Lood

Lood, isiklikud mälestused ning tõendid sõjaajaloo pärandiga seotud paikade ning nende ajaloo kohta.

Märkus: Mitte kõik lood ei põhine tingimata ajaloolistel faktidel. Need põhinevad inimeste isiklikel mälestustel, kogemustel ning ajalooliste sündmuste mõistmisel.

Mälestusi piirialast

Mitmesuguseid stseene nõukogude ajast, meenutades kunagi piirialal elanud Gunārs Anševicsit.

Padomju armijas karavīru ekshumēšana Blīdenes pagastā 2019.gadā

Karavīru meklēšanas vienība “Leģenda” 2019.gada jūlijā ekshumējusi 66 karavīru pīšļus mežā Blīdenes pagastā. Paviršības vai neizdarības dēļ, kas pieļauta padomju laikos, vairākums šo karavīru skaitās padomju gados oficiāli pārapbedīti. Šo karavīru vārdi ir pat iegravēti uz kapu plāksnēm Tušķu brāļu kapos.

Miinid, pommid, torpeedod ja keemiarelvad Läänemerel

2010. aasta veebruari esimestel päevadel ilmus Rootsi telekanalis SVT sõnum, mis tekitas paljudes šoki ja sügavat üllatust.

 
The Battle of Avinurme

Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.

Bērzaine Gümnaasium - Esimese maailmasõja tunnistaja

1915. aasta kevadel ja suvel okupeerisid Saksa väed Kurzeme ja Zemgale. Sõdivate poolte väed paiknesid Daugava kallastel. Vidzeme muutus rindealaks, kuid Cēsis rindelinnaks, mille läheduses asus Tsaari -Vene armee Põhirinde 12. armee staap, mis kolis Birkenruh bei Wendeni.

Kuidas sündis Tartu rahu

Noorsõdurite marssimine ümber maja Tartus, kus peeti rahukõnelusi. Tegu oli omamoodi psühholoogilise rünnakuga.

Mälestusi helikopteribaasist Spilve

Nõukogude ajal oli Spilve lennujaama edelaosas helikopteribaas. Seda oli hästi näha lähedalasuvatest Kleistu metsa luidetest, samuti Riia-Bolderāja raudteeharust, mis viis Riia laki- ja värvivabrikusse.

Sääre rannakaitsepatarei nr 43

Juba 1907.  aastal hakkas Venemaa tegema ettevalmistusi oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks.

Võlts merevaik Liepāja poolel

Juba üle kahekümne aasta on Liepājas mereäärne ohtlik võltsitud merevaigu tõttu, mida meri kipub oma sügavustest eriti kevadiste ja sügistormide ajal ära uhuma.

Nagu keegi põgenes Ventspilsi piirivalvurite eest ise ehitatud paadiga

NSV Liidu ajal asusid Ventspilsi sadamas piirivalvepatrull -laevad, mille ülesandeks oli patrullida Läänemere vetes ja takistada piiri ületamist mõlemalt poolt - väljastpoolt sissepoole või pahupidi. 1970ndatel juhtus aga Ventspilsi linnas üks hädaolukord, mille kohta ventspillased ise köögis pikalt sosistasid ja asjata naersid.

Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp

Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.

"Tuul. Vaatamata. Ja Liivi lipp. ” (väljavõte) - kummituslaevad ja okastraat

Gunta Kārkliņa mälestused Nõukogude ajast Liivi rannikul - kuidas tekkis sinna paadikalmistu?

Kurzeme (naissoost) monument

Esimese maailmasõja ajal lõi Saksa armee naisekujulise monumendi

Akmeņragsi sõjaväekompleks

Nõukogude ajal oli Akmeņragsis sõjaväekompleks.

Kolka rannavalve vaatetorn

Piirivalvetorn on peidetud Kolka neeme viimastesse mändidesse, kus NSV Liidu ajal pidevalt asus piirivalvepost ja selle kõrval olev väike kiviaed on nüüd mahajäetud ja saatust hävitav.

Hans-Gotthard Pestke

Rüütliristi kavaler Hiiumaa hõivamise lahingutes

Par latviešu strēlniekiem Olaines apkārtnē

Atmiņās atspoguļota latviešu strēlnieku ikdienas dzīve Olaines apkārtnē. Aprakstīti ne tikai sadzīves apstākļi, bet arī ierastais uzdevums- pretinieka pozīciju izlūkošana.

"Muhu ema"

Nõukogude Liidu ajal toimusid abielude registreerimised Kingissepa linnas Perekonnaseisuaktide büroos.

1949.gadā pie Skrundas stacijas slepus nofotografētais deportācijas ešelons

1949. gada 25. martā Skrundas skolnieks Elmārs Heniņš pieredzēja, kā tiek aizvesti viņa klasesbiedri. Paņēmis fotoaparātu un uzkāpis tuvējā pakalna priedē, viņš dokumentēja notiekošo, attēlus vēlāk paslēpjot.

Neatzītie karavīri. Kaujas virsnieka stāsts.

Mores kauja ir Otrā pasaules kara beigu posma epizode, kam bija liela nozīme turpmākajā kara gaitā Latvijas teritorijā. Ar Mores kauju tiek apzīmēta 1944. gadā no 25. septembra līdz 5. oktobrim notikušā karadarbība Siguldas aizsardzības līnijā Mores pagasta teritorijā. Siguldas aizsardzības līnijas ierakumos, apmēram 12 km garumā Latviešu leģiona 19. divīzijas karavīri, izcīnot smagas kaujas ar 10 līdz 15-kārtīgu pretinieka pārspēku 10 dienas, aizturēja Sarkanās / Padomju armijas vienību virzību uz Rīgu.

Par Latvijas okupāciju

1940. gada neatkarīgās Latvijas valsts pastāvēšanu pārtrauca Padomju Savienības īstenotā okupācija un aneksija, jeb inkorporācija Padomju Sociālistisko Republiku Savienības (PSRS) sastāvā.

