirjeldab, millistel tingimustel rajati tuntuim Läti langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk. Nagu memuaaridest nähtub, seisis rahvakangelaste kalmistul mitmeid takistusi ja puudusi - mitte ainult kiriku, vaid ka Riia linna juhtkonna poolt.

Külma sõja aegsetes luure- ja vastuluurelahingutes Lääne ja NSV Liidu vahel osalesid mõlema poole agente ja topeltagente. Alates 20. sajandi kahekümnendatest aastatest olid Nõukogude julgeolekuteenistused režiimi kaitsmiseks viljelenud täiesti uut meedet – desinformatsiooni. Termin, mida seni läänes üldse ei tuntud.

Muutuste aja lähenedes Lätis muutus rannavalve sõbralikumaks.

1941. aastal 24. juuni Mažeikiai maakonnas Lūšėse jaamas desarmeeris väike rühm Leedu mässulisi Nõukogude sõdurite rongi ning vabastas Siberisse transporditud leedulasi ja lätlaste perekondi – sellest sai üks 1941. aasta unikaalseid sündmusi. Juunimässu episoodid.

Sõru 1917

Pāvilosta elanikud Aina Jakovļeva ja Irina Kurčanova jagavad Pāvilostas mälestusi nõukogude ajast.

Põhja -Läti armee oli Läti sõjaline formatsioon Läti Vabadussõja ajal, mis loodi Eesti territooriumil ja Põhja -Vidzeme vabanenud piirkondades 3. veebruarist kuni 31. märtsini 1919. Kuni 1919. aasta juulini oli brigaad logistika ja operatsioonide osas allutatud Eesti kaitseväe peastaabile ja Eesti armee ülemjuhatajale. Seejärel ühendati see Lõuna -Läti brigaadiga, moodustades Läti armee.

Mälestustes kirjeldatakse episoodi, kus riigipöörde korraldajad vabastasid Kaunase vanglast kolonel V. Grigaliūnas Glowackise ja käskisid tal riigipöördega liituda.

Pärast viimaste Nõukogude vägede lahkumist Lätist 1993. aastal läks ka Krasnoflotski ehk Olmani rannakaitsepatarei Läti kaitseväe valdusesse. Varsti hakkasid orbude vara haarama tulundusprovektorid.

P. Chevers koondas enda ümber endised leegioni ohvitserid ning tervitas rühma ka kohalikke Kuramaa elanikke. Nad kõik otsustasid jääda truuks vaba ja iseseisva Läti riigi ideele, mitte alluda võõrale okupatsioonile. Talsi rajooni Vandzene - Upesgriva - Okte valdade territooriumile paigutatud Cheveri rühm üritab vältida laupkokkupõrkeid Tšehhi vägede või lahingupataljoni võitlejatega.

Kindral Pēteris Radziņš, sündinud Valka rajooni Lugka vallas lihtsas talupidaja peres, kus ta õppis põllutöid tegema. Ta oli väga tark noormees, pärast kooli lõpetamist otsustas ta sõja kasuks ja sellest sai alguse tema armee Läti päästmine Bermonti vägede käest. P.Radziņš oli Läti armee üks silmapaistvamaid ohvitsere ning teda autasustati arvukate Läti ja välismaiste ordenite ja mälestusmärkidega.

31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.

Tartus asuv Raadi sõjalennuväli oli külma sõja ajal USA tuumarünnaku sihtmärgiks.

Íle Läti ja Leedu rahvuspartisanide rühmitus "Kārļa Kraujas" oli aastatel 1947-1949 üks suurimaid vastupanurühmitusi Läti territooriumil.

1919. aasta 21.-22.11.1918 toimusid Radviliškise linnas saatuslikud lahingud Leedu armee ja bermontiinlaste - Vene sõjavangide ja Saksa vabatahtlike ühisväe vahel, mis lõppesid Leedu märkimisväärse võiduga.

Preestri ja tulevase vabatahtliku memuaarid, mis jutustavad loo Leedu armeesse astumisest ja oma esimestest kogemustest sõjaväeteenistuses.

Koduloohuvilise Aivars Vilniuse väljavõtted räägivad ajaloost ja selle tõenditest, mis on leitud Lodest ja Liepast, praegusest Cēsi maakonnast.

1941. aasta juulis mõrvati Plateliai linnas Jazminų mäel 30 kohalikku juuti ning hiljem sai see paik meeldejäävaks seal aset leidnud traagiliste sündmuste poolest.

2010. aasta veebruari esimestel päevadel ilmus Rootsi telekanalis SVT sõnum, mis tekitas paljudes šoki ja sügavat üllatust.

Nõukogude ajal kukkus siin sõjaväetsoonis alla betoonist kaubalaev Lady Cotlin, mille jäänuseid võib kaldalähedasel merel veel näha. Sellega seostatakse endiselt erinevaid müüte.

18. mail 1916 Ģegeri poolmõisa varemetes (~ 7 km Jekabpilsist lõuna pool Brody taga) kl. Kell 20.30 lasti 3. Kaukaasia laskurpolgu sõdureid sõnakuulmatuse õhutamise eest maha. Hukkamist juhtis Praporštšik Ravnjalitšev.

1919. aasta veebruaris, pärast edukat saksavastast kampaaniat Soomes, määrati Saksa kindral Ridiger von der Goltz Kuramaa ja Põhja-Leedu Saksa relvastatud koosseisude, sealhulgas 1. Läti pataljoni hõlmava Landwehri ülemaks. Oma rindevisiidi ajal 1919. aasta veebruaris jõudis ta ka Rudbārži. Pataljoni eriülesandeohvitser leitnant Jānis Ķīselis kirjeldas kindrali visiiti oma mälestustes.

