Lood

Mälestused edastavad kogemusi Lõuna-Leedus tegutsevast Leedu armee sõjaväehaiglast, lahingutest Poola armeega Suvalkias.

Raamatukatkend esitab kronoloogilise järjestuse Leedu armee lahingutest Poola armee vastu 1920. aastal, kirjeldades olulisemaid sündmusi ja nende hinnanguid.

Ajaleht "Australian Latvian" avaldas artikli kohtumisest Arvīds Blūmentālsiga tema kodus Austraalias. 

(Väike episood reisist Austraalia kesk- ja lääneranniku juurte juurde koos Aivars ja Benita Browne'iga).

Leedu elanikud andsid partisaniks astudes selle teksti kohase vande.

1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.

Kurzeme kindlus tekkis pärast Riia langemist 13. oktoobril 1944 ja Venemaa lahkuminekut Klaipedast 10. oktoobril, peatades sellega maanteeliikluse Saksamaaga.

1944. aastal Seda lähedal peetud lahingutes ei kogetud mitte ainult kangelaslikke hetki, vaid ka paanilise jooksmise episoode, mil sõdurid, nähes eelseisvat lüüasaamisohtu, püüdsid oma elusid päästa.

1941 1941. aasta suvel toimus Šateikiai metsas juudi naiste ja laste veresaun, mille korraldasid kohalik politsei ja valgekraed. Ohvrid transporditi Salantai'st veresauna sündmuskohale ning enne mahalaskmist kästi neil riided seljast võtta ja kaevatud auku hüpata. Erinevate allikate kohaselt tapeti nende hukkamiste käigus 95–230 inimest, kellest enamik olid naised ja tüdrukud.

Mälestused sisaldavad mitmesuguseid mälestusi sõja igapäevaelust, lahingukogemustest, sõjaväehuumorist, olmeoludest ja bolševike otsingutest.

Teise maailmasõja ajal, kui armeed taganesid, lasti suur osa Lätis sõjaliselt ja logistiliselt olulistest objektidest õhku, et need ressursid ei jääks praegustele vastastele. Selliseid objekte oli ka Ķegumsi ümbruses, kus üheks olulisemaks objektiks on Ķegumsi HEJ, mis aga oma töötajate pingutuste ja pingutuste tõttu täielikult ei hävinud.

Maantee küla väeosa asus isegi Kuressaarest vaadatuna peaaegu maailma lõpus.

Pāvilosta elanikud Aina Jakovļeva ja Irina Kurčanova jagavad Pāvilostas mälestusi nõukogude ajast.

Rauna vabadussamba idee algupära on 21. augustil 1929, kui Cēsise linnapea ja Cēsise linnaosa juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamaid avalikke töötajaid kohtumisele, kutsudes austama vabaduse omandamist ja ehitama Raunale ausamba.

Leonid Zariņš värvati USA-s CIA agendiks ja 1953. aastal ületas ta Saksamaalt lennukiga NSV Liidu piiri ja maandus langevarjuga Auce lähedal. Kahjuks oli üks kontaktidest, kellega ta pidi suhtlema, osutunud topeltagentiks ja Leonidas arreteeriti peagi. Ta keeldus tšekistidega koostööd tegemast ja lasti 1954. aastal ilma kohtuta maha.

See jutustab partisanide elust talvel, nende rändamisest Leedu ja Läti vahel ning haavatud partisanide eest hoolitsemisest.

1941 Juulis ja augustis tapsid natsivõimud Kražiais peaaegu kogu linna kogukonna. Kražiai geto vang ja K. Požėla kolhoosi kolhoosnik Marytė Gerčienė pääses sellest tragöödiast imekombel.

Alfons Volgemuth oli 19-aastane poiss, raadiooperaator ja teenis natsi-Saksamaa armees.

"Keegi ei ole sellest operatsioonist tagasi tulnud ja pole teada, kas on ellujäänuid. Ma ise osalesin selles sõjas 19-aastase raadiooperaatorina ja olen üks 2, hiljem 3 ellujäänust, kes sattusid venelaste kätte vangi. Tahan kajastada sündmusi oma kogemusest."

Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljoni lippude loomisel lipuheitmiseks punakas-valge-punaseid värve. Pärast seda, kui õpetaja ja ajakirjanik Jānis Lapiņš 1916. aasta teisel poolel heitis punavalge-punase lipu, valmistas selle tema õpilane Valianera pagulaste varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.

Papissaarde ehitati vesilennukite baasi ja Kiirassaarde õhutõrje patareid.

Kogula lennuväebaasi hakati rajama 1940. aasta augustis.

Pärast taasiseseisvumist paigaldasid Dundaga elanikud juutide mõrva- ja ümbermatmispaika Mazirbe - Dundaga maantee äärde suure puust Taaveti tähe ning hiljem avas Läti Juudi Koguduste ja Koguduste Nõukogu selle kõrval mälestuskivi. seda.

See jutustab loo ühest Leedu suurimast partisanilahingust, esitades lahingute põhjuseid, käiku ja tagajärgi.

Kolonel Kalpaks oli sõjaväeringkondades lugupeetud isik ja tõeline patrioot. Just patriotismi vaim ja õnnetu kokkusattumus viisid tema ja saksa pataljonide vahelise saatusliku kokkupõrke, mis kahjuks lõppes kolonel Kalpaksi surmaga.

Teise maailmasõja ajal päästsid kaks Šarnelė küla perekonda – Striaupiaid ja Kerpauskasid – surmaohust hoolimata juutide elud. Striaupiaid päästsid koguni 26 inimest, sealhulgas üheksa perekonda, ning Kerpauskaste talu metsa rajati peidupaik Alsėdžiai juudi köösneri perekonnale.

Väike katkend intervjuust Erika Sēniga Ģipkast. Ta jagab oma mälestusi oma elust.

Varniai koonduslaager, mis tegutses aastatel 1926–1931, kujunes eriliseks kohaks, kus üheskoos vangistati kommuniste, kristlikke demokraate ja isegi pisihuligaane – kõiki, kes võisid Smetona režiimile ohtu kujutada.

Lugu baski päritolu lendurist Benito Aguirrest (korrektse nimega Ignacio Aguirregoicoa Benito), kes Mustvee kohal alla tulistati.

Tänapäeva Lätis täiendavad erinevate muuseumide kogusid eraisikute isiklikud kogud, mis on sageli avalikult eksponeeritud ja kõigile kättesaadavad. Paljude inimeste hobid on iidsed asjad, sealhulgas sõjaajalooga seotud esemed. Külastajatel pole sageli ettekujutust nende asjade päritolust. Nad ilmusid äkki? Kõikidel juhtudel on tegemist mitmeaastase tööga ja huvitava isikliku looga ühe inimese huvidest asju kokku panna, et neist näiteks muuseum teha. Jutustaja kirjeldab oma isiklikku kogemust, andes lugejale aimu olukorrast Lätis pärast II maailmasõda. Erinevate armeede pärand ja tooraine nappus talus sunnivad inimesi leidma loovaid viise, kuidas ellujäämiseks kasutada praktiliselt kõike. Aja jooksul saavad talus kasutust väärtuslikud ajaloolised eksponaadid, mis räägivad Läti ja sealsete inimeste kogemustest.

1941. aasta juunis oli Saksa armee edukas rünnak jõudnud Liepajasse, kui Liepajasse tungis Saksa soomusvägede 291. jalaväediviis. Kui 1941. aasta juunis algasid sõjategevused Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, koosnes Liepaja Nõukogude armee garnison Liepaja mereväebaasi ja Punaarmee vägedest. Nende lahingute käigus sai kindralmajor N.Dedaev surmavalt haavata

Pärast Läti Vabadussõda autasustati suurväelast Valija Veščunast Lāčplēsise sõjakorraldusega 1919. aasta 19. novembri plaanimajas toimunud lahingute eest bermontlastega. Valija Veshchun oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe.

Artūrs Ozols lõpetas Riia Polütehnikumi ja teenis mereväeohvitserina ja insenerina Venemaa Musta mere laevastikus sõjalaeval Panteleimon. Läti vabadusvõitluse ajal liitus ta üliõpilaskompaniiga. Liepajas pani ta teenistusse laeva "Saratov". Arthurs Ozolsi mälestused laevast "Saratov" on avaldatud Dauagava Vanagi kuukirjas.

Jānis Jaunozoliņš. "Välismaale jäänud mälestusi päevikust" (16. august 1944-13.10.1946) Katkendid.