Griezes nometne 1945.gadā – vieta, kur šķīda likteņi

Vēsturnieks Roberts Sipenieks stāsta par atradumiem Griezes filtrācijas nometnes vietā

Par Sarkanās armijas karavīru noziegumiem Tukumā.

Tukumā Padomju okupācijas periodā ir tikuši uzstādīti vairāki pieminekļi Sarkanajai armijai. Mūsdienās tie joprojām nav zaudējuši savu agrāko, padomju ideoloģiskos mērķus un turpina radīt mītu par Sarkano armiju kā atbrīvotājiem. Par Sarkanās armijas karavīru noziegumiem ir saglabājušies daudzveidīgi avoti. Viena no avotu grupām ir atrodama vietējos laikrakstos, kas spilgti raksturo Sarkanās armijas visatļautību un noziegumu apmēru.

Centieni novērst Ķeguma HES saspridzināšanu

1944.gadā, kad notika vāciešu atkāpšanās, liela daļa militāri un loģistiski svarīgu objektu Latvijā tika saspridzināti, lai šie resursi nepaliek Padomju armijai. Šādi objekti bija arī Ķeguma apkārtnē, kur viens no svarīgākajiem objektiem ir tieši Ķeguma HES, kas pateicoties tā darbinieku pūlēm un centieniem tomēr netika sagrauts pilnībā.

Soome poiste rügemendi lahing "Põhjapoisid" Bejas

23. veebruaril 1919 jõudis Soome vabatahtlike rügemendi luureüksus "Põhjapoisid", lootes saada täiendavat relvastust ja laskemoona, Beja kooli jõe kalju äärde, kus toimus kokkupõrge enamlastega (Babeckase lahing). Selles lahingus langes 10 Soome rügemendi sõdurit.

Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

Rēzeknes bombardēšana 1944.gadā

Rēzeknes bombardēšana norisinājās 1944.gada Lieldienās, un tās rezultātā tika iznīcināta liela daļa pilsētas būvju un nogalināti vairāki desmiti civiliedzīvotāju, kamēr vēl vairāki tūkstoši palika bez pajumtes. Cilvēki, kas piedzīvojuši šos notikumus uz savas ādas un var par tiem mums pāstāstīt, tajā laikā bija vēl tikai bērni. Viens no viņiem arī šī stāsta autors.

Õhusõitja Utotškini lendamised Tartus

Esimesed õhusõidud Eestimaa taevas - lendur Utotškin Raadi kohal 1912. a.

Kauja pie Skrundas skolas 1919. gada 22. janvārī

Virsleitnata Jāņa Ķīseļa atmiņas par kaujām pie Skrundas skolas 1919. gada 22. janvārī

Kalpaka viimasest lahingust Airīte lähedal

Kolonel Kalpaks oli sõjaväes lugupeetud mees ja tõeline patrioot. Just isamaalisuse vaim ja kahetsusväärne kokkusattumus viisid tema ja Saksa pataljonide vahel saatusliku kokkupõrkeni, mis lõppes kahjuks kolonel Kalpaki surmaga.

Google Translate
7. Sigulda jalaväerügemendi autasustamine bermontiaadil, suurväelase Valija Veščūnas autasustamine Lāčplēsise sõjakomandoga Alūksnes

Pärast Läti Vabadussõda autasustati suurväelast Valija Veščunast Lāčplēsise sõjakorraldusega 1919. aasta 19. novembri plaanimajas toimunud lahingute eest bermontlastega. Valija Veshchun oli üks esimesi, kes ületas vaenlase tule all Lielupe.

D.Breiksise rahvuslike partisanide rühmituse kohta

Mälestuskoht asub Rauna valla endiste “Daiņkalni” ja “Graškalni” majade kohas, mille all rühmitas rahvuspartisanid eesotsas Dailonis Breiksiga (hüüdnimi Edgars, 1911–1952) 1950. aastast loodud punkritesse. 1952.

Sevišķi aizrādījumi riteņbraucēju veselības kopšanā

Riteņbraucēju apmācības noteikumos minētie ieteikumi paredzēti Latvijas armijas riteņbraucēju apmācības gaitā. Ieteikumi orientēti galvenokārt uz karavīra veselības jautājumiem.

Nostāsti par nogrimušo tehniku

Līdz mūsdienām Latvijā saglabājušies neskaitāmi nostāsti par purvos un ezeros nogrimušu tehniku. Tikai retais no tiem ir patiess. 

19-gadīgā Alfona Volgemūta stāsts par izlūkošanas kauju 1945.gada 17.februārī pie Priekules

Alfons Volgemūts bija 19 gadus vecs puisis, radists un dienēja nacistiskās Vācijas armijā.

“No šīs operācijas neviens nav atgriezies un nav zināms, vai vispār kāds palicis dzīvs. Es pats piedalījos šajā karadarbībā kā deviņpadsmitgadīgs radists un esmu viens no tiem 2, vēlāk 3 izdzīvojušajiem, kuri nokļuva krievu gūstā. Es vēlos atspoguļot notikumus no paša piedzīvotā.”

1.Latviešu Atsevišķā bataljona Ventas šķērsošana 1919. gada 3. martā

Uzsākot Kurzemes atbrīvošanu no lieliniekiem, viens no galvenajiem izaicinājumiem 1.Latviešu atsevišķā bataljona vienībām  bija aizsalušās Ventas upes škērsošana un ceļa pār to izveidošana.

Kaujas pie Pilsblīdenes Roberta Ancāna atmiņās

Roberts Ancāns (1919. gada 11. novembris — 1982. gada 1. janvāris) bija Latviešu leģiona virsnieks, Dzelzs krusta Bruņinieku krusta kavalieris, kurš piedalījās kaujās pie Pilsblīdenes 1945.gada 16. un 17.martā. Sestā Kurzemes lielkauja turpinās jau ceturto dienu. Ancāns bija dienējis Pilsblīdenes apkārtnē un tādēļ labi pazina šīs vietas. Ancāna divīzija atkal tiek novirzīta kārtējo frontes pārrāvumu - 8km dziļu sarkanās armijas iebrukumu. Ancāns šajās kaujās tiek ievainots. 