Amata silla juures ründab sakslane Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad tule, sakslased pekstakse ja soomusrong naaseb Cēsisse.

Üheks peamiseks väljakutseks 1. Läti lahingpataljoni üksustele oli üle jäätunud Venta jõe ületamine ja tee rajamine üle selle.

Liepāja elanikud olid ühed esimesed Lätis, kes kogesid Teise maailmasõja puhkemist, ja ühed viimased, kelle jaoks sõda lõppes nii sõna otseses kui ka sümboolses mõttes. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon Liepājas lõppes alles 1994. aastal, kui Nõukogude Liidu pärija Venemaa viimased väed lahkusid linnast.

Jutustaja kirjeldab oma muljeid Riia operatsiooni algusest, kui Saksa armee suurtükivägi hakkab tulistama Vene armee positsioone. Kirjeldab Vene sõjaväes silma paistvat kaost ja Läti püssimeeste meeleolusid enne lahinguid.

Kaitstud taimede foto lugu piirivalvepiirkonnas.

Ajakirjanike silmade läbi jutustab film 1989. aasta Balti keti osalejate muljetest ja emotsioonidest ning leedulaste ja lätlaste ühistest kogemustest sel päeval.

Vaid kaks kuud pärast pulmi saadeti õpetaja Rimtautė Jakaitienė koos abikaasa ja tema vanematega Siberisse. Ilma kohtuprotsessita, ilma süüdistusteta – lihtsalt perekonnaks olemise eest.

Mitmesuguseid stseene nõukogude ajast, meenutades kunagi piirialal elanud Gunārs Anševicsit.

Povilas Plechavičius – Leedu armee kindral, kuulus oma lahingute poolest bolševike ja bermontlaste vastu. Pärast Venemaalt Leetu naasmist 25. juulil 1918 asus P. Plechavičius elama Žemaitile ja organiseeris bolševike ja bermonti vägede vastu võitlemiseks vabatahtlikud partisanide üksused, kellega koos võitles Seda, Mažeikiai, Kretinga ja Telšiai piirkonnas.

Kuna Saksa väed jõudsid kiiresti Tallinna poole, toimus ambitsioonikas Tallinna evakuatsioonimereoperatsioon. Selle aja jooksul said paljud laevad ja nende meeskonnad koos pardal viibinud inimestega miiniväljadel ja lennurünnakutest või kaldatükiväe tulest surma.

1944. aastal 7. oktoober Seda lähistel toimus regulaararmee üks viimaseid suuremaid lahinguid Leedu territooriumil, kus Kodukaitsemeeskonna vabatahtlikud asusid võitlusesse Punaarmee vastu, kaitstes Leedu vabadust.

Mälestuskoht asub Rauna valla endiste “Daiņkalni” ja “Graškalni” majade kohas, mille all rühmitas rahvuspartisanid eesotsas Dailonis Breiksiga (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) 1950. aastast loodud punkritesse. 1952.

NSV Liidu ajal asusid Ventspilsi sadamas piirivalvepatrull -laevad, mille ülesandeks oli patrullida Läänemere vetes ja takistada piiri ületamist mõlemalt poolt - väljastpoolt sissepoole või pahupidi. 1970ndatel juhtus aga Ventspilsi linnas üks hädaolukord, mille kohta ventspillased ise köögis pikalt sosistasid ja asjata naersid.

Selles loos saate teada inimestest, kes hoidsid korda Latgale idapiiril – piirivalvuritest – ja nende igapäevaelust ajavahemikul Läti asutamisest 1918. aastal kuni Nõukogude okupatsioonini 1940. aastal.

Lõunakindlusest põhja pool asub Liepāja suurim kalmistu - Keskkalmistu. Kalmistu lõunaosas asub Punaarmee kalmistu, kuhu on ümber maetud Liepāja lähistel hukkunud nõukogude sõdurid, sealhulgas 67. laskurdiviisi ülem kindralmajor Nikolai Dedajev, kes juhtis Liepāja kaitset 1941. aasta juunis.

Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haud kujunes nõukogude ajal vastupanu sümboliks.

Pagulaste ajast oli Valka nõus täitma teistest Vidzeme linnadest olulisemat rolli, sest siin asus poliitiliselt aktiivne ajaleht Līdums, kus vermiti Läti vaimseid ja poliitilisi relvi, ja ka seetõttu, et seal oli ristmik, kust väljusid teed kolm Läti poolel: Riiast, Alūksnest, Mozekilest, aga ka Eestist ja Venemaalt, oli tal side pagulastega kõikjal – Tartus, Pliskas, Moskvas ja Peterburis. Siin oli suur pagulaskeskus.

Aizporu poolsaar, Aizpute rajoon, Kalvene vald, on läänepoolseim koht Lätis, kuhu kolonel Oskars Kalpaksi eraldi pataljon taganes.

Rudbārži ja Kalvenė poolsaarel on Aizpore kalmistu. Seal on mälestusmärk ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele.

Nõukogude ajal hävitas Nõukogude võim Ristimäge mitu korda, üks organiseeritud lammutustest toimus 20. sajandil. teisel poolel, kui partei korraldusel mobiliseeriti selle töö tegemiseks umbes 300 meest ning protsess oli hoolikalt planeeritud ja koordineeritud.

Jutustaja kirjeldab oma muljeid lahingutest Lestene ümbruses ja Läti 19. diviisi rolli lahingutes.

Ajalooliselt tähtsasse hoonesse on rajatud järve kultuuriloo ja piirkondlike uurimismaterjalide hoidla "Muitas nams". 8. mail 1945 kirjutati siin alla Kurzeme rindel ümberpiiratud Natsi-Saksamaa armee üksuste kapitulatsiooniakt.