Kui venelased üritasid 1940. aastal Läti valitsuselt peale suruda sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armeel Punaarmeele vastupanu peaaegu võimatuks, püüab kindral J. Balodis saavutada sellesse lepingusse mõningaid muudatusi. Kuid see ebaõnnestub. Kuid kindrali pahalased kasutavad seda asjaolu, et hiljem J. Balodit peaaegu reeturiks parandada. Pärast konflikti riigipeaministri ja peaminister K. Ulmanisega vabastati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri kohalt. Seejärel otsustab J. Balodis osaleda demokraatliku bloki koosseisus Riigikogu valimistel, kuid sellest ei tule midagi välja, sest valimistel võib kandideerida ainult üks nimekiri - kommunistide kandidaatide nimekiri. Lätist saab 14. liiduvabariik.

Povilas Plechavičius – Leedu armee kindral, kuulus oma lahingute poolest bolševike ja bermontlaste vastu. Pärast Venemaalt Leetu naasmist 25. juulil 1918 asus P. Plechavičius elama Žemaitile ja organiseeris bolševike ja bermonti vägede vastu võitlemiseks vabatahtlikud partisanide üksused, kellega koos võitles Seda, Mažeikiai, Kretinga ja Telšiai piirkonnas.

Inimeste mälu on mõnikord üsna lühike. Nüüd, kui kõik saavad minna ja minna kuhu tahavad, nutavad paljud kadunud odava vorsti pärast, kuid on juba unustanud, et otse Mērsragsi taga möödusid sageli tee ees triibuline poom ja relvastatud vene sõdurid, keda kutsuti piirivalvuriteks. ainult kirjutatud ja tembeldatud rekvisiitidega. Ja mitte iga Läti NSV elanik ei saanud luba, vaid ainult see, kes oli esmalt saanud Roja või Kolka külanõukogult nn kõne, mille alusel ta sai (või ei saanud) sisenemiseks viisat. tema miilits kümne päeva pärast.piiranguga piirialal. Olin ostnud endale selle õnnetu Kuramaa ranniku maja, nii et igal kevadel pidin mina ja mu pereliikmed palvetama ja maanduma, et võimud uuendaksid sisenemisluba.

Mälestused annavad edasi kogemusi Leedu iseseisvusdeklaratsiooni, sõjaväeosade organiseerimise ja bolševikega peetud lahingute kohta kuulmisest.

Pärast Saksamaa ja armeegrupi "Kurland" kapituleerumist 8. ja 9. mail 1945 tähistasid võitjad mitmel viisil Kurzemes mitmel pool oma võitu. Remtes põletati nende pidustuste ajal Remte kirik maha. Kiriku kellalööja pere hoidis kirikukella oma kodutalus kogu okupatsiooniaja.

Pampāli kooli endine direktor (kuni 1959. aastani) Alfred Brūns on käsitsi trükkinud muljetavaldava Pampāli kooli ajaloost ja seda ümbritsevatest ajaloosündmustest koosneva autentsete fotodega raamatu, milles kirjeldab A. Brūns 1959. aasta sõja sündmusi. Iseseisvus Pampālis, kirjeldades üksikasjalikult sündmusi, mis hõlmasid nii Läti riigitegelasi, bolševike toetajaid, Saksa armee tegevusi jne.

Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haud kujunes nõukogude ajal vastupanu sümboliks.

Jutustaja kirjeldab Kārlis Zalit kui isiksust, kes lõi Läti kunsti tuntuimad teosed. Kirjeldus on pühendatud saali mälestamisele 1942. aastal (K. Halli surmaaastal). Mälestused on valitud K. Zāle teoste kirjeldamiseks lähtuvalt autori isikuomadustest ja maailmatunnetusest.

Lugu sellest,  millised meeleolud valitsesid Tartus ja üliõpilaste hulgas vahetult peale Kalevipoja kuju maha võtmist 1950. a.

9. mail 1945 oli Pampāli lähedal Punaarmee "Panfilovi diviis". Suure tõenäosusega asus diviisi staap Pampāli algkoolis

1941. aasta suvel hävitati Plungės jõhkralt peaaegu kogu kohalik juudi kogukond, mis koosnes enam kui 1800 inimesest. Inimesi vangistati kohutavates tingimustes, näljutati surnuks ja lõpuks lasti Kaušėnai metsas maha. Massimõrvad panid toime kohalikud kaastöölised.

Teise maailmasõja lõpus olid nii Punaarmeel ründavatel positsioonidel kui ka Saksa armeel kaitsepositsioonidel plaanid, mida teise maailmasõja lõppedes kumbki pool ei rakendanud.

Valdemārs Ęinteri nimi oli paljude Läti põgenike viimane lootus pääseda Rootsi. Põgenike liigne tähelepanu oli ohtlik ja seetõttu hoidis Günther saladust

Endine Leedu armee allohvitser Pranas Beleckas-Malūnininkas sai tuntuks Žemaitija piirkonna Šatrija salga Vytise salga vapra ülemana, kelle juhtimisel korraldasid partisanid julge pealetungi Gudai veski lähedal.

Sõru 1917

See jutustab Punaarmee lähenemisest Kaunasele ja Saksa armee lahkumisest 1944. aasta suvel.

Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa füüsilisi sõjajäänuseid täis. See oli suur hulk mürske, lõhkemata laskemoona ja lihtsaid padruneid. Ka tänapäeval, eriti aktiivse sõjapidamise paikades, leitakse lõhkemata lõhkekehi, mis on väga haruldane, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need laengud metsades ja isegi hoovides elanike igapäevaelus ja isegi laste mänguasju. .

1990. aastal, pärast seda, kui Leedu taasiseseisvus ja hakkas kaitsma oma riigipiire, seisis ta silmitsi Nõukogude võimustruktuuride rünnakutega, mis nõudsid rohkem kui ühe Leedu ohvitseri elu.

Armeegrupi “Kurland” käsk on: “Ehita ja ehita!” See on iga tagalateenistuse rinde sõduri ülesanne. Mida tähistab kõige paremini sõna: "Kaevamine on parem kui matmine!"

Kurzeme tekkis 10. oktoobril 1944 eraldi ja eraldi lahinguväljana. Umbes 500 000 Saksa sõjaväelast loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "väikest pingutust". Siiski jätkusid lahingud Kuramaal veel seitse kuud ja Kuramaast sai Teise maailmasõja lõpu sümbol. 

Seitse kuud kestnud lahingutegevuse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa väed Kuramaal 154 108 sõdurit hukkununa, haavatuna ja kadununa. Alates 1997. aastast on Salduse lähedal läbi viidud sõjaaja kalmistu uuring ja sõdurite ümbermatmine ning praegu on siin 27 000 langenud sõduri nime.

Mälestused jutustavad jõulude tähistamisest partisanide seas, NKVD/MGB püüdlustest seda ära kasutada ja partisanide juhtkonna püüdlustest neid kaitsta.

Sõdadevahelises Leedus traditsiooniliste naisrollidega harjunud Leedu pagulased seisid paguluses silmitsi raske füüsilise töö ja uue reaalsusega, kus ei tehtud enam vahet "meeste" ja "naiste" töö vahel.

Maailmakuulus Nõukogude ja Venemaa käsirelvade insener külastas Saaremaad.

Umbes aegadel piirirežiimi alal.

Pieta ehk Mammy on Euroopa kultuuris ja kunstis tuntud motiiv, mida kasutati ka nõukogude ajal.

Telšiai KGB vangla vangide mälestused paljastavad kohutavad kinnipidamistingimused - füüsilisest piinamisest kuni ebainimlike elamistingimusteni ülerahvastatud kambrites.

Kapten Mikelėnase memuaarides on juttu tema põgenemisest sõjavangide laagrist, naasmisest Leetu, liitumisest Leedu armeega ja esimestest lahingutest bolševikega.

Kolonel Oskars Kalpaks võitis oma isikliku eeskuju ja julgustusega oma sõdurite austuse.

Jutustaja kirjeldab, millistel tingimustel rajati tuntuim Läti langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk. Nagu memuaaridest nähtub, seisis rahvakangelaste kalmistul mitmeid takistusi ja puudusi - mitte ainult kiriku, vaid ka Riia linna juhtkonna poolt.

1919. aasta veebruaris toimus mõlemal pool Venta jõge aktiivne luuretegevus. Kapten Alexander Loeving, ratsaväediviisi ülem, oli üks luureretkede komandöridest.

Kolonel V. Skorupskise memuaarid annavad edasi

Poola armeega 1920. aasta sügisel toimunud lahingute kogemus, rõhutades Leedu armee võitu Širvintose ja Giedraičiai all.

Jurist Jānis Sūna on avaldanud oma mälestused Grieze filtratsioonilaagris veedetud ajast oma autobiograafilises raamatus.

Snaiprijaht kaevikute eeshoovis. Jutustaja kirjeldab toiminguid vaenlase snaiprite tabamiseks ja hävitamiseks.