Par Stūra māju

Teicēja apraksta pirmos iespaidus par nokļūšanu Stūra mājā. Atmiņas atklāj ieslodzīto skarbos dzīves apstākļus.

Läti Vabadussõjast ja 1918. aasta sündmustest Aluksnes

1918. aastal, kui Saksa väed Alūksnesse sisenesid, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. Kuni 1918. aasta detsembri alguseni kehtestati ja reorganiseeriti Saksa režiim. Pärast Saksamaa sõjale alistumist naasid bolševikud Aluksnesse ja võitsid tagasi. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Aluksnes, jaama lähedal tulised lahingud enamlaste ja Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" vahel.

"Aga - kellel on elu mere ääres" (väljavõte)

Väike katkend intervjuust Erika Sēniga Ģipkast. Ta jagab oma mälestusi oma elust.

Par bērnu kolonijas “Rūķīši” notikumiem pirmskara un Otrā pasaules kara laikā

Partizānu atbalstītāju ģimenēm tika atņemti bērni. 1943. gada martā Salaspils nometnē atradās 1100 bērnu. Apmēram 250 bērnu nomira masalu, vēdertīfa un citu slimību dēļ, vairākus simtus bērnu nodeva apkārtējo pagastu lauku saimniecībās, apmēram 300 bērni nonāca bērnunamos Rīgas Jūrmalā, Igatē un Saulkrastos. 
Saulkrastos bērni nonāca Latvijas Bērnu palīdzības biedrības bērnu kolonijā “Rūķīši”.

Par atrastajiem kara priekšmetiem

Mūsdienu Latvijā dažādu muzeju kolekcijas papildina arī privātpersonu personīgās kolekcijas, kas nereti tiek publiski izstādītas un ir ikvienam pieejamas. Daudzu cilvēku hobijs ir senas lietas, tostarp, priekšmeti, kas saistīti ar militāro vēsturi. Nereti apmeklētājiem nav priekšstats par šo lietu izcelsmi. Tās pēkšņi parādījās? Visos gadījumos tas ir vairāku gadu darbs un interesants, personīgs stāsts par viena cilvēka interesēm apkopojot lietas, lai no tām izveidotu, piemēram, muzeju. Teicējs apraksta savu personīgo pieredzi dodot lasītājam priekšstatu par situāciju Latvijā pēc 2.pasaules kara. Dažādu armiju atstātais mantojums un saimniecībā nepieciešamo izejvielu trūkums liek cilvēkiem atrast radošus veidus kā izmantot praktiski jebko, lai izdzīvotu. Ar laiku saimniecībā nederīgais kļūst par vērtīgiem, vēstures eksponātiem, kas stāsta par Latvijas un tās tautas pieredzi.

Botaanilised tööd mere ääres

Botaaniku ülesandeid täites lubati mööda kallast käia ainult koos piirivalvuriga.

Pulkveža Oskara Kalpaka varonība Skrundas kaujā

Pulkvedis Oskars Kalpaks cieņu savu karavīru acīs iemantoja ar personīgo piemeru un karavīru iedrošināšanu.

Pinge jälgedes

Inimeste mälu on mõnikord üsna lühike. Nüüd, kui kõik saavad minna ja minna kuhu tahavad, nutavad paljud kadunud odava vorsti pärast, kuid on juba unustanud, et otse Mērsragsi taga möödusid sageli tee ees triibuline poom ja relvastatud vene sõdurid, keda kutsuti piirivalvuriteks. ainult kirjutatud ja tembeldatud rekvisiitidega. Ja mitte iga Läti NSV elanik ei saanud luba, vaid ainult see, kes oli esmalt saanud Roja või Kolka külanõukogult nn kõne, mille alusel ta sai (või ei saanud) sisenemiseks viisat. tema miilits kümne päeva pärast.piiranguga piirialal. Olin ostnud endale selle õnnetu Kuramaa ranniku maja, nii et igal kevadel pidin mina ja mu pereliikmed palvetama ja maanduma, et võimud uuendaksid sisenemisluba.

Kirje päevikusse hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahinguteks valmistumisest.

Läti laskurmehi ja nende ohvitsere teavitati lahingu algusest viimasel minutil. 5. Zemgale Läti laskurpolgu allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas päevikus viimast õhtut enne lahingu algust. Lühike, kuid helge ja autentne tekst, mis näitab sõduri jaoks väga olulist hetke – õpib tundma lahingupäeva.

JAK-28 lugu

Nõukogude vägede poolt maha jäetud JAK-28 lennukid ja nende haruldased radarid.

19-gadīgā Raisa Ahmedejeva stāsts par izlūkošanas kauju 1945.gada 14.februārī pie Priekules

Baškīru izcelsmes Sarkanās armijas karavīrs Raisa Ahmadejeva (19.g.v.) stāsts par padomju armijas gatavošanos uzbrukumam Priekulei un 1945.gada 14.februāra izlūkošanas kauju Piekulē.

10 seika, kuidas sündis Tartu rahu

Üks markantsemaid lugusid Tartu rahu sündimisest on see, kuidas noorsõdurid mööda linna ringiratast marssima pandi 1919/1920 talvel. Alguse sai see ilmselt sellest, kui piiriläbirääkimistel edasi ei jõutud. estap andis II diviisi ülem kolonel Viktor Puskar Tartu kooliõpilaste pataljonile korralduse marssida niimoodi mööda linna ringi, et käidaks korduvalt läbi nii Aia (praegu Vanemuise) tänavalt konverentsimaja juurest kui ka Veski tänavalt, kus oli Vene delegatsiooni peatuspaik

Olev Metsmaa mälestused

Papissaarde ehitati vesilennukite baasi ja Kiirassaarde õhutõrje patareid.