Endine Ezeri elanik Jānis Miesnieks (s. 1930) jagab oma mälestusi selle päeva sündmustest.

Kuidas kaevati Jalaka liinil tankitõrjekraave kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu 1941. aasta suvel.

Hilisem populaarne näitleja Harijs Liepiņš võeti Saksa sõjaväkke ja saadeti 1944. aasta sügisel Ķegumsi.

Läti esimese allveelaeva "Ronis" kapten Hugo Legzdziņš, "Ronis" meeskonna vahistamine

1930. aastal avaldas kolonel V. Skorupskise Prantsuse kirjastus Charles – Lavauzelle & Co raamatu „Leedu sõjasündmuste pealtnägija mälestused“, mille kuues peatükk on pühendatud detsembriputšile.

"Propusk" ehk luba piiriala ületamiseks oli sama kohustuslik kui bussipilet.

Jutustaja kirjeldab Kārlis Zalit kui isiksust, kes lõi Läti kunsti tuntuimad teosed. Kirjeldus on pühendatud saali mälestamisele 1942. aastal (K. Halli surmaaastal). Mälestused on valitud K. Zāle teoste kirjeldamiseks lähtuvalt autori isikuomadustest ja maailmatunnetusest.

Kui venelased üritasid 1940. aastal Läti valitsuselt peale suruda sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armeel Punaarmeele vastupanu peaaegu võimatuks, püüab kindral J. Balodis saavutada sellesse lepingusse mõningaid muudatusi. Kuid see ebaõnnestub. Kuid kindrali pahalased kasutavad seda asjaolu, et hiljem J. Balodit peaaegu reeturiks parandada. Pärast konflikti riigipeaministri ja peaminister K. Ulmanisega vabastati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri kohalt. Seejärel otsustab J. Balodis osaleda demokraatliku bloki koosseisus Riigikogu valimistel, kuid sellest ei tule midagi välja, sest valimistel võib kandideerida ainult üks nimekiri - kommunistide kandidaatide nimekiri. Lätist saab 14. liiduvabariik.

Legendaarse patareikomandöri kapten Aleksandr Stebeli saatust varjutab saladuseloor.

20. sajandil 3 tosinat. 19. sajandi lõpus Plungėsse püstitatud vabadussammas tekitas usukogukonnas skandaali alasti naise kuju pärast, mis pidi sümboliseerima Vabadust, kuid sai lõputute vaidluste objektiks – nii eetika- kui kvaliteediküsimustes.

Jānis Tilibsi mälestused partisanide üksuse "Tevijas Vanagi" tegevusest Lõuna-Kuramaal kuni 1950. aastani.

Lõhkevad mälestused kaugest sõjaajast. Vanema põlvkonna jaoks tuletaks see meelde nende endi kogemusi, võib-olla oleks noortest igav.

Nõukogude ajal oli Akmeņragsis sõjaväekompleks.

Pärast Läti Vabadussõda autasustati suurväelast Valija Veščunast Lāčplēsise sõjakorraldusega 1919. aasta 19. novembri plaanimajas toimunud lahingute eest bermontlastega. Valija Veshchun oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe.

Plokštinė metsade maa-alusesse termotuumarakettide baasi paigaldati ülisalajane angaar, millest kohalikud elanikud teavad veel väga vähe ja mille eesmärk on ümbritsetud kuulujuttudega tuumarakettide lõhkepeade hoidmisest.

Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.

Cīrava lennuväli – loodud Teise maailmasõja ajal, nõukogude poolt kasutusel DOSAAF-i lennuväljana, praegu kasutusel põllumajanduslikel eesmärkidel ja huvireisidel, samuti angaaris eksponeeritud nõukogudeaegsed lennukid

Partisan Lionginas Baliukevičius Dzūkase päevik kirjeldab punkri ehitustöid.

Mälestused Vērgale külarahva saadikute nõukogu esimehe Andris Zaļkalnsi (1982-1989) elust piirialal.

Inimeste mälu on mõnikord üsna lühike. Nüüd, kui kõik saavad minna ja minna kuhu tahavad, nutavad paljud kadunud odava vorsti pärast, kuid on juba unustanud, et otse Mērsragsi taga möödusid sageli tee ees triibuline poom ja relvastatud vene sõdurid, keda kutsuti piirivalvuriteks. ainult kirjutatud ja tembeldatud rekvisiitidega. Ja mitte iga Läti NSV elanik ei saanud luba, vaid ainult see, kes oli esmalt saanud Roja või Kolka külanõukogult nn kõne, mille alusel ta sai (või ei saanud) sisenemiseks viisat. tema miilits kümne päeva pärast.piiranguga piirialal. Olin ostnud endale selle õnnetu Kuramaa ranniku maja, nii et igal kevadel pidin mina ja mu pereliikmed palvetama ja maanduma, et võimud uuendaksid sisenemisluba.

23. veebruaril 1919 jõudis Soome vabatahtlike rügemendi luureüksus "Põhjapoisid", lootes saada täiendavat relvastust ja laskemoona, Beja kooli jõe kalju äärde, kus toimus kokkupõrge enamlastega (Babeckase lahing). Selles lahingus langes 10 Soome rügemendi sõdurit.

1915. aastal, kui Saksa väed sisenesid Läti territooriumile, iseloomustas sõja esimest etappi manöövrisõda. 1915. aasta sügisel, kui rinne stabiliseerus loodusliku tõkke Daugava juures, algas positsioonide sõda, mis kestis kaks aastat – kuni 1917. aasta sügiseni, mil Saksa armee kasutas ära revolutsiooni muutusi venelastes. Impeerium ning Vene armee demoraliseerimine ja kokkuvarisemine läks rünnakule.