2011. aasta sügisel jõudsid minuni mälestused Venemaal elavast lätlasest Jūlij Bērziņšist (1900–1963), Punaarmee 201. (43. kaardiväe) Läti laskurdiviisi (edaspidi - 201. Läti laskurdiviisi) endine sõdur. ; Division) - kahes märkmikus 189-leheküljelise käsitsi kirjutatud venekeelse jutuga Läti sõdurist tema kogemustest Saksa-NSVL sõjas (1941-1945). Ka need mälestused ei olnud tellimustööd.

18. mail 1916 Ģegeri poolmõisa varemetes (~ 7 km Jekabpilsist lõuna pool Brody taga) kl. Kell 20.30 lasti 3. Kaukaasia laskurpolgu sõdureid sõnakuulmatuse õhutamise eest maha. Hukkamist juhtis Praporštšik Ravnjalitšev.

Lugu räägib naiste rollist Leedu Laskurliidu ridades.

Sõdadevahelisel perioodil tegutses Šiauliai lähedal Šiauliai soostikus pommitamispolügoon, kus viidi läbi Leedu õhuväe pommitamis- ja laskeharjutusi. Selle treeningvälja olemasolu meenutavad tänapäevani säilinud betoonist vaatetornid.

Cīrava lennuväli – loodud Teise maailmasõja ajal, nõukogude poolt kasutusel DOSAAF-i lennuväljana, praegu kasutusel põllumajanduslikel eesmärkidel ja huvireisidel, samuti angaaris eksponeeritud nõukogudeaegsed lennukid

Jānis Baltmanis jagab mälestusi oma osalemisest rahvuslikus vastupanuliikumises ajavahemikul 1944. aasta suvest kuni 1946. aasta suveni.

Nõukogude ajal hävitas Nõukogude võim Ristimäge mitu korda, üks organiseeritud lammutustest toimus 20. sajandil. teisel poolel, kui partei korraldusel mobiliseeriti selle töö tegemiseks umbes 300 meest ning protsess oli hoolikalt planeeritud ja koordineeritud.

1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi nr 32 (Undva) ehituseks 594 ha maa-ala.

Cēsise maleva vabatahtlike selts osales 1919. aastal Cēsise lahingutes, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noorest koosneva lahinguüksusena Cēsise progümnaasiumi ruumides. Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Esimeses lahingus sai mitu õpilast vigastada, kuid valgalane Edgars Krieviņš suri samal päeval väga tõsise kõhutrauma. 13. juunil maeti ta sõjaväelise auks Valmiera linnakalmistule. Pärast surma autasustati Edgars Krieviņšit Lāčplēsise sõjaordeniga.

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.

Enne Esimest maailmasõda elas Läti territooriumil 2552 tuhat inimest. inimesed. 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti 1596 tuhat inimest. inimesed. See tähendab, et selle aja jooksul oli Läti elanike arv vähenenud 956 tuhande võrra. inimest ehk 37,5%.
1915. aasta suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Üle poole miljoni põgeniku põgenes oma kodumaalt lõputu vooluga. Esimesed põgenikud saabusid Cēsisesse 1915. aasta aprillis.

1945/46. Misiņa rühm veetis 2010. aasta talve Zūru metsas Dzelzkalni piirkonnas, kuhu oli ehitatud mitu punkrit. Siia jäi umbes 40 partisani. 23. veebruaril 1946 piirati laager NSV Liidu sisevägede poolt ümber ja toimus äge lahing.

23. juunil tähistavad eestlased võidupüha, tähistades nii Läti-Eesti ühist võitu Cēsise lahingutes. Ning selles võidus mängis olulist rolli Eesti merevägi, mis selles Landeswehri sõjas, nagu eestlased seda nimetavad, oma julge tegutsemise ja täpse suurtükitulega Daugava suudmes ähvardas Saksa vägede peamisi varuteid üle Daugava aastal. Riia vahetus läheduses.

Endise lennuväe Alfred Leja mälestused raamatust "Igavesti sajab lõputu oja".

Aizvīki ja Aizvīki elanikud said palju kannatada ka II maailmasõja suurriikide veskites.

Alfred Leja kirjutab oma mälestustes:

Nõukogude okupatsioonile järgnes Saksa okupatsioon. Natsid sooritasid kuritegusid Läti rahva vastu. Üheks selliseks etniliseks rühmaks olid juudid. Esialgu asutati getod, kuid siis järgnes juutide hävitamine. Paljud lätlased päästsid juute hävitamisest. Üks neist on Jean Lipke.

Mälestusi Kolka elanikust Biruta Freimanest piiriala kohta.

Teise maailmasõja ajal, kui suurem osa Lätist oli juba Nõukogude Liidu kontrolli all ja Kuramaal valitsesid Hitleri Saksa vikaarid, alustasid nn kurelased Kuramaal võitlust Läti riikliku iseseisvuse taastamise eest.

7. novembril 1944 tõid Kurzeme rannikul asuvasse Läti põgenikeasulasse helge meeleolu mälestused luuletaja Kārļis Skalbe 65. sünniaastapäevast Jūrkalne "Laukgalis". Vaid neli päeva hiljem läks Kārlis Skalbe paadiga Rootsi põgenikuna. See oli päev, mil Kärlis Skalbe viimast korda oma sünnipäeva tähistas.

Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.

Karosta vangla kummitus.

11. septembril 1939 ründas Saksa Henkel He-111 pommitaja Poola linnu, kui ta öösel kursilt kõrvale läks ja sooritas hädamaandumise Liepāja rannas. Sellest sündmusest on jutustatud Liepaja elaniku ja Kuramaa diviisi kontaktkompanii ohvitseri Vilis Zobensi mälestustes. Maandumiskoht on looduses tähistamata. Ligikaudsed koordinaadid on N 56,59368° E 21,01598° - rannas Põhja-Linnuse lähedal.

Pärast viimaste Nõukogude vägede lahkumist Lätist 1993. aastal läks ka Krasnoflotski ehk Olmani rannakaitsepatarei Läti kaitseväe valdusesse. Varsti hakkasid orbude vara haarama tulundusprovektorid.

Ajakirjanike silmade läbi jutustab film 1989. aasta Balti keti osalejate muljetest ja emotsioonidest ning leedulaste ja lätlaste ühistest kogemustest sel päeval.

Valdis Pigožnsi (endine Kurmale koguduse juht "Upīškalnsi" operatsiooni ajal) mälestusi Upīškalnsi sõjaväebaasist 

Üheks peamiseks väljakutseks 1. Läti lahingpataljoni üksustele oli üle jäätunud Venta jõe ületamine ja tee rajamine üle selle.

Lugu jutustab naispartisani otsusest hakata partisaniks, tema liitumisest partisaniüksusega ja lõpuks vahistamisest.

Nõukogude ajal kukkus siin sõjaväetsoonis alla betoonist kaubalaev Lady Cotlin, mille jäänuseid võib kaldalähedasel merel veel näha. Sellega seostatakse endiselt erinevaid müüte.

Linnuse põhjaosas asus üks neljast rannakaitsepatareist, patarei nr 1, kuid linnuse likvideerimise ajal ei olnud selle relvastus täielikult paigaldatud.

Kolonel Oskaras Urbonase lugu Kohaliku Meeskonna moodustamisest 1944. aastal.

Valentina Lasmanese kirjutatud biograafiline lugu sellest, kuidas tal õnnestus Saksa okupatsiooni ajal kinnipidamisest põgeneda

Jutustaja kirjeldab esimesi muljeid Nurgamajja jõudmisest. Mälestused paljastavad vangide karmid elutingimused.

Jalaväelase anonüümsed mälestused, mis avaldati Leedu Laskurliidu ajakirjas "Trimitas", kirjeldades lahinguid ja sõjaväeelu Vabadussõdade ajal.

Nõukogude sõjaväe helikopteri allakukkumine Riias, Āgenskalnsis, Ormaņu tänaval

Partisanidena 1945/1946 ajas okupandid Kabyle'ist välja / Artikkel (lsm.lv)

Täna, nõukogude ajal, seisid armeehävitajad Tukumsi maanteel vaevumärgatavates, võsastunud angaarides. Isegi neil päevil oli angaaridega lennuväli maskeeritud ja asjatundmatud inimesed ei teadnud sellest.

Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.

1944. aastal 7. oktoobril 1841, samal päeval kui Seda lahing, hukkus traagiliselt noor poeet Vytautas Macernis, kes üritas läände põgeneda.

Tisza raketibaas oli üks NSV Liidu salajasi strateegilisi sõjaväebaase, kuhu paigutatakse ballistilised raketid R12.

Kaitstud taimede foto lugu piirivalvepiirkonnas.

Koduloohuvilise Aivars Vilniuse väljavõtted räägivad ajaloost ja selle tõenditest, mis on leitud Lodest ja Liepast, praegusest Cēsi maakonnast.