Star exhibit – armoured car

Arsenali sõjatehases valmistati kahe maailmasõja vahel Eesti omi soomusautosid. Üks koopia nendest asub Jõgewa Militaarmuuseumis.

Oskars Kalpaksi mälestuseks

Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.

Mälestusi Anšlavs Eglītisest Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes

27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.

Rannu lahing ja Rannu lugemik – võime olla uhked Rannu üle

Rannu lahingust ja selle seostest teosega "Nimed marmortahvlil".

Julius Kuperjanov ja tema haud

Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi haud kujunes nõukogude ajal vastupanu sümboliks.

Cēsise uus loss - seinad, kus on loodud Läti riigi julgeolek ja isikut tõendavad dokumendid on endiselt kaitstud

Cēsise uus loss ehitati sõjalisele kindlustusele - keskaegse lossi varemetele. Kuid see pole kaugeltki ainus hoone sõjaline tähendus.

Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta

Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.

Ģenerāļa Ridigera fon der Golca vizīte Rudbāržos 1919. gada februārī

Vācu ģenerālis Ridigers fon der Golcs pēc veiksmīgas pretlielinieku kampaņas Somijā, 1919. gada februārī tika iecelts par Kurzemē un Ziemeļlietuvā esošo Vācijas bruņoto formējumu, tostarp landesvēra, kura sastāvā atradās 1. atsevišķais latviešu bataljons, komandieri. Apmeklējot fronti 1919. gada februārī viņš ieradās arī Rudbāržos. Ģenerāļa vizīti savās atmiņās aprakstījis bataljona sevišķu uzdevumu virsnieks, leitnants Jānis Ķīselis.

Griezes gūstekņu nometne 1945.gadā

I.Kupce 2020.gadā stāsta par savu ģimenes locekļa vīratēva piedzīvoto Griezes padomju filtrācijas nometnē 1945.gadā, pēc vācu armijas kapitulācijas Kurzemē.

Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise.

Tartus asuv Raadi sõjalennuväli oli külma sõja ajal USA tuumarünnaku sihtmärgiks.

Sõbralik Ragaciemsi piirivalvur

Muutuste aja lähenedes Lätis muutus rannavalve sõbralikumaks.

Tukumsi lennuvälja saladus

Tukumsi lennuväli hoiab saladust, mida keegi pole veel lahendanud - kas tõesti on lennuvälja territooriumil tuumarakettide lõhkepea, mille tellib Vene armee eriteenistus, lahkusin lennuväljalt 90ndatel?

Piiskop Heinrich III kägistamine

1381. aastal leidis linnuses oma lõpu 80-aastane Saare–Lääne piiskop Heinrich III.

The story of the Altar of Victory in Aidu

Lugu Aidu Vabadussõja võidualtari lõhkumisest ning selle jäänuste ajaloost.

Piirivalve pesu

Kolka elanik Mirdza Stankevica räägib oma mälestusi aegadest, mil ta oli pesumaja.

Maantee küla väeosa tingimused

Maantee küla väeosa asus isegi Kuressaarest vaadatuna peaaegu maailma lõpus.

Aizporu pusmuiža Neatkarības karā

Aizporu pusmuiža, Aizputes novada, Kalvenes pagastā ir tālākā Latvijas vieta rietumos, līdz kurienei atkāpās pulkveža Oskara Kalpaka atsevišķais bataljons.

Pusceļā starp Rudbāržiem un Kalveni, autoceļa malā, atrodas Aizpores kapi. Tajos izvietots piemineklis un 12 piemiņas zīmes apkārtējo māju iedzīvotājiem - brīvprātīgajiem Oskara Kalpaka bataljona karavīriem. 

Pagalmā atrasts piemiņas žetons, kas veltīts admirālim Makārovam

Maza militārā relikvija var liecināt par plašu vēsturisku stāstu. Un lai gan žetons reprezentē notikumus, kas norisinājās Krievu-Japāņu kara laikā, tas parāda raibo militāro vēsturi un mūsu Latviešu strēlnieku iesaisti arī citos militāros konfliktos gan pirms, gan pēc Neatkarības kariem.

Ņegas upes tilta glābšana no uzspridzināšanas

Laikā, kad vācieši atkāpēs 1944.gadā, daudzi nozīmīgi objekti tika saspridzināti un tas bija ļoti grūti novēršams, tomēr atrodami stāsti arī par brīnumainiem atgadījumiem, kad vietējo iedzīvotāju drosme un kāda kareivja pielaidība ļauj saglābt vietas, kas vietējiem būtiskas, lasi izdzīvotu. Viens no stāstiem ir arī šis, par kādu māju saimnieci, kas izglāba veselu tiltu no uzspridzināšanas.

Nõukogude Liidu kangelane - 8. Eesti korpuse leitnant Jakob Kunder

Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse langenud ohvitseri Jakob Kunderi kangelaslikud teod tagasid pataljoni eduka rünnaku, kuid ta ise hukkus ning kukkumispaigale pühitsetakse Jacob Kunderi monument ning püstitatakse monument. aastal Tušķi vennaskalmistul.

Akmeņragsi tuletorn ja madalik - Läänemere üks suurimaid laevakalmistuid

Just Akmensragsi tuletorni piirkonnas jooksis 13. jaanuaril 1923 aurik Saratov madalikule ja kukkus alla, mille peale ajutine valitsus eesotsas K. Ulmanisega varjus, kui Läti iseseisev riik iseseisvus.

Undva sõjaväebaas

1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi nr 32 (Undva) ehituseks 594 ha maa-ala.

Par Ziemassvētku kaujām

Ziemassvētku kaujas noslēdzās 11. janvārī. Spēcīgi nocietināto Vācijas armijas pozīciju- Ložmetējkalnu latviešu strēlniekiem izdevās ieņemt kauju trešajā dienā. Ziemassvētku kauju cena bija ļoti augsta. Simtiem latviešu un citu Krievijas armijas vienību karavīru bija zaudējuši savu dzīvību, mēģinot izsist vāciešus no pozīcijām. Teicējs spilgti apraksta kaujas lauka ainas pēc Ziemassvētku kauju noslēguma.