Lugu Saksa õhurünnakust Vaiņode lennuväljale 1941. aasta juunis

Krotė läheduses asusid armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid ja sealt on leitud palju teise maailmasõjaga seotud esemeid.

Andris Zaļkalns (sündinud 1951, Vērgale külade rahvasaadikute nõukogu esimees (1982-1989)) meenutab aega, mil Akmeņragsisse ehitati peaaegu tuumajaam.

Esimesed ehitusmehed ilmusid Ninasele juba 1939. aasta sügisel.

1941. aasta juuli lõpus algasid Mažeikiais juutide massimõrvad, mille algatasid sakslased ja mida hiljem jätkasid kohalikud valgekraekurjategijad. Inimesed viidi gruppidena juudi kalmistule, sunniti riided seljast võtma ja lasti maha kaevatud aukude lähedal. Mõne päeva jooksul mõrvati Mažeikiaist ja selle ümbruskonna linnadest üle 2000 juudi.

Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.

Pärast Saksamaa ja armeegrupi "Kurland" kapituleerumist 8. ja 9. mail 1945 tähistasid võitjad mitmel viisil Kurzemes mitmel pool oma võitu. Remtes põletati nende pidustuste ajal Remte kirik maha. Kiriku kellalööja pere hoidis kirikukella oma kodutalus kogu okupatsiooniaja.

Kolonel Oskars Kalpaks võitis oma isikliku eeskuju ja julgustusega oma sõdurite austuse.

Pēteris Čevera - rahvuslik partisan ja rahvusliku partisanirühma ülem.

Valentina Lasmanese kirjutatud biograafiline lugu sellest, kuidas tal õnnestus Saksa okupatsiooni ajal kinnipidamisest põgeneda

Nõukogude okupatsioonivägede lahkumisega algas paljude endiste sõjabaaside rüüstamine. Nõukogude sõdurid püüdsid lagunenud infrastruktuurist võimalikult palju välja viia ja lahkuda. Pärast vägede lahkumist jätkasid nende baaside rüüstamist tsiviilisikud ja endise sõjalise infrastruktuuri ärakasutamist.

Üks suuremaid partisanilahinguid toimus Lõuna-Leedus, kui Merkinė linn okupeeriti.

Pärast vaenlase rünnaku edukat tõrjumist langeb relvastatud rongi komandör A.Klestrov ja kolonel Danker annab välja autasu põhjendused

Sõja puhkemise järel 1941 aasta suvel oli punasõduritel Abrukal keelatud suhelda kohalike elanikega.

Väljavõte mälestustest Kurzeme kapituleerimisest 1945. aasta mais, mis pärinevad lennukiülem Edgars Auninsi mälestustest.

1951. aastal 7. jaanuar Jonuškiai metsapunkris hukkus kaks Samogitian piirkonnast pärit partisani - Albertas Švažas-Vanagas ja Pranas Šiuipys. Pool sajandit hiljem ehitasid Mažeikiai laskurid punkri uuesti üles ja jäädvustasid võitlejate mälestuse.

Lugu räägib naiste rollist Leedu Laskurliidu ridades.

11. septembril 1939 ründas Saksa Henkel He-111 pommitaja Poola linnu, kui ta öösel kursilt kõrvale läks ja sooritas hädamaandumise Liepāja rannas. Sellest sündmusest on jutustatud Liepaja elaniku ja Kuramaa diviisi kontaktkompanii ohvitseri Vilis Zobensi mälestustes. Maandumiskoht on looduses tähistamata. Ligikaudsed koordinaadid on N 56,59368° E 21,01598° - rannas Põhja-Linnuse lähedal.

Juba üle kahekümne aasta on Liepājas mereäärne ohtlik võltsitud merevaigu tõttu, mida meri kipub oma sügavustest eriti kevadiste ja sügistormide ajal ära uhuma.

Juba 1907.  aastal hakkas Venemaa tegema ettevalmistusi oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks.

Mažeikiai rajoonis Kurmaičiais 1904-1905. 1911. aastal ehitatud raudteesild üle Venta jõe ei muutunud sõja ajal mitte ainult strateegiliselt oluliseks objektiks, vaid ka kohaks, mida ümbritsevad salapärased lood sõdurite kummitustest ja seletamatutest nähtustest.

On 25 March 1949, the second major wave of deportation from the Baltic Republics took place. In Estonia almost 21 000 people (7,500 families) were sent to Siberia. The story is about the family in Valga county.

Kirjeldus 1919. a jaanuaris toimunud Tähtvere lahingust Eesti Vabadussõjas, mille käigus Eesti väed vabastasid Tartu Punaarmee käest.

Ventspilsi põhja pool on veel üks märkimisväärne rannikupatarei. See asus Olmanis ja kandis nime Krasnoflotskaja.

Läti laskurmehi ja nende ohvitsere teavitati lahingu algusest viimasel minutil. 5. Zemgale Läti laskurpolgu allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas päevikus viimast õhtut enne lahingu algust. Lühike, kuid helge ja autentne tekst, mis näitab sõduri jaoks väga olulist hetke – õpib tundma lahingupäeva.

Teise maailmasõja ajal päästsid kaks Šarnelė küla perekonda – Striaupiaid ja Kerpauskasid – surmaohust hoolimata juutide elud. Striaupiaid päästsid koguni 26 inimest, sealhulgas üheksa perekonda, ning Kerpauskaste talu metsa rajati peidupaik Alsėdžiai juudi köösneri perekonnale.

juuli 1976. aasta sõjalis-patriootilised mängud "Orlenok" Irbene lähedal asuvas tankitreeningplatsil, kus 17-aastane Evalds Krieviņš osales ja pildistas salaja mänge, varustust ja isegi Irbene antenni Sme8M kaameraga.