Rohkem kui 70 aastat tagasi hukati Leedu rannavalvurid selle eest, et nad aitasid oma naabritel, Läti paadipõgenikel, Rootsi jõuda. Kui Saksa okupatsioonivõimud sellest teada said, siis nad julmalt

P. Chevers koondas enda ümber endised leegioni ohvitserid ning tervitas rühma ka kohalikke Kuramaa elanikke. Nad kõik otsustasid jääda truuks vaba ja iseseisva Läti riigi ideele, mitte alluda võõrale okupatsioonile. Talsi rajooni Vandzene - Upesgriva - Okte valdade territooriumile paigutatud Cheveri rühm üritab vältida laupkokkupõrkeid Tšehhi vägede või lahingupataljoni võitlejatega.

Nõukogude okupatsioonivägede lahkumisega algas paljude endiste sõjabaaside rüüstamine. Nõukogude sõdurid püüdsid lagunenud infrastruktuurist võimalikult palju välja viia ja lahkuda. Pärast vägede lahkumist jätkasid nende baaside rüüstamist tsiviilisikud ja endise sõjalise infrastruktuuri ärakasutamist.

Mäletan eredaid muljeid Läti sõjaväe kohalolekust Mangalsalas. Kirjeldatud on nii linnuseid kui ka Sapieri rajatud raudbetoonist kindlustust. Mälestused kirjeldavad sõdurite igapäevaelu, elurütmi ja ilmestavad keskkonda Mangalsalas. Mangalsala sõdurite ja Läti sõjaväe külaskäik

Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse langenud ohvitseri Jakob Kundera kangelaslik tegevus tagas pataljoni eduka rünnaku, kuid ta ise sai surma ja Jakob Kunderale on tema langemise kohas pühendatud mälestusmärk ja Tušku vennaskalmistul on püstitatud mälestusmärk.

Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.

Plokštinė sõjaväebaasis töötanud veterinaararst Stanislovas Mikašauskas jagab oma mälestusi ebatavalisest ligipääsust baasi territooriumile ja rangest salatsemisest ka mitteametlikus keskkonnas.

7. märtsil 1945 piirasid Saksa väed "Punaste Noorte" partisanide laagri ümber ja üritasid seda hävitada. Vilis Samsons kirjeldab oma 1974. aastal Riias "Zinātne" väljaandes ilmunud raamatus selle lahingu kulgu.

Leedu Vabariigi Vabatahtlik Riigikaitseteenistus loodi 17. jaanuaril 1991. Augustiputši ajal usaldati teenistuse sõduritele riigirajatiste kaitsmine. Ohvrid olid vältimatud.

Mälestustes peegeldub Läti laskurite igapäevaelu Olaine kandis. Kirjeldatud pole mitte ainult elutingimusi, vaid ka tavalist ülesannet – vastase positsioonide luuret.

Üks olulisi kolimiskohti oli "Pāž" majade juures, kuhu on nüüd paigaldatud monument "Lootuse purje". "Paadid tulid regulaarselt ja "Pažist" lahkus kõige rohkem inimesi," räägib I. Freiberg mälestustest.

Valvuri endine ülem Aivars Skurstenis on taotlenud avatud vestluse Tukumsi rajooni ajalehele "Neatkarīgās Tukuma Ziņas". Ta oli kunagi reservohvitser ja rindekaitsja, kellele pakuti 1993. aastal valvurikohta põllumajandusettevõttes "Durbe" eesotsas Laimonis Mucenieksiga. Kontorit - Līvāni maja - tuli seal valvata. See on loo algus.

Sõja ajal Läti territooriumil toimunud kohtuvälised tapmised 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses olid viimane repressioonide ja vägivalla ilming kommunistliku okupatsiooni esimeses etapis, mis lõppes Natsi-Saksamaa vägede sisenemisega kogu territooriumile. Lätist.

Tulistamise põhjus oli kohutav ja traagiline – kinnipeetavaid polnud enam võimalik Venemaale toimetada, kuid ellu neid jätta ei saanud. Seetõttu toimusid sõja ajal Liepājas elanike kohtuvälised mahalaskmised sarnaselt Riia keskvanglas, Valmiera vanglas, Valka ja Rēzekne miilitsates ning Ludza lähedal Croix’ mäel. Liepajas realiseeriti see Nõukogude okupatsioonivõimu kuritegu "Sinises imes" – Liepaja miilitsamajas, Republikas tänav 19.

On 25 March 1949, the second major wave of deportation from the Baltic Republics took place. In Estonia almost 21 000 people (7,500 families) were sent to Siberia. The story is about the family in Valga county.

Mitmesuguseid stseene nõukogude ajast, meenutades kunagi piirialal elanud Gunārs Anševicsit.

Krotė läheduses asusid armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid ja sealt on leitud palju teise maailmasõjaga seotud esemeid.

Lugu jutustab naispartisani varjamisest ning lapse sünnist ja kasvatamisest metsades.

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimase partisanirühma ees, paludes neil metsast välja tulla.

Teise maailmasõja ajal elas Miriam Javnaitė-Voronova holokausti üle tänu paljudele leedulastele, kes oma ja lähedaste elusid riskides varjasid, toitsid ja hoolitsesid tagakiusatud juutide eest.

Plokštinė metsade maa-alusesse termotuumarakettide baasi paigaldati ülisalajane angaar, millest kohalikud elanikud teavad veel väga vähe ja mille eesmärk on ümbritsetud kuulujuttudega tuumarakettide lõhkepeade hoidmisest.

1941. aastal toimunud ulatusliku meredessandiga mandrilt Muhu rannikule maabusid sakslased ka Saaremaa kaguosas.

Kuninglike raudteede peamine ülesanne nurmkanade väina piirkonnas oli varustada Saksa armee rannikukaitsepositsioone relvade ja laskemoonaga.

Edgars Hausmanis räägib elust Läänemere kaldal erinevatel aegadel. Edgaril on midagi meenutada, meil on midagi õppida.

Botaaniku ülesandeid täites lubati mööda kallast käia ainult koos piirivalvuriga.

Mälestused kirjeldavad elavalt sõdurite igapäevaelu Surmasaarel.

1956. aastal heiskasid leedulased Ungari ülestõusust inspireerituna Mässuliste mäel trikoloori – see oli lühike, kuid oluline vabaduse märk nõukogude ajal.

Lapsepõlv möödus Zvārde sihitiirus, plahvatuste ja lendavate reaktiivlennukite helide all, kuid siiski võis vahel nädalavahetustel ka lasketiiru siseneda. Pärast Nõukogude armee lahkumist oli maa täis pommikraatreid ja palju plahvatusohtlikke esemeid, mitte ainult prügila ajast, vaid ka II maailmasõja ajast.

1381. aastal leidis linnuses oma lõpu 80-aastane Saare–Lääne piiskop Heinrich III.

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

Lugu jutustab koonduslaagrist põgenemise ja kapten R. Marcinkuse surma loo, kes põgenes Inglismaale ja teenis Briti õhuväes.

Nõukogude ajal oli Spilve lennujaama edelaosas helikopteribaas. Seda oli hästi näha lähedalasuvatest Kleistu metsa luidetest, samuti Riia-Bolderāja raudteeharust, mis viis Riia laki- ja värvivabrikusse.

1935–1940 1918. aastal koges piirivalve silmapaistva juhi ja isamaalise juhi kolonel Ludwig Bolsteini juhtimisel õitsengut - rajati uued piirivalvehooned, milles elasid ka nende perekonnad.

1915. aasta kevadel ja suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Sõdivate poolte väed paiknesid Daugava kallastel. Vidzeme muutus rindealaks, kuid Cēsis rindelinnaks, mille läheduses asus Tsaari -Vene armee Põhirinde 12. armee staap, mis kolis Birkenruh bei Wendeni.

1915. aastal, kui Saksa väed sisenesid Läti territooriumile, iseloomustas sõja esimest etappi manöövrisõda. 1915. aasta sügisel, kui rinne stabiliseerus loodusliku tõkke Daugava juures, algas positsioonide sõda, mis kestis kaks aastat – kuni 1917. aasta sügiseni, mil Saksa armee kasutas ära revolutsiooni muutusi venelastes. Impeerium ning Vene armee demoraliseerimine ja kokkuvarisemine läks rünnakule.

Tukumsi lennuväli hoiab saladust, mida keegi pole veel lahendanud - kas tõesti on lennuvälja territooriumil tuumarakettide lõhkepea, mille tellib Vene armee eriteenistus, lahkusin lennuväljalt 90ndatel?

Ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta Saksa armeegrupi "Põhja" dokumentatsioonis veel selgeid andmeid pole. Need sõdurid on kadunud. Ka praegu püüavad nende sõdurite omaksed leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui füüsilisi. Üks selline lugu räägib Švaabimaalt (ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas, Reini ja Doonau ühinemiskohas) pärit Saksa sõdurist Karl Grimmist, kelle sõda puhkes 27. oktoobril 1944 Krūmi majade lähedal. Vaiňode (umbes 5 km loode pool).