Tukuma rezerves lidlauka apsaimniekošana 90os.

Līdz ar Padomju okupācijas karaspēka aiziešanu iesākās daudzu, agrāko kara bāžu izlaupīšana.  Padomju karavīri centās izvest pēc iespējas vairāk un atstāt degradētu infrastruktūru. Pēc karaspēka aiziešanas šīs bāzes turpināja izlaupīt civiliedzīvotāji un izsaimniekot agrāko, militāro infrastruktūru.

Loodusfoto Užava rannikul

Foto lugu piiritsooni kaitsealusest taimest.

Lehmad Piiri raketibaasis

Kohalike lehmade karjamaa oli raketibaasi lähedal.

Vaidavilased barrikaadidel

Aastal 2020 jagab Vismants Priedīte 1991. aasta barrikaadide 30. aastapäeva ootuses lugu kohalike elanike osalemisest nendel ajaloosündmustel.

70 aastat Kalevipojaga. Kas Kalevipoeg jõuab lõpuks koju?

Lugu sellest,  millised meeleolud valitsesid Tartus ja üliõpilaste hulgas vahetult peale Kalevipoja kuju maha võtmist 1950. a.

Pāvilostnieki

Pāvilosta elanikud Aina Jakovļeva ja Irina Kurčanova jagavad Pāvilostas mälestusi nõukogude ajast.

Piiriala ületamine

"Propusk" ehk luba piiriala ületamiseks oli sama kohustuslik kui bussipilet.

Kolka piirivalvuritest

Kolka elanik Baiba Šuvcāne räägib Kolka aegadest, mil olid piirivalvurid.

Mälestusmärk Kārlis Ulmanise mõrvale

15. aprillil 1920 tehti Lubāna - Dzelzava maanteel metsaga kaetud alal mõrvakatse Kārlis Ulmanise vastu, kes oli toona Läti peaminister. 11. augustil 1939 püstitati Dzelzava ja Indrāni kihelkonna piiride vahele mälestustahvel.

Pirmā bēgļu laiva "Centība" no Bambāļiem

1944. gada 31. oktobrī Kurzemes piekrasti atstāja laiva "Centība". Šīs laivas došanos ceļā no vairāku līdzgaitnieku atmiņu aprakstiem rekonstruēja Latvijas Centrālās padomes sakarniece Valentīne Lasmane

Kurzemes un Zemgales bēgļu piemiņas vietas un apbedījumi Cēsīs

Pirms Pirmā pasaules kara Latvijas teritorijā dzīvoja 2552 tūkst. cilvēku. Tautas skaitīšana 1920. gadā reģistrēja 1596 tūkst. cilvēku. Tas nozīmē, ka šajā laika posmā Latvijas iedzīvotāju skaits bija samazinājies par 956 tūkst. cilvēku jeb par 37,5%. 
1915. gada vasarā vācu karaspēks ieņem Kurzemi un Zemgali. Vairāk par pusmiljonu bēgļu nebeidzamā straumē devās projām no savām dzimtajām vietām. Cēsīs pirmie bēgļi nonāca jau 1915. gada aprīlī.

Miks Lätis olümpiamänge ei toimunud .... või allveelaevade remonti Daugavgrivas, Balti mereväe remonditehases

Kui Moskva 1980. aasta suveolümpiaks valmistus, tekkis küsimus: kus purjetamisvõistlusi korraldada? Selgub, et valik langes esialgu Riiale, sest Liivi lahel on ideaalsed tingimused purjetamiseks ja linn on ka vana ja ilus, ei häbene. Mõni riialane siiski mäletab või on noorem põlvkond Internetist lugenud, et Riia justkui .. on sellest kõrgest auastmest loobunud ja seetõttu on võistluse korraldamine kolitud Tallinna äärelinna Piritale. Eestlased said tohutu rahastuse ning ehitasid purjetamiseks ja puhkamiseks uue ja kaasaegse kompleksi, mida pärast olümpia lõppu keegi imetlema ei sõitnud .... Nüüd aga on selgunud üks huvitav nüanss - on saanud teada, miks Riia on andnud seda au ...

Kapteiņa Aleksandra Levinga atmiņas par izlūkgājienu pār Ventu pie Lenām

Ventas upes pozīcijās 1919. gada februārī abas karojošās puses izvērsa aktīvu izlūkošanas darbību. Jātnieku nodaļas priekšnieks kapteinis Aleksandrs Lēvings bija viens no izlūkošanas reidu komandieriem.

Lõpe-Kaimri kaitseliin

1941. aasta 16. septembril alustati seoses Saksa vägede eduka pealetungiga Muhusse ja Saaremaale rajama Lõpe –Teesü –Kaimri külade vahelisele alale kaitseliini.

Košradznieki suhetest Nõukogude armeega

Imants Upneri mälestusi nõukogude ajast.

Lahingud Kübassaares

1941. aastal toimunud ulatusliku meredessandiga mandrilt Muhu rannikule maabusid sakslased ka Saaremaa kaguosas.

Rauna Vabadussammas ehk monument Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rauna koguduse liikmetele

Rauna vabadussamba idee algupära on 21. augustil 1929, kui Cēsise linnapea ja Cēsise linnaosa juht kutsusid Rauna kihelkonna silmapaistvamaid avalikke töötajaid kohtumisele, kutsudes austama vabaduse omandamist ja ehitama Raunale ausamba.

Kārlis Zāle un Brīvības piemineklis

Teicējs apraksta atmiņas apraksta Kārli Zāli kā personību, kura veidoja slavenākos Latvijas mākslas darbus. Apraksts ir veltīts Zāles piemiņai 1942. gadā (K. Zāles miršanas gads). Atmiņas izvēlētas, lai raksturotu K. Zāles darbus balstoties uz autora personīgajām īpašībām un pasaules uztveri.