1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.

1919. aasta veebruaris toimus mõlemal pool Venta jõge aktiivne luuretegevus. Kapten Alexander Loeving, ratsaväediviisi ülem, oli üks luureretkede komandöridest.

1941. aastal 24-25 juuni. Telšiai lähedal Rainiai metsas piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks kohutavamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.

Valdemārs Ęinteri nimi oli paljude Läti põgenike viimane lootus pääseda Rootsi. Põgenike liigne tähelepanu oli ohtlik ja seetõttu hoidis Günther saladust

Papissaarde ehitati vesilennukite baasi ja Kiirassaarde õhutõrje patareid.

1992. aasta alguses kukkusid Ledurga ja Zvārde prügilas ühel päeval müstilistel asjaoludel 40-minutilise intervalliga alla kaks Nõukogude lennukit Mig-27 D.

Memuaarid jutustavad tema kogemustest armeesse astumisest, vigastada saamisest ja sõjavangis olemisest. Vigastada saamise ja sõjalaagris elamise tunnet on autentselt edasi antud.

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

1941 1941. aasta suvel toimus Šateikiai metsas juudi naiste ja laste veresaun, mille korraldasid kohalik politsei ja valgekraed. Ohvrid transporditi Salantai'st veresauna sündmuskohale ning enne mahalaskmist kästi neil riided seljast võtta ja kaevatud auku hüpata. Erinevate allikate kohaselt tapeti nende hukkamiste käigus 95–230 inimest, kellest enamik olid naised ja tüdrukud.

Salapärane objekt Kura säärel Alksnynesi lähedal, arvatavasti pärit nõukogude ajast. Arvatakse, et see oli Nõukogude allveelaevade kai või peatuspaik. Kuigi tänapäeval on täpseid fakte raske kindlaks teha, tekivad selle piirkonna elanike meeltes mitmesugused mälestused ja seosed.

Enne Irbene lahkumist kahjustas Nõukogude armee kõiki raadioteleskoopide süsteeme

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.

1941. aasta 16. septembril alustati seoses Saksa vägede eduka pealetungiga Muhusse ja Saaremaale rajama Lõpe –Teesü –Kaimri külade vahelisele alale kaitseliini.

Valdis Pigožnsi (endine Kurmale koguduse juht "Upīškalnsi" operatsiooni ajal) mälestusi Upīškalnsi sõjaväebaasist 

1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi nr 32 (Undva) ehituseks 594 ha maa-ala.

Lätis on säilinud arvukalt lugusid masinate uppumisest soodes ja järvedes. Vähesed neist on tõesed.

Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.

Mälestusi Kolka elanikust Biruta Freimanest piiriala kohta.

Iseseisva Läti riigi olemasolu 1940. aastal katkestas Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu (NSVL).

Lugu jutustab naispartisani otsusest hakata partisaniks, tema liitumisest partisaniüksusega ja lõpuks vahistamisest.

G. Kirilovičsi lugu Läti riigipiiri kehtestamisest pärast Läti iseseisvuse taastamist (intervjuu helisalvestises, läti keeles)

Selleks, et kaitsta Kuramaa rannikut võimaliku Nõukogude või isegi lääneliitlaste rünnaku eest, paigutasid Saksa relvajõud mitmes kohas radarijaamad, mis võimaldasid vaenlase õhutegevust palju varem tuvastada. Üks neist oli paigaldatud Jūrkalne'ile.

Tänapäeva Lätis täiendavad erinevate muuseumide kogusid eraisikute isiklikud kogud, mis on sageli avalikult eksponeeritud ja kõigile kättesaadavad. Paljude inimeste hobid on iidsed asjad, sealhulgas sõjaajalooga seotud esemed. Külastajatel pole sageli ettekujutust nende asjade päritolust. Nad ilmusid äkki? Kõikidel juhtudel on tegemist mitmeaastase tööga ja huvitava isikliku looga ühe inimese huvidest asju kokku panna, et neist näiteks muuseum teha. Jutustaja kirjeldab oma isiklikku kogemust, andes lugejale aimu olukorrast Lätis pärast II maailmasõda. Erinevate armeede pärand ja tooraine nappus talus sunnivad inimesi leidma loovaid viise, kuidas ellujäämiseks kasutada praktiliselt kõike. Aja jooksul saavad talus kasutust väärtuslikud ajaloolised eksponaadid, mis räägivad Läti ja sealsete inimeste kogemustest.

Lapsepõlv möödus Zvārde sihitiirus, plahvatuste ja lendavate reaktiivlennukite helide all, kuid siiski võis vahel nädalavahetustel ka lasketiiru siseneda. Pärast Nõukogude armee lahkumist oli maa täis pommikraatreid ja palju plahvatusohtlikke esemeid, mitte ainult prügila ajast, vaid ka II maailmasõja ajast.

Prügila kasutamine jätkus 1992. aastani ja isegi 1992. aasta märtsis kukkus prügila territooriumil seni teadmata põhjustel alla Lielvārdest õhku tõusnud lennuk.

Varniai koonduslaager, mis tegutses aastatel 1926–1931, kujunes eriliseks kohaks, kus üheskoos vangistati kommuniste, kristlikke demokraate ja isegi pisihuligaane – kõiki, kes võisid Smetona režiimile ohtu kujutada.

Avinurme lahingust ja Nõukogude sõjaväelaste poolt toimepandud veretööst.

Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.

Kolonel Oskaras Urbonase lugu Kohaliku Meeskonna moodustamisest 1944. aastal.