8. novembril 1975 toimus Riias, nagu NSV Liidus kombeks, järjekordne suuremahuline bolševike revolutsiooni aastapäeva tähistamine. Keegi ei osanud isegi oma kõige metsikumates õudusunenägudes ette kujutada, et revolutsiooni 58. aastapäev läheb Läti ja NSV Liidu ajalukku millegi enneolematu ja pretsedenditu - mässu suure allveelaeva Storoževoj pardal. NSVL eitas 15 aasta jooksul, et pardal oleks toimunud mäss.

Nimekiri materjalist ja maksumusest, mis kulus mälestussamba valmistamiseks.

12. oktoobril 1952 riputas tollal vaid 14-aastane Egons Užkurelis koos endast aasta vanema sõbra Jānis Ģēģerisega 1944. aasta juulis-augustis Nõukogude-Saksa sõjas hävinud Läti riigilipu Lätis asuvasse Läti Püha Kolmainu kiriku torni.

1955. aastal langesid Žemaitija partisanid Nõukogude MGB agendi reetliku operatsiooni ohvriks – meega täidetud ja spetsiaalsete preparaatidega mürgitatud suspensioonid olid mõeldud vabadusvõitlejate tapmiseks.

Viimaste Liivi külade ala Läti looderannikul on nõukogu alates 1950. aastast süstemaatiliselt hävitanud ja kuulutanud piirangualaks. 12 kalurikülas jäi sellest rahvast ellu vaid väike käputäis, mis praegu elab omamoodi kultuurilist renessanssi.

Mälestustes kirjeldatakse episoodi, kus riigipöörde korraldajad vabastasid Kaunase vanglast kolonel V. Grigaliūnas Glowackise ja käskisid tal riigipöördega liituda.

Bumbu mägi on kõrge küngas Riias, Bolderāja luidetes Kleistu metsas. Läti vabadusvõitluste mälestusmärk. Bermontiaadi ajal 1919. aasta novembris asus siin Krišjānis Berkise juhitud Latgale diviisi komandopunkt. Bumbu mäelt rünnanud 6. Riia jalaväerügement vallutas Sudrabkalniņa. 1939. aastal püstitati mälestustahvel, mis hävitati 1969. aastal. Mälestuspaik taastati 1989. aastal.

Íle Läti ja Leedu rahvuspartisanide rühmitus "Kārļa Kraujas" oli aastatel 1947-1949 üks suurimaid vastupanurühmitusi Läti territooriumil.

Ajaloolane Roberts Sipenieks räägib Grieze filtratsioonilaagri leiust

Domicella Pundure on 90. Riia lossis sai ta 3. mail 2018 president Raimonds Vejonise käest Viestursi ordeni eriliste teenete eest riiklikus vastupanuliikumises ja riigi iseseisvuse kaitsmisel. Domicella Pundure jääb Stompaku raba lahingu viimaseks tunnistajaks.

Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsed punkrid, kaevikud ja kaponiirivallid, kus hoiti relvi. Üks relvaliikidest oli Katyusha raketiheitesüsteem.

Juba 1907.  aastal hakkas Venemaa tegema ettevalmistusi oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks.

Jutustaja kirjeldab oma muljeid Riia operatsiooni algusest, kui Saksa armee suurtükivägi hakkab tulistama Vene armee positsioone. Kirjeldab Vene sõjaväes silma paistvat kaost ja Läti püssimeeste meeleolusid enne lahinguid.

1949. aastal 10.-20.veebruaril toimus Radviliškise rajooni Minaičiai külas Mikniai talupunkris okupeeritud Leedu ainus partisanide komandöride kongress, mille käigus asutati Leedu Vabadusvõitlemisliikumine (LLKS) ja kuulutati välja iseseisvusdeklaratsioon.

Üheksa-aastaselt pagendatud kirjanik Regina Guntulytė-Rutkauskienė mäletab 1941. aasta 14. juuni küüditamist, mil ta koos perega Siberisse viidi. Tema loost ilmneb mitte ainult füüsiline, vaid ka emotsionaalne paguluse valu, mis saatis teda ka pärast Leetu naasmist.

Ventspilsi sõjalise pärandi objekt on ainulaadne, sest see on üks väheseid rannikukaitseehitisi Lätis ja Baltikumis, mis kujutab II maailmasõja ajaloolist kindlustust. Samuti on see ainulaadne selle poolest, et tegemist on sõjalise objektiga, mille Nõukogude Liit ehitas Läti Vabariigi iseseisvuse aastatel ja mis sümboliseerib omamoodi väikese riigi suutmatust astuda vastu suurriikidele Teise maailmasõja eelõhtul. See on ainus rannikukaitsepatarei, mis on säilinud nii hästi, ilma ajalooliste kihtideta ja täielikus ehitusjärgus. See paik näitab kogu nõukogude sõjalise kontseptsiooni arengut alates 1939. aastast kuni nõukogude vägede väljaviimiseni 1994. aastal.

Jutustajad kirjeldavad barrikaadiperioodi meeleolusid ja isiklikke läbielamisi. Mälestused illustreerivad hästi, kuidas teave võib jõuda Läti elanikeni kogu Läti territooriumil.

Jēkabpilsi lennuväli on üks Läti territooriumil asuvatest sõjaväelennuväljadest, mis ehitati Läti iseseisvumise perioodil umbes 1935. aastal, pärast Läti Vabariigi teist okupeerimist 1945. aastal kohandati lennuväli NSVL õhujõudude vajadustele. .

Jõululahing lõppes 11. jaanuaril. Saksa armee tugevalt kindlustatud positsiooni - Ložmetējkalnsi - läti laskuritel õnnestus lahing võtta kolmandal päeval. Jõululahingute hind oli väga kõrge. Sajad Läti ja teised Vene armee sõdurid olid kaotanud elu, püüdes sakslasi positsioonilt välja lüüa. Jutustaja kirjeldab ilmekalt stseene lahinguväljal pärast jõululahingute lõppu.

Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.

1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.

20. sajandil 3 tosinat. 19. sajandi lõpus Plungėsse püstitatud vabadussammas tekitas usukogukonnas skandaali alasti naise kuju pärast, mis pidi sümboliseerima Vabadust, kuid sai lõputute vaidluste objektiks – nii eetika- kui kvaliteediküsimustes.

Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta ülestõusmispühal ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ja hukkus kümneid tsiviilisikuid, veel mitu tuhat jäi koduta. Inimesed, kes on neid sündmusi omal nahal kogenud ja saavad neist meile rääkida, olid tol ajal lapsed. Üks neist on ka selle loo autor.

Preestri ja tulevase vabatahtliku memuaarid, mis jutustavad loo Leedu armeesse astumisest ja oma esimestest kogemustest sõjaväeteenistuses.

Amata silla juures ründab sakslane Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad tule, sakslased pekstakse ja soomusrong naaseb Cēsisse.

Külma sõja ja Nõukogude võimu eesriie ei suutnud aga lääne raadiojaamade saateid täielikult blokeerida. Samuti võimaldasid need vabamat sõnavabadust okupeeritud Leetu jõuda. See oli üks väheseid lünki, mis suutis tungida läbi Nõukogude kontrolli, ideoloogia ja propaganda eesriide. Nõukogude Liit pühendas palju pingutusi ja ressursse nende saadete mahasurumisele ja häirimisele.

1992. aasta alguses kukkusid Ledurga ja Zvārde prügilas ühel päeval müstilistel asjaoludel 40-minutilise intervalliga alla kaks Nõukogude lennukit Mig-27 D.

Nõukogude Liidu ajal toimusid abielude registreerimised Kingissepa linnas Perekonnaseisuaktide büroos.

Saksa armeegrupi "Ziemeļi", mis hiljem Kurzeme piiramise ajal "Kurlandiks" nimetati, dokumentatsioon ei sisalda siiani selgeid andmeid ligikaudu 50 000 Saksa armee sõduri kohta. Need sõdurid on kadunud. Ka praegu püüavad nende sõdurite omaksed leida Kuramaalt oma sugulaste ja esivanemate jälgi, nii dokumentaalseid kui füüsilisi. Üks selline lugu räägib sellest

Õpilasvastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liige Ülo Raidma meenutused oma kongides veedetud ajast.

Jutustatakse Salantais asuva Nõukogude rasketanki IS-2 lugu Teise maailmasõja sündmustest kuni selle saamiseni Nõukogude memoriaali elemendiks ja kunstiruumi (Orvidai talumuuseum) osaks.