Rīgas Centrāltirgus angāri

Laikā, kad tapa Rīgas Centrāltirgus tas bija viens no pašiem modernākajiem tirgiem pasaulē. Tas tapa par pamatu izmantojot 1. pasaules kara Vācijas armijas dirižabļu angāru metāla konstrukcijas. Autors apraksta Rīgas Centrāltirgus būvniecības priekšnoteikumus un būvdarbu vērienu padarot to par vienu no vērienīgākajām būvēm pēc kara Latvijā un vienu no modernākajiem tirgiem pasaulē.

Rannikupatarei Olmaņi juures

Ventspilsi põhja pool on veel üks märkimisväärne rannikupatarei. See asus Olmanis ja kandis nime Krasnoflotskaja.

 
Viimase Vidzeme partisanirühma kohta

Uskumatu lugu sellest, kuidas tšekistid "alistusid" Vidzeme viimase partisanirühma ees, paludes neil metsast välja tulla.

Jāņa Sūnas atmiņas par Griezes filtrācijas nometnē pavadīto laiku

Advokāts Jānis Sūna publicējis savā autobiogrāfiskajā grāmatā atmiņas par Griezes filtrācijas nometnē pavadītu laiku.

Cesise lahing Amata kaldal

Amata silla juures ründab sakslane Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad tule, sakslased pekstakse ja soomusrong naaseb Cēsisse.

Avinurme lahing

Avinurme lahingust ja Nõukogude sõjaväelaste poolt toimepandud veretööst.

Kindral Jānis Balozsi elukäik pärast küüditamisest naasmist

Kui venelased üritasid 1940. aastal Läti valitsuselt peale suruda sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armeel Punaarmeele vastupanu peaaegu võimatuks, püüab kindral J. Balodis saavutada sellesse lepingusse mõningaid muudatusi. Kuid see ebaõnnestub. Kuid kindrali pahalased kasutavad seda asjaolu, et hiljem J. Balodit peaaegu reeturiks parandada. Pärast konflikti riigipeaministri ja peaminister K. Ulmanisega vabastati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri kohalt. Seejärel otsustab J. Balodis osaleda demokraatliku bloki koosseisus Riigikogu valimistel, kuid sellest ei tule midagi välja, sest valimistel võib kandideerida ainult üks nimekiri - kommunistide kandidaatide nimekiri. Lätist saab 14. liiduvabariik.

Baski päritolu lendur Benito Aguirre

Lugu baski päritolu lendurist Benito Aguirrest (korrektse nimega Ignacio Aguirregoicoa Benito), kes Mustvee kohal alla tulistati.

Rīgas geto un holokausts

Apzināti izvēlēti trīs dažādu cilvēku atmiņu stāst fragmenti, kas ļauj precīzāk paraudzīties uz holokausta noziegumu no dažādiem skatu punktiem.

Ruhnu tuletorni legend

Tehases toodetud katlaplekist tuletorni detailid transporditi Ruhnu laevaga.

Par Jēkabpilī 1. Pasaules karā nošautiem 3.Kaukāza strēlnieku pulka karavīriem par musināšanu nepakļauties pavēlēm

1916.g.18.maijā Ģēģeru pusmuižas drupās (~7km uz D no Jēkabpils aiz Brodiem) plkst. 20.30 tika nošauti 3.Kaukāza strēlnieku pulka karavīri par musināšanu nepakļauties pavēlēm. Soda izpildi vadīja praporščiks Ravņjaļičevs.

Irbene raadioteleskoopide kahjustused

Enne Irbenest lahkumist kahjustas sõjaväeosa kõiki raadioteleskoopide süsteeme

Lennukite mootorite katsetamise labor

Nõukogude ajal asus Spilvesi tänavast põhja pool kummaline objekt, kui mälu ei eksi - kahe madala ristkülikukujulise punastest tellistest ehitatud "megakorstnaga", kust lennukimootorite möirgamisega sarnane reaktiivne heli sageli kuulnud.

Stebeli patarei ehitusest

Patarei ehitus oli tohutu kallis.

Võõrad piirialal

Piirivalvuritel on olnud eriline viis piirialal võõraste inimeste kohta teada saada.

Legend sisse müüritud rüütlist

Legendi kohaselt leidis 1785. aastal konvendihoone plaani koostanud vene insener linnuse sisehoovi idanurgas kinnimüüritud keldri.

Muhu sepa meenutused

Andrus Müüripeal(1877-1945) ehk Puka Andrus Lepiku külast Puka vabadikukohalt oli enne sõda Muhus kuulus sepp.

Keelatud tuletornid ja mererand

NSV Liidu ajal oli Põhja- ja Lääne -Kuramaa mererannik sõjalistele aladele tegelikult suletud, kuid tuletornide külastamine ja isegi fotode tegemine oli keelatud.

Par Daugavgrīvas cietoksni

Teicējs apraksta notikumu Daugavgrīvas cietoksnī, 1. pasaules kara laikā, kad to bombardēja Vācijas armijas dirižablis. Cietoksnis bija viens no stratēģiskajiem objektiem, kas saglabāja savu nozīmi līdz pat 2. pasaules kara beigām.

Talmut Allvee meenutused Ninase rannakaitsepatarei ehitusest

Esimesed ehitusmehed ilmusid Ninasele juba 1939. aasta sügisel.

Sunnitöö Jalaka liinil

Kuidas kaevati Jalaka liinil tankitõrjekraave kaitseks Saksa vägede pealetungi vastu 1941. aasta suvel.

Tartus tähistati 1919. aasta võitu Tähtvere väljadel

Kirjeldus 1919. a jaanuaris toimunud Tähtvere lahingust Eesti Vabadussõjas, mille käigus Eesti väed vabastasid Tartu Punaarmee käest.