Nõukogude sõjaväe helikopteri allakukkumine Riias, Āgenskalnsis, Ormaņu tänaval

Umbes 1928. aastal algas Leedus iseseisvuse 10. aastapäeva ja iseseisvusvõitluste mälestusmärkide ehitamise buum, mis andis tunnistust leedulaste patriootlikust meeleolust ja kodanikumeelsusest. Sel juhul tasub esile tõsta skulptor Roberts Antinise töid, mis on loodud aastatel 1926–1931.

Raamatukatkend esitab kronoloogilise järjestuse Leedu armee lahingutest Poola armee vastu 1920. aastal, kirjeldades olulisemaid sündmusi ja nende hinnanguid.

Piirivalvuritel on olnud eriline viis piirialal võõraste inimeste kohta teada saada.

Partisan Lionginas Baliukevičius Dzūkase päevik kirjutab elust partisanide punkris ja see lugu paljastab, milline oli üks päev partisanide seas.

Ajalehes ilmunud artikkel demonstreerib ilmekalt olukorda tänapäeva Lätis, kus (sageli valla kulul) on säilitatud ja mitmel pool isegi restaureeritud nõukogude okupatsiooniarmeed ülistavaid keskkonnaobjekte. Võimu otsustamatus ja tahte puudumine loovad ühiskonnas kauakestvaid vastandlikke olukordi. Erinevaid mälestusmärke, mälestusmärke ja keskkonnaobjekte ei tajuta ajalooliste paikade või mälestusmärkidena, vaid instrumentidena, mis jätkavad nõukogude okupatsioonirežiimi ideoloogiat.

Endine Leedu armee allohvitser Pranas Beleckas-Malūnininkas sai tuntuks Žemaitija piirkonna Šatrija salga Vytise salga vapra ülemana, kelle juhtimisel korraldasid partisanid julge pealetungi Gudai veski lähedal.

Kirjeldus Vabadussõja üheks murdepunktiks peetavast Reola lahingust jaanuaris 1919, mille käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut.

20. juunil 1919 alustati Naukšēni mõisas Rūjiena lähedal 7. Sigulda jalaväerügemendi formeerimist, vastavalt Põhja -Läti brigaadi ülema kolonel Jorgs Zemitansi käsule. Esialgu moodustati Põhja -Läti brigaadi reservpataljonist väike lahingugrupp 22 ohvitserist ja 1580 sõdurist, mis sai oma esimese ülema Oskars Dankersi auks Dankeri diviisi nime. Mõni päev hiljem arvati üksus Jelgava 3. rügemendi 2. pataljoni, 23. augustil aga ehete hulka lisades - 7. Sigulda jalaväepolku.

1955. aastal langesid Žemaitija partisanid Nõukogude MGB agendi reetliku operatsiooni ohvriks – meega täidetud ja spetsiaalsete preparaatidega mürgitatud suspensioonid olid mõeldud vabadusvõitlejate tapmiseks.

Väike katkend intervjuust Erika Sēniga Ģipkast. Ta jagab oma mälestusi oma elust.

NSV Liidu ajal olid Põhja- ja Lääne-Kuramaal asuvad mererannad tegelikult avalikkusele suletud sõjaväetsoonid, kuid tuletornide külastamine või isegi pildistamine oli keelatud.

Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.

Grieze'i filtratsioonilaagri asukohast ja sinna viivate teede ääres leidub sageli mitmesuguseid endistele sõduritele kuuluvaid esemeid. Sõdurid, arreteeritud tsiviilisikud, sõjavangid jne. kõrvaldasid neid erinevatel põhjustel, et vältida tuvastamist ja "erilise tähelepanu" osutamist.

Nõukogude ajal oli kogu Kuramaa rannik suletud tsoon. Targale valla nõukogude sõjaväeüksuse lähedal elavatel lastel, sealhulgas Ovishil, oli kombeks lõbutseda tankide vastu kividega visates.

Kocēnlaste Talava Megnise mälestused 1991. aasta Riia barrikaadide sündmustest.
„13. jaanuaril lahkus umbes 40 Kocēni elanikku Lazilt, juht Vitālijs Sprukts ja väikebuss Latvija, juht Jānis Grava Riia meeleavaldusele.
Pärast meeleavaldust, kui me busside juures kohtusime, kuulsime raadiost mitu korda Läti Rahvarinde kutset, neid, kes võivad jääda Riiasse ja kaitsta strateegiliselt olulisi objekte, et nende jäädvustamine oleks raskem, sarnaselt Vilniuse televisiooniga . Nägime neid Podnieksi filmitud kaadreid enne Riiga sõitmist.

Kui väed selle ala hõivasid, ei olnud alati võimalik välja selgitada konkreetsete majade nimesid, skrajciems või sajja. Kohalik elanikkond oli evakueeritud ja kelleltki küsida polnud, nii et sakslased kipuvad kohtadele oma nimesid panema. Wilischki maja lugu on säilinud. Reservohvitseride kursusel käinud pioneerikompanii ülem asefeldfebel Koch kirjutab oma mälestustes, et maja lähedal asus üks suurtükiväeosa.

Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse langenud ohvitseri Jakob Kundera kangelaslik tegevus tagas pataljoni eduka rünnaku, kuid ta ise sai surma ja Jakob Kunderale on tema langemise kohas pühendatud mälestusmärk ja Tušku vennaskalmistul on püstitatud mälestusmärk.

Mälestused kujutavad endast hüvastijätte pereliikmetega, reise sõjaväeossa ja kogemusi esimestest päevadest armees.

Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.

Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).

Dejevos teeninud saarlasest major Sulev Truuväärt meenutas, et tema ajal hukkus väeosas üks sõdur.