Tukumsis on nõukogude okupatsiooni ajal püstitatud mitu Punaarmee mälestussammast. Tänaseks pole nad endiselt kaotanud oma kunagisi nõukogude ideoloogilisi eesmärke ja jätkavad müüdi loomist Punaarmeest kui vabastajatest. Punaarmee sõdurite kuritegude allikaid on palju. Ühe grupi allikaid võib leida kohalikest ajalehtedest, mis kirjeldavad ilmekalt Punaarmee kõikelubavust ja kuriteo ulatust.

Partisan Lionginas Baliukevičius Dzūkase päevik kirjutab elust partisanide punkris ja see lugu paljastab, milline oli üks päev partisanide seas.

Lāčupīte allikas Kleistu metsas

Balti kett, mis toimus 1989. aastal, pälvib jätkuvalt tähelepanu isegi enam kui 30 aastat pärast sündmust. Ehitatakse uusi monumente, korraldatakse mälestusüritusi ja näitusi. Üks algatustest on Balti keti dokumentaalse pärandi lisamine UNESCO maailma mälu rahvusvahelisse registrisse.

Oktoobris 1944 taganeb Saksa armee. 3. soomusrong saabub Vaiņode jaama.

Saksa rinde kokkuvarisemise tulemusena on Vaiņode idapoolses äärelinnas vaid väikesed Saksa 61. jalaväediviisi üksused, mida toetab soomusrong. Vastupanu oli kiiresti ületatud ja 9. oktoobri õhtuks oli kogu Vaiņode täielikult Punaarmee kontrolli all.

Saksa armee soomusrongi nr. 3 komandöri aruanne kajastab nende päevade ägedaid sündmusi ja soomusrongi nr. 3 kaotust.

Nõukogude ajal oli huvitavaid juhtumeid, mille nimi ja geograafiline asukoht oli "Krasnoflotskaja".

Põhja -Läti armee oli Läti sõjaline formatsioon Läti Vabadussõja ajal, mis loodi Eesti territooriumil ja Põhja -Vidzeme vabanenud piirkondades 3. veebruarist kuni 31. märtsini 1919. Kuni 1919. aasta juulini oli brigaad logistika ja operatsioonide osas allutatud Eesti kaitseväe peastaabile ja Eesti armee ülemjuhatajale. Seejärel ühendati see Lõuna -Läti brigaadiga, moodustades Läti armee.

1944. aasta novembris mõistis Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus 8 kindral Kureli rühma staabiohvitseri süüdi, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu. Kolonelleitnant suutis põgeneda mahalaskmise eest, kuid Graudiņš "trambiti" Saksa koonduslaagrisüsteemis

Sõjasündmused algasid saartel 29. septembril 1917, kui Saksa armee maabus Saaremaal Tagalahe ääres.

23. veebruaril 1919 jõudis Soome vabatahtlike rügemendi luureüksus "Põhjapoisid", lootes saada täiendavat relvastust ja laskemoona, Beja kooli jõe kalju äärde, kus toimus kokkupõrge enamlastega (Babeckase lahing). Selles lahingus langes 10 Soome rügemendi sõdurit.

31. oktoobril 1944 lahkus laev "Centība" Kurzeme rannikult. Selle laeva väljumise rekonstrueeris Läti Kesknõukogu kokkukutsuja Valentīne Lasmane mitme kaasreisija mälestuste põhjal.

8. oktoobri õhtul pimedas kohtusid Tehumardi küla juures edasiliikunud Nõukogude ja taganevad Saksa väeosad.

Mis juhtus leedi Kathleeniga?

See jutustab loo sellest, kuidas stribid ja MGB ohvitserid avastasid sõjajärgsetel aastatel partisanide punkri ja likvideerisid seal peitunud partisanid.

Väljavõte mälestustest Kurzeme kapituleerimisest 1945. aasta mais, mis pärinevad lennukiülem Edgars Auninsi mälestustest.

Teadlikult on valitud kolm fragmenti erinevate inimeste mälestuste lugudest, mis võimaldavad holokaustikuritegevust lähemalt vaadelda erinevatest vaatenurkadest.

Baškiiri päritolu Punaarmee sõduri Rais Ahmadejevi (19-aastane) kirjeldus Nõukogude armee ettevalmistustest rünnakuks Priekule ja luurelahingust Piekule 14. veebruaril 1945. aastal.

Vytenis Rimkus, kunstnik, kes mõisteti surma Siberi paguluses avaldatud ajalehe "Taiga" eest, kuid saatus lubas tal ellu jääda ja Leetu naasta. See on lugu vaimu tugevusest, loovuse jõust ja kustumatust rahvuslikust identiteedist isegi kõige karmimas paguluses.

Andris Zaļkalns (sündinud 1951, Vērgale külade rahvasaadikute nõukogu esimees (1982-1989)) meenutab aega, mil Akmeņragsisse ehitati peaaegu tuumajaam.

Mažeikiai rajoonis Kurmaičiais 1904-1905. 1911. aastal ehitatud raudteesild üle Venta jõe ei muutunud sõja ajal mitte ainult strateegiliselt oluliseks objektiks, vaid ka kohaks, mida ümbritsevad salapärased lood sõdurite kummitustest ja seletamatutest nähtustest.

Üks muutuva ühiskonna ilminguid Leedu Persistörkymo Sąjūdise ajastul oli nõukogude ajal hävitatud iseseisvusmonumentide otsimine ja restaureerimine, mis algas 1988. aastal. Leedu linnades ja alevikes ilmusid taas iseseisvuse, vabaduse ja riikluse sümbolid.

Teise maailmasõja lõpus asus Melnsil Saksa mereväe 532. suurtükiväediviisi 6. patarei, kuid Punaarmeel olid selle piirkonna suhtes omad plaanid, mis ei realiseerunud enne Saksa armee kapituleerumist 1945. aasta mais.

Võib oletada, et Liepaja oli lühikest aega Läti pealinn, sest vabadusvõitluse ajal asus ajutine valitsus laeval Saratov just selles linnas. Saratov viis pärast vabanemist Ajutise Valitsuse Riiga, kuid paljud inimesed ei tea, et sellise meie jaoks olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragis.

Nõukogude ajal asus Spilvesi tänavast põhja pool kummaline objekt, kui mälu ei eksi - kahe madala ristkülikukujulise punastest tellistest ehitatud "megakorstnaga", kust lennukimootorite möirgamisega sarnane reaktiivne heli sageli kuulnud.

Muutuste aja lähenedes Lätis muutus rannavalve sõbralikumaks.

Partisani kiri oli kirjutatud 15. novembril 1949 ja see oli adresseeritud tema õele ja sidemehele Virginiale.

Ajalehes ilmunud artikkel demonstreerib ilmekalt olukorda tänapäeva Lätis, kus (sageli valla kulul) on säilitatud ja mitmel pool isegi restaureeritud nõukogude okupatsiooniarmeed ülistavaid keskkonnaobjekte. Võimu otsustamatus ja tahte puudumine loovad ühiskonnas kauakestvaid vastandlikke olukordi. Erinevaid mälestusmärke, mälestusmärke ja keskkonnaobjekte ei tajuta ajalooliste paikade või mälestusmärkidena, vaid instrumentidena, mis jätkavad nõukogude okupatsioonirežiimi ideoloogiat.

Erakonna komandöri, kaptenleitnant Julius Rosenthali Vilis Narkevicsi lahingutegevuse kirjeldus, 3. november 1921

Mälestused annavad tunnistust sellest, kuidas sõjainvaliid Jonas Karutis sai haavata, kaotas ühe silma, kuid naasis võitlust jätkama.

Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.

1941. aastal 24-25 juuni. Telšiai lähedal Rainiai metsas piinasid NKVD ja Punaarmee sõdurid julmalt 73 Telšiai vangla poliitvangi – sellest sai üks kohutavamaid Nõukogude kuritegusid Leedus.

2019. aasta juulis ekshumeeris sõdurite otsimisrühm "Leģenda" 66 sõduri tuha Blīdene valla metsas. Nõukogude ajal toimunud pinnapealsuse või vahelejätmise tõttu loetakse enamik neist sõduritest ametlikult ümbermatetuks nõukogude aastatel. Nende sõdurite nimed on graveeritud isegi Tuški vennaskalmistu hauakividele.

See jutustab loo sõjajärgsest olukorrast Leedu maapiirkondades ja otsusest hakata partisaniks.

Pēteris Čevera - rahvuslik partisan ja rahvusliku partisanirühma ülem.

Sõja puhkemise järel 1941 aasta suvel oli punasõduritel Abrukal keelatud suhelda kohalike elanikega.

Postituvide ehk kirjatuvide kasutamine oli 20. sajandi alguses laialdaselt kasutatav sidevahend.

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.