Eesti merevägi abistab Läti vägesid Vabadussõja ajal

23. juunil tähistavad eestlased võidupüha, tähistades nii Läti-Eesti ühist võitu Cēsise lahingutes. Ning selles võidus mängis olulist rolli Eesti merevägi, mis selles Landeswehri sõjas, nagu eestlased seda nimetavad, oma julge tegutsemise ja täpse suurtükitulega Daugava suudmes ähvardas Saksa vägede peamisi varuteid üle Daugava aastal. Riia vahetus läheduses.

Kaujas pie Kaulaču pusmuižas 1945.gada martā

Pie Kaulaču pusmuižas 1945. gadā atradies Sarkanās armijas novērošanas punkts. Aculiecinieki atminējušies, ka 1945. gada martā sākušās kaujas. Šī nav pirmā reize, kad šajā laukā tiek atrasti Otrā pasaules kara laika apbedījumi.

Neem ja laev Saratov

Võib arvata, et Liepāja oli lühikest aega Läti pealinn, sest Vabadussõja ajal oli selles linnas laeva Saratov pardal Ajutine Valitsus. Laev Saratov viis ajutise valitsuse pärast vabastamist Riiga, kuid paljud ei tea, et meile nii olulise laeva ajalugu lõppes merel Akmenragsi lähedal.

Vācu armijas 3.bruņuvilciena pēdējā kauja pie Vaiņodes stacijas

1944.gada oktobrī Vācu armija atkāpjas. Vaiņodes stacijā ierodas 3.bruņuvilciens. 

Vācu frontes sabrukuma rezultātā, Vaiņodes austrumu pievārtē atradās tikai nelielas vācu 61. kājnieku divīzijas vienības, kuras atbalstīja bruņotais vilciens. Pretestība tika ātri pārvarēta un jau 9. oktobra vakarā visa Vaiņode bija Sarkanās armijas pilnīgā kontrolē.

Vācu armijas bruņuvilciena Nr.3 komandanta ziņojumā atspoguļots to dienu spraigie notikumi un bruņuvilciena Nr.3 zaudēšana.

Cēsise maleva õpilaste ehtemälestise ebatavaline lugu

1919. aasta Cēsise lahingutes osales Cēsise rügemendi vabatahtlike kompanii, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noore lahinguüksusena Cēsise Saksa progümnaasiumi endistes ruumides Dārza tänaval ( nüüd Bērzaines tänav 4). Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.

Tehumardi öölahing

8. oktoobri õhtul pimedas kohtusid Tehumardi küla juures edasiliikunud Nõukogude ja taganevad Saksa väeosad.

Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas

Nimekiri materjalist ja maksumusest, mis kulus mälestussamba valmistamiseks.

Metsatütar Domicella Pundure (Lucia)

Domicella Pundure on 90. Riia lossis sai ta 3. mail 2018 president Raimonds Vejonise käest Viestursi ordeni eriliste teenete eest riiklikus vastupanuliikumises ja riigi iseseisvuse kaitsmisel. Domicella Pundure jääb Stompaku raba lahingu viimaseks tunnistajaks.

Slītere võltstuletorn

Sõdade ajal kasutati vastase petmiseks erinevaid meetodeid vastase petmiseks. Laevade petmiseks merel loodi valed navigatsioonimärgid, millest üks võis olla Slītere tuletorni juures.

Pēteris Supe - Läti Rahvuspartisanide Ühingu asutamise algataja

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.

Katkend Põhja -Läti armee asutamisest Rūjiena poolel

Põhja -Läti armee oli Läti sõjaline formatsioon Läti Vabadussõja ajal, mis loodi Eesti territooriumil ja Põhja -Vidzeme vabanenud piirkondades 3. veebruarist kuni 31. märtsini 1919. Kuni 1919. aasta juulini oli brigaad logistika ja operatsioonide osas allutatud Eesti kaitseväe peastaabile ja Eesti armee ülemjuhatajale. Seejärel ühendati see Lõuna -Läti brigaadiga, moodustades Läti armee.

Par Somu jēgeriem Latvijā

Somu jēgeru vēsture ir interesanta, jo tā ir ārkārtīgi līdzīga latviešu karavīru liktenim 1. pasaules karā un lielajai nozīmei nacionālās valsts izveidē. Arī somiem 1. pasaules karš bija iespēja, lai tiktu likti pamati Somijas neatkarībai un tās armijas izveidei. Avotā aprakstīts notikums, kad Latvijā tiek atklāts piemineklis somu jēgeriem.

Märts 1917 - tähtis kuu Valmiera ja Läti ajaloos

1917. aasta märtsis, rohkem kui aasta enne Läti riigi väljakuulutamist, asutati Valmieras Vidzeme Ajutine Maanõukogu, mis võttis vastu resolutsiooni Läti autonoomia ja enesemääramisõiguse kohta. Nõukogu asutamise päeval heisati kohtumispaigas esimest korda punavalge-punane lipp.

Aizsardzības pozīciju veidošana.

Apraksts aplūko kaujas lauka nocietināšanas problemātiku kopumā. Tas veidots balstoties uz 1. pasaules kara pieredzi un situāciju, kad nepieciešams organizēt plašus darbus nocietinājumu izveidē.

Sulev Truuväärt´i meenutused

Dejevos teeninud saarlasest major Sulev Truuväärt meenutas, et tema ajal hukkus väeosas üks sõdur.

Lugu unikaalsest sõjaobjektist Karostal

Ma pole aastaid märganud püsivat huvi Vecliepaja Liepaja ainulaadsete paikade vastu, kesklinnast vaid kaheksa kuni kümme kilomeetrit põhja pool. Metsasagedusse, luite kaldale või rabaradadesse peidetud Karosta ajaloolised objektid on aga mitte vähem huvitavad ajaloolised faktid ja lood, mis väärivad ammu unustatud legende. See lugu räägib ühest neist - endisest NSVL 23. suurtükipatareist.

 
Katse NSV Liidust põgeneda

Nõukogude ajal kogenematutel noortel ja välismaalastel on raske uskuda, et Nõukogude kodanikul oli NSV Liidust seaduslikult välja pääsemine praktiliselt võimatu.

Me kõik olime Vabadussõja võitnud isade pojad

Endel Laul räägib oma isa loo, kes osales Eesti Vabadussõjas Kõnnu lahingus ja napilt hukkamisest pääses.

Kogula lennuväli Saaremaal

Kogula lennuväebaasi hakati rajama 1940. aasta augustis.

7. Sigulda jalaväerügemendi moodustamine

20. juunil 1919 alustati Naukšēni mõisas Rūjiena lähedal 7. Sigulda jalaväerügemendi formeerimist, vastavalt Põhja -Läti brigaadi ülema kolonel Jorgs Zemitansi käsule. Esialgu moodustati Põhja -Läti brigaadi reservpataljonist väike lahingugrupp 22 ohvitserist ja 1580 sõdurist, mis sai oma esimese ülema Oskars Dankersi auks Dankeri diviisi nime. Mõni päev hiljem arvati üksus Jelgava 3. rügemendi 2. pataljoni, 23. augustil aga ehete hulka lisades - 7. Sigulda jalaväepolku.

Kuidas vabastati Reola

Kirjeldus Vabadussõja üheks murdepunktiks peetavast Reola lahingust jaanuaris 1919, mille käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut.

Sēlijas mežabrāļu apmetne Sūpes purvā

Sūpes purvs saistās ar partizānu apmetņu un cīņu vietām, kas izveidojusies cilvēku un vietu mijiedarbībā. Tas aprakstīts literāti trimdas latvieša Alberta Eglīša balādē par notikumiem viņa dzimtajā pusē Sūpes purvā „Sūnās un dūņās”-veltījums Sūpes purva partizāniem:

Kaujas Kurzemes cietoksnī pie Lestenes

Teicējs apraksta savus iespaidus par kaujām Lestenes apkārtnē un Latviešu 19. divīzijas nozīmi cīņās.

Mustjala Vabadussõja mälestussammas

Mustjala Vabadussõja mälestussammas oli Eesti Vabariigi ajal mälestuskivi.

IMS aegsed kaitsekraavid Väikese väina ääres.

Sõjasündmused algasid saartel 29. septembril 1917, kui Saksa armee maabus Saaremaal Tagalahe ääres.

Armee kohalolek Mangalsalas

Mäletan eredaid muljeid Läti sõjaväe kohalolekust Mangalsalas. Kirjeldatud on nii linnuseid kui ka Sapieri rajatud raudbetoonist kindlustust. Mälestused kirjeldavad sõdurite igapäevaelu, elurütmi ja ilmestavad keskkonda Mangalsalas. Mangalsala sõdurite ja Läti sõjaväe külaskäik

Pöördun mereaja poole

Edgars Hausmanis räägib elust Läänemere kaldal erinevatel aegadel. Edgaril on midagi meenutada, meil on midagi õppida.

Mälestushetk Garrisoni kalmistul

Pärast Läti iseseisvuse taastamist hoolitses garnisoni kalmistu korrashoiu, Alūksnega seotud LKOK-iga seotud puhkepaikade väljaselgitamise ja mälestusmärkide paigaldamise eest Alūksne vendade kalmistukomitee osakonnajuhataja Uldis Veldre. Garrisoni kalmistul.

Rezeknest 1991. aasta barrikaadideni

Jutustajad kirjeldavad barrikaadiperioodi meeleolusid ja isiklikke läbielamisi. Mälestused illustreerivad hästi, kuidas teave võib jõuda Läti elanikeni kogu Läti territooriumil.

Liivimaa unustatud kallas

Viimaste Liivi külade ala Läti looderannikul on nõukogu alates 1950. aastast süstemaatiliselt hävitanud ja kuulutanud piirangualaks. 12 kalurikülas jäi sellest rahvast ellu vaid väike käputäis, mis praegu elab omamoodi kultuurilist renessanssi.

"Siin saab olema Läti NSV tuumaelektrijaam!"

Andris Zaļkalns (sündinud 1951, Vērgale külade rahvasaadikute nõukogu esimees (1982-1989)) meenutab aega, mil Akmeņragsisse ehitati peaaegu tuumajaam.

Atmiņas par Kara muzeja izveides sākumu

Teicējs apraksta apstākļus kādos izveidojās Kara muzejs. Pieminētas problēmas un kolekciju veidošanas darbs.

Põhja-Latgale vabastamine bolševike käest

1. detsembril 1918 tungisid Punaarmee osad, mis põhinesid Punapüssi üksustel, Läti territooriumile. Oma kodude, perede, põlismaakondade kaitsmiseks ja hirmu eest põgenemiseks võtsid Balvi ümbruse mehed relvad ja läksid metsa ning tekkisid esimesed "rohelised" rühmad. 1919. aasta kevadel, kui mobilisatsioon välja kuulutati, ei lubatud paljusid Balvi kandi mehi Nõukogude Läti armeesse sõdida ja nad liitusid "roheliste" rühmitustega. Moodustati Balvi, Silakrogi, Rugāji, Teteru-Dūrupe ja Liepna rühmad. Balvi ümbruses aktiviseerus "roheliste" rühmade tegevus 1919. aasta märtsis.

“PZ” - piiritsoon

Mälestused Vērgale külarahva saadikute nõukogu esimehe Andris Zaļkalnsi (1982-1989) elust piirialal.

 
Kolka neeme piirivalve vaatetorn

NSV Liidu ajal jälgisid ja kontrollisid piirivalvurid sellest tornist Irbe väina vett ning sel ajal räägiti sageli, et isegi part ei saa piirivalvurite teadmata sellest väinast läbi ujuda.

Latviešu leģiona 42. pulka rotas komandiera Vernera Preijera atmiņas par Kurzemes kaujām.

Kurzemes cietoksnis izveidojās pēc Rīgas krišanas 1944. gada 13.oktobrī un krievu izlaušanās līdz