1944. aastal Seda lähedal peetud lahingutes ei kogetud mitte ainult kangelaslikke hetki, vaid ka paanilise jooksmise episoode, mil sõdurid, nähes eelseisvat lüüasaamisohtu, püüdsid oma elusid päästa.

Nõukogude okupatsioonile järgnes Saksa okupatsioon. Natsid sooritasid kuritegusid Läti rahva vastu. Üheks selliseks etniliseks rühmaks olid juudid. Esialgu asutati getod, kuid siis järgnes juutide hävitamine. Paljud lätlased päästsid juute hävitamisest. Üks neist on Jean Lipke.

Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.

Major Jānis Ozols oli Läti ohvitser, 2. maailmasõjas osaleja, Kolme Tähe ordeni kavaler, kelle juhitud suurtükiväedivisjon hoidis 3. Kurzeme lahingu ajal ära rinde murdumise.

Täna, nõukogude ajal, seisid armeehävitajad Tukumsi maanteel vaevumärgatavates, võsastunud angaarides. Isegi neil päevil oli angaaridega lennuväli maskeeritud ja asjatundmatud inimesed ei teadnud sellest.

Riia keskturu loomise ajal oli see üks moodsamaid turge maailmas. See põhines Esimese maailmasõja Saksa armee õhulaevade angaaride metallkonstruktsioonidel. Autor kirjeldab Riia keskturu rajamise eeldusi ja ehitustööde ulatust, muutes selle üheks suurimaks sõjajärgseks hooneks Lätis ja üheks moodsaimaks turuks maailmas.

Üks muutuva ühiskonna ilminguid Leedu Persistörkymo Sąjūdise ajastul oli nõukogude ajal hävitatud iseseisvusmonumentide otsimine ja restaureerimine, mis algas 1988. aastal. Leedu linnades ja alevikes ilmusid taas iseseisvuse, vabaduse ja riikluse sümbolid.

Imants Upneri mälestusi nõukogude ajast.

Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.

Erakonna komandöri, kaptenleitnant Julius Rosenthali Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus, 3. november 1921

2011. aasta sügisel jõudsid minuni mälestused Venemaal elavast lätlasest Jūlij Bērziņšist (1900–1963), Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi - 201. Läti laskurdiviisi) endine sõdur. ; Division) - kahes märkmikus 189-leheküljelise käsitsi kirjutatud venekeelse jutuga Läti sõdurist tema kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941-1945). Ka need mälestused ei olnud tellimustööd.

Pampāli kooli endine direktor (kuni 1959. aastani) Alfred Brūns on käsitsi trükkinud muljetavaldava Pampāli kooli ajaloost ja seda ümbritsevatest ajaloosündmustest koosneva autentsete fotodega raamatu, milles kirjeldab A. Brūns 1959. aasta sõja sündmusi. Iseseisvus Pampālis, kirjeldades üksikasjalikult sündmusi, mis hõlmasid nii Läti riigitegelasi, bolševike toetajaid, Saksa armee tegevusi jne.

Mälestused jutustavad jõulude tähistamisest partisanide seas, NKVD/MGB püüdlustest seda ära kasutada ja partisanide juhtkonna püüdlustest neid kaitsta.

Riteli kalmistu asus tegelikult sihtkoha keskel. Kohalikud said vaid vaadata, kuidas neid hävitati.

Bronius Gotautas, keda rahvas tunneb Broliukina, riskis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda oma eluga, et päästa tagakiusatud inimesi – nii juute, Leedu rahvuslasi kui ka Vene sõdureid.

Kolonel Kalpaks oli sõjaväeringkondades lugupeetud isik ja tõeline patrioot. Just patriotismi vaim ja õnnetu kokkusattumus viisid tema ja saksa pataljonide vahelise saatusliku kokkupõrke, mis kahjuks lõppes kolonel Kalpaksi surmaga.

15. jaanuari öösel võitis Kalpaka pataljon Lielauce lähedal esimese lahingu, alistades punase rünnaku. See oli Kalpaka pataljoni esimene märkimisväärne lahing, kui võit andis sõduritele eriti tugeva moraalse tõuke.

Jurist Jānis Sūna on avaldanud oma mälestused Grieze filtratsioonilaagris veedetud ajast oma autobiograafilises raamatus.

1915. aasta kevadel ja suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Sõdivate poolte väed paiknesid Daugava kallastel. Vidzeme muutus rindealaks, kuid Cēsis rindelinnaks, mille läheduses asus Tsaari -Vene armee Põhirinde 12. armee staap, mis kolis Birkenruh bei Wendeni.

1941. aasta juunis oli Saksa armee edukas rünnak jõudnud Liepajasse, kui Liepajasse tungis Saksa soomusvägede 291. jalaväediviis. Kui 1941. aasta juunis algasid sõjategevused Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, koosnes Liepaja Nõukogude armee garnison Liepaja mereväebaasi ja Punaarmee vägedest. Nende lahingute käigus sai kindralmajor N.Dedaev surmavalt haavata

Kui Moskva 1980. aasta suveolümpiaks valmistus, tekkis küsimus: kus purjetamisvõistlusi korraldada? Selgub, et valik langes esialgu Riiale, sest Liivi lahel on ideaalsed tingimused purjetamiseks ja linn on ka vana ja ilus, ei häbene. Mõni riialane siiski mäletab või on noorem põlvkond Internetist lugenud, et Riia justkui .. on sellest kõrgest auastmest loobunud ja seetõttu on võistluse korraldamine kolitud Tallinna äärelinna Piritale. Eestlased said tohutu rahastuse ning ehitasid purjetamiseks ja puhkamiseks uue ja kaasaegse kompleksi, mida pärast olümpia lõppu keegi imetlema ei sõitnud .... Nüüd aga on selgunud üks huvitav nüanss - on saanud teada, miks Riia on andnud seda au ...