Kirjeldus kirjeldab ilmekalt mälestuspaiga politiseerimist ja selle rolli Nõukogude Liidu ideoloogias. Tekstis on kirjas, et üks peamisi eesmärke on võidelda "fašismi taassünniga". See näitab, et jõupingutused ideoloogilise infrastruktuuriga kommunistlike kuritegude varjamiseks ja eriarvamuste ärahoidmiseks jätkuvad. Mälestuspaigad, Nõukogude armee kalmistud ja muuseumid ning erinevad kultuuriüritused põlistasid müüti "Läti vabastamisest" ja "Vennast Nõukogude Liidust". Natsikuritegude fakte kasutades loodi äraspidine vaade Teise maailmasõja sündmustele Lätis.

Mälestused Vērgale külarahva saadikute nõukogu esimehe Andris Zaļkalnsi (1982-1989) elust piirialal.

Partisan Lionginas Baliukevičius Dzūkase päevik kirjutab elust partisanide punkris ja see lugu paljastab, milline oli üks päev partisanide seas.

Mustjala Vabadussõja mälestussammas oli Eesti Vabariigi ajal mälestuskivi.

Kirjeldus Vabadussõja üheks murdepunktiks peetavast Reola lahingust jaanuaris 1919, mille käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut.

Piirivalvetorn on peidetud Kolka neeme viimastesse mändidesse, kus NSV Liidu ajal pidevalt asus piirivalvepost ja selle kõrval olev väike kiviaed on nüüd mahajäetud ja saatust hävitav.

Mälestused jutustavad Saksa armee sisenemisest Klaipėda piirkonda ja Leedu sõjalaeva "President Smetona" lahkumisest Leedust.

"Propusk" ehk luba piiriala ületamiseks oli sama kohustuslik kui bussipilet.

Praeguse Gardena naabruses asus üks Põhja-Euroopa suurimaid tankipolügoone. Kuni 1992. aastani oli Dobele-2 sõjaväeasula, kus paiknes 24. tankiõppedivisjon.

Aastaid ei ole ma täheldanud, et vana Liepaja elanikud tunneksid püsivat huvi nende ainulaadsete paikade vastu, mis asuvad kesklinnast kaheksa kuni kümme kilomeetrit põhja pool. Kuid metsa võsastikku, luidete kaldale või soostiku radadele peidetud Karosta ajaloolised paigad ei ole vähem huvitavad ajaloolised faktid ja ammu unustatud legende väärivad lood. Üks neist - kunagine NSVL 23. rannikutükiväepatarei - on selle loo teemaks.

1941. aasta juulis mõrvati Plateliai linnas Jazminų mäel 30 kohalikku juuti ning hiljem sai see paik meeldejäävaks seal aset leidnud traagiliste sündmuste poolest.

Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.

Liepāja elanikud olid ühed esimesed Lätis, kes kogesid Teise maailmasõja puhkemist, ja ühed viimased, kelle jaoks sõda lõppes nii sõna otseses kui ka sümboolses mõttes. Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon Liepājas lõppes alles 1994. aastal, kui Nõukogude Liidu pärija Venemaa viimased väed lahkusid linnast.

Dejevos teeninud saarlasest major Sulev Truuväärt meenutas, et tema ajal hukkus väeosas üks sõdur.

Kurzeme rajati eraldiseisva ja isoleeritud lahinguväljana 10. oktoobril 1944. aastal. Umbes 500 000 Saksa relvajõudude sõdurit loeti ümberpiiratuks. 1. Balti rinde staabi aruannete kohaselt oli kogu Läänemere ranniku täielikuks vabastamiseks vaja vaid "kerget pingutust". Lahingud Kurzemes jätkusid aga veel seitse kuud ja Kurzemest sai II maailmasõja lõpu sümbol.

Seitsmekuulise võitluse jooksul kuni 1945. aasta maini kaotasid Saksa relvajõud Kurzemes 154 108 surnut, haavatut ja teadmata kadunud sõdurit, Punaarmee aga umbes 400 000 surnut, haavatut või teadmata kadunud punaarmee sõdurit.

Kolka elanik Baiba Šuvcāne räägib aegadest, mil Kolkas olid piirivalvurid.

Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.

Väljavõte kindral Jānis Balozsi pöördumisest Sudrabkalniņši monumendi avamispäeval. Avaürituse täistekst, president Kārlis Ulmanise ja kindral Jānis Balozsi kõned on kirjeldatud täistekstina. Mälestused valiti seetõttu, et see näitab selgelt Sudrabkalniņši ümbruses sõdiva Läti armee seisu.

1945. aasta alguses käivad veel ägedad lahingud Kurzeme linnuses, kus lätlased võitlevad Saksa armee ridades. Üks neist oli Alfred Riekstiņš 19. diviisi lahingus. Vapruse eest autasustatakse Riekstiņat Rüütliristiga ja see antakse üle Remte lossis. Veidi enne kapitulatsiooni saab temast leitnant.

Mälestused kujutavad endast hüvastijätte pereliikmetega, reise sõjaväeossa ja kogemusi esimestest päevadest armees.

Üks suuremaid partisanilahinguid toimus Lõuna-Leedus, kui Merkinė linn okupeeriti.

Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.

Jutustaja kirjeldab sündmust Daugavgrīva linnuses I maailmasõja ajal, kui seda pommitasid Saksa armee õhujõud. Kindlus oli üks strateegilisi objekte, mis püsis olulisena kuni II maailmasõja lõpuni.

2020. aastal räägib I.Kupce oma pereliikme abikaasa isa kogemusest Grieze nõukogude filtratsioonilaagris 1945. aastal, pärast Saksa armee kapituleerumist Kurzemes.

Lapsepõlv möödus Zvārde sihitiirus, plahvatuste ja lendavate reaktiivlennukite helide all, kuid siiski võis vahel nädalavahetustel ka lasketiiru siseneda. Pärast Nõukogude armee lahkumist oli maa täis pommikraatreid ja palju plahvatusohtlikke esemeid, mitte ainult prügila ajast, vaid ka II maailmasõja ajast. Eriti meeldis poistele fosforikapsleid põletada ...

Kapten Pēteri Čevera ja veel seitse partisani tabati 1. novembril 1950 Engure metsamassiivis, kuhu endise leegionileitnandi Arvīdas Gailīši (agent-võitleja hüüdnimi "Grosbergs") võltspartisanide rühmitus oli juhuslikult paigutanud. Sinna kuulusid LPSR VDM-i töötajad ja "metsavendade" rolli täitnud agent-sõdurid.

2010. aasta veebruari esimestel päevadel ilmus Rootsi telekanalis SVT sõnum, mis tekitas paljudes šoki ja sügavat üllatust.

Nooremallohvitseri Zaranka memuaarid kirjeldavad lahinguid bolševike, poolakate ja bermontlaste vastu. Memuaarides kirjeldatakse lahingute motiive ning palju tähelepanu pööratakse sõja igapäevaelu ja lahingutegevuse kirjeldamisele.

Mälestuskoht asub Rauna valla endiste “Daiņkalni” ja “Graškalni” majade kohas, mille all rühmitas rahvuspartisanid eesotsas Dailonis Breiksiga (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) 1950. aastast loodud punkritesse. 1952.

Lugu Aidu Vabadussõja võidualtari lõhkumisest ning selle jäänuste ajaloost.

Lugu Saksa õhurünnakust Vaiņode lennuväljale 1941. aasta juunis

Riia keskturu loomise ajal oli see üks moodsamaid turge maailmas. See põhines Esimese maailmasõja Saksa armee õhulaevade angaaride metallkonstruktsioonidel. Autor kirjeldab Riia keskturu rajamise eeldusi ja ehitustööde ulatust, muutes selle üheks suurimaks sõjajärgseks hooneks Lätis ja üheks moodsaimaks turuks maailmas.

Mälestused jutustavad Leedu ja Poola sõjaväeosade lahingukogemustest, vangistusest ja vangistusest põgenemisest. Mälestuste autor on teadmata, kuid lugu paistab silma Leedu sõdurite iseseisvusvõitluste kogemuste seas.

Enne Irbene lahkumist kahjustas Nõukogude armee kõiki raadioteleskoopide süsteeme

Rannu lahingust ja selle seostest teosega "Nimed marmortahvlil".

Umbes 1928. aastal algas Leedus iseseisvuse 10. aastapäeva ja iseseisvusvõitluste mälestusmärkide ehitamise buum, mis andis tunnistust leedulaste patriootlikust meeleolust ja kodanikumeelsusest. Sel juhul tasub esile tõsta skulptor Roberts Antinise töid, mis on loodud aastatel 1926–1931.

Läti esimese allveelaeva "Ronis" kapten Hugo Legzdziņš, "Ronis" meeskonna vahistamine

Mälestustes kirjeldatakse iseseisvusvõitluste episoodi, mis näitab Leedu armee ja Saksi vabatahtlike vahelisi suhteid.