Üks olulisi kolimiskohti oli "Pāž" majade juures, kuhu on nüüd paigaldatud monument "Lootuse purje". "Paadid tulid regulaarselt ja "Pažist" lahkus kõige rohkem inimesi," räägib I. Freiberg mälestustest.

Külma sõja ja Nõukogude võimu eesriie ei suutnud aga lääne raadiojaamade saateid täielikult blokeerida. Samuti võimaldasid need vabamat sõnavabadust okupeeritud Leetu jõuda. See oli üks väheseid lünki, mis suutis tungida läbi Nõukogude kontrolli, ideoloogia ja propaganda eesriide. Nõukogude Liit pühendas palju pingutusi ja ressursse nende saadete mahasurumisele ja häirimisele.

Kolka elanik Baiba Šuvcāne räägib aegadest, mil Kolkas olid piirivalvurid.

Kapten Pēteri Čevera ja veel seitse partisani tabati 1. novembril 1950 Engure metsamassiivis, kuhu endise leegionileitnandi Arvīdas Gailīši (agent-võitleja hüüdnimi "Grosbergs") võltspartisanide rühmitus oli juhuslikult paigutanud. Sinna kuulusid LPSR VDM-i töötajad ja "metsavendade" rolli täitnud agent-sõdurid.

Autentne tunnistus Širvintose lahingust, mis annab edasi osaleja vaatenurga ja rõhutab võiduga kaasnevat ülevat meeleolu.

Alfred Bruni lugu saksa staabist tema kodumaja õuel, millest üks saksa sõdur Alfredi öökatte all pimesi läbi juhatas, teadmata, et need majad on tema omad ja et Alfred tundis õue iga kivi isegi kinniseotud silmadega.

Nooremallohvitseri Zaranka memuaarid kirjeldavad lahinguid bolševike, poolakate ja bermontlaste vastu. Memuaarides kirjeldatakse lahingute motiive ning palju tähelepanu pööratakse sõja igapäevaelu ja lahingutegevuse kirjeldamisele.

Mälestused annavad edasi kogemusi Leedu iseseisvusdeklaratsiooni, sõjaväeosade organiseerimise ja bolševikega peetud lahingute kohta kuulmisest.

Kolka elaniku Valija Laukšteine mälestused aegadest Kolkas, kui seal olid piirivalvurid.

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimase partisanirühma ees, paludes neil metsast välja tulla.

Saksa relvajõud paigutasid mitmesse kohta radarijaamad, mis võimaldasid palju varem tuvastada vaenlase lennutegevust Kurzeme piirkonnas.

1941 Juulis ja augustis tapsid natsivõimud Kražiais peaaegu kogu linna kogukonna. Kražiai geto vang ja K. Požėla kolhoosi kolhoosnik Marytė Gerčienė pääses sellest tragöödiast imekombel.

Mäletan eredaid muljeid Läti sõjaväe kohalolekust Mangalsalas. Kirjeldatud on nii linnuseid kui ka Sapieri rajatud raudbetoonist kindlustust. Mälestused kirjeldavad sõdurite igapäevaelu, elurütmi ja ilmestavad keskkonda Mangalsalas. Mangalsala sõdurite ja Läti sõjaväe külaskäik

Ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta Saksa armeegrupi "Põhja" dokumentatsioonis veel selgeid andmeid pole. Need sõdurid on kadunud. Ka praegu püüavad nende sõdurite omaksed leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui füüsilisi. Üks selline lugu räägib Švaabimaalt (ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas, Reini ja Doonau ühinemiskohas) pärit Saksa sõdurist Karl Grimmist, kelle sõda puhkes 27. oktoobril 1944 Krūmi majade lähedal. Vaiňode (umbes 5 km loode pool).

Maantee küla väeosa asus isegi Kuressaarest vaadatuna peaaegu maailma lõpus.

Jēkabpilsi lennuväli on üks Läti territooriumil asuvatest sõjaväelennuväljadest, mis ehitati Läti iseseisvumise perioodil umbes 1935. aastal, pärast Läti Vabariigi teist okupeerimist 1945. aastal kohandati lennuväli NSVL õhujõudude vajadustele. .

8. novembril 1975 toimus Riias, nagu NSV Liidus kombeks, järjekordne suuremahuline bolševike revolutsiooni aastapäeva tähistamine. Keegi ei osanud isegi oma kõige metsikumates õudusunenägudes ette kujutada, et revolutsiooni 58. aastapäev läheb Läti ja NSV Liidu ajalukku millegi enneolematu ja pretsedenditu - mässu suure allveelaeva Storoževoj pardal. NSVL eitas 15 aasta jooksul, et pardal oleks toimunud mäss.

Patareis teeninud sõduri meenutused

Lugu sellest,  millised meeleolud valitsesid Tartus ja üliõpilaste hulgas vahetult peale Kalevipoja kuju maha võtmist 1950. a.

Jānis Jaunozoliņš. "Välismaale jäänud mälestusi päevikust" (16. august 1944-13.10.1946) Katkendid.

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.

Embute kirik on üks elavaimaid tunnistusi Teisest maailmasõjast Kurzemes. Kiriku seintel ja kellatornis on siiani näha suurtükiväe ja muude mürskude jälgi. Saksa armee kasutas kirikut (nagu paljusid teisi Kurzemes ja mujalgi) vallutamatuks kaitseks. Selle tulemusena kirik hävitati ja seda ei ole pärast nõukogude aega uuesti üles ehitatud.

Mälestusi Slītere riikliku reservi endistest töötajatest nõukogude ajast.