Salapärane objekt Kura säärel Alksnynesi lähedal, arvatavasti pärit nõukogude ajast. Arvatakse, et see oli Nõukogude allveelaevade kai või peatuspaik. Kuigi tänapäeval on täpseid fakte raske kindlaks teha, tekivad selle piirkonna elanike meeltes mitmesugused mälestused ja seosed.

Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.

Donāts Pudulis oli Liepaja sõjasadama komandantuuri seersant, kes sai 14. novembril 1919. aastal lahingumärgi vapruse ja vapruse eest, kui ta pärast vaenlase rünnakut Redānsi kindluse vastu võttis komandandi kompanii juhtimise üle surmavalt haavatud komandopealik Robert Radziņšilt ja ajas kiire vasturünnakuga vaenlase kindlusest välja, võttes 8 vangi ja 2 töötavat kuulipildujat. Tema elu kuni Liepaja lahinguni on huvitav. Ta astus 1911. aastal 16-aastasena vabatahtlikult Siberi laskurirügementi. Ta osales 1914. aastal lahingutes Saksa armee vastu Varssavis, Lodzis ja mujal Poola rindel ning hiljem lahingutes Austria armee vastu. 1915. aastal sõitis ta Vladivostoki kaudu Prantsusmaale Vene ekspeditsioonikorpuse koosseisus ja võitles 4 kuud Verdunis. 1917. aasta alguses astus ta Läti laskurirügementide ja 7. aprillil 1919 - Läti relvajõudude koosseisu Liepajas.

Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.

Piirivalvuritel on olnud eriline viis piirialal võõraste inimeste kohta teada saada.

1941. aastal 24. juuni Mažeikiai maakonnas Lūšėse jaamas desarmeeris väike rühm Leedu mässulisi Nõukogude sõdurite rongi ning vabastas Siberisse transporditud leedulasi ja lätlaste perekondi – sellest sai üks 1941. aasta unikaalseid sündmusi. Juunimässu episoodid.

Hilisem populaarne näitleja Harijs Liepiņš võeti Saksa sõjaväkke ja saadeti 1944. aasta sügisel Ķegumsi.

Endel Laul räägib oma isa loo, kes osales Eesti Vabadussõjas Kõnnu lahingus ja napilt hukkamisest pääses.

Iseseisva Läti riigi olemasolu 1940. aastal katkestas Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu (NSVL).

Rikkaliku ajalooga võimas tehas aastast 1878.

1941. aasta 16. septembril alustati seoses Saksa vägede eduka pealetungiga Muhusse ja Saaremaale rajama Lõpe –Teesü –Kaimri külade vahelisele alale kaitseliini.

Gunta Kārkliņa mälestused Nõukogude ajast Liivi rannikul - kuidas tekkis sinna paadikalmistu?

G. Kirilovičsi lugu Läti riigipiiri kehtestamisest pärast Läti iseseisvuse taastamist (intervjuu helisalvestises, läti keeles)

Üks markantsemaid lugusid Tartu rahu sündimisest on see, kuidas noorsõdurid mööda linna ringiratast marssima pandi 1919/1920 talvel. Alguse sai see ilmselt sellest, kui piiriläbirääkimistel edasi ei jõutud. estap andis II diviisi ülem kolonel Viktor Puskar Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik

Esitletakse 1989. aasta Balti keti korraldamisega seotud dokumente, mis paljastavad kampaania korralduslikud aspektid, sümboolsed detailid ja nende tähendused.

Läti leegionär Alfred Riekstiņš värvati pärast Teist maailmasõda tegema koostööd USA luureteenistusega CIA.

Kui Moskva 1980. aasta suveolümpiaks valmistus, tekkis küsimus: kus purjetamisvõistlusi korraldada? Selgub, et valik langes esialgu Riiale, sest Liivi lahel on ideaalsed tingimused purjetamiseks ja linn on ka vana ja ilus, ei häbene. Mõni riialane siiski mäletab või on noorem põlvkond Internetist lugenud, et Riia justkui .. on sellest kõrgest auastmest loobunud ja seetõttu on võistluse korraldamine kolitud Tallinna äärelinna Piritale. Eestlased said tohutu rahastuse ning ehitasid purjetamiseks ja puhkamiseks uue ja kaasaegse kompleksi, mida pärast olümpia lõppu keegi imetlema ei sõitnud .... Nüüd aga on selgunud üks huvitav nüanss - on saanud teada, miks Riia on andnud seda au ...

Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.

Kolka elaniku Valija Laukšteine mälestused aegadest Kolkas, kui seal olid piirivalvurid.

Raketiväe majori Sulev Truuväärti andmetel startis 1967. aastal kogemata Oriküla divisjonist  õhutõrjerakett

Nõukogude ajal oli Akmeņragsis sõjaväekompleks.

Teise maailmasõja lõpus suutsid Saksa väed Kuramaal end seitse kuud edukalt kaitsta, sest Saksa merevägi säilitas võitlusvõime kuni Teise maailmasõja lõpuni ja varustas Põhja-Armeegruppi ja hiljem Armeegruppi Kuramaa. Peamine sadam oli Liepaja, mille kaudu tarniti ja veeti 80% kogu kaubast. Liepaja sai seega oluliseks sihtmärgiks Nõukogude Balti mereväele ja kauglennuväele.

Alfred Bruni lugu saksa staabist tema kodumaja õuel, millest üks saksa sõdur Alfredi öökatte all pimesi läbi juhatas, teadmata, et need majad on tema omad ja et Alfred tundis õue iga kivi isegi kinniseotud silmadega.

Prügila kasutamine jätkus 1992. aastani ja isegi 1992. aasta märtsis kukkus prügila territooriumil seni teadmata põhjustel alla Lielvārdest õhku tõusnud lennuk.

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.

Legendi kohaselt leidis 1785. aastal konvendihoone plaani koostanud vene insener linnuse sisehoovi idanurgas kinnimüüritud keldri.

Ajalooliselt tähtsasse hoonesse on rajatud järve kultuuriloo ja piirkondlike uurimismaterjalide hoidla "Muitas nams". 8. mail 1945 kirjutati siin alla Kurzeme rindel ümberpiiratud Natsi-Saksamaa armeerühma "Kurland" kapitulatsiooniakt.

Endine punaarmee sõdur Kārlis Liberts jagab mälestusi selle päeva sündmustest

juuli 1976. aasta sõjalis-patriootilised mängud "Orlenok" Irbene lähedal asuvas tankitreeningplatsil, kus 17-aastane Evalds Krieviņš osales ja pildistas salaja mänge, varustust ja isegi Irbene antenni Sme8M kaameraga.

Läti laskurmehi ja nende ohvitsere teavitati lahingu algusest viimasel minutil. 5. Zemgale Läti laskurpolgu allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas päevikus viimast õhtut enne lahingu algust. Lühike, kuid helge ja autentne tekst, mis näitab sõduri jaoks väga olulist hetke – õpib tundma lahingupäeva.

Lõhkevad mälestused kaugest sõjaajast. Vanema põlvkonna jaoks tuletaks see meelde nende endi kogemusi, võib-olla oleks noortest igav.

Kolka elanik Mirdza Stankevica räägib oma mälestusi aegadest, mil ta oli pesumaja.

Pärast vaenlase rünnaku edukat tõrjumist langeb relvastatud rongi komandör A.Klestrov ja kolonel Danker annab välja autasu põhjendused

Arsenali sõjatehases valmistati kahe maailmasõja vahel Eesti omi soomusautosid. Üks koopia nendest asub Jõgewa Militaarmuuseumis.

Kuidas kaevati Jalaka liinil tankitõrjekraave kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu 1941. aasta suvel.

Ajalooliselt tähtsasse hoonesse on rajatud järve kultuuriloo ja piirkondlike uurimismaterjalide hoidla "Muitas nams". 8. mail 1945 kirjutati siin alla Kurzeme rindel ümberpiiratud Natsi-Saksamaa armee üksuste kapitulatsiooniakt.

Endine Ezeri elanik Jānis Miesnieks (s. 1930) jagab oma mälestusi selle päeva sündmustest.

Aizporu poolsaar, Aizpute rajoon, Kalvene vald, on läänepoolseim koht Lätis, kuhu kolonel Oskars Kalpaksi eraldi pataljon taganes.

Rudbārži ja Kalvenė poolsaarel on Aizpore kalmistu. Seal on mälestusmärk ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele.

1919. aasta veebruaris, pärast edukat saksavastast kampaaniat Soomes, määrati Saksa kindral Ridiger von der Goltz Kuramaa ja Põhja-Leedu Saksa relvastatud koosseisude, sealhulgas 1. Läti pataljoni hõlmava Landwehri ülemaks. Oma rindevisiidi ajal 1919. aasta veebruaris jõudis ta ka Rudbārži. Pataljoni eriülesandeohvitser leitnant Jānis Ķīselis kirjeldas kindrali visiiti oma mälestustes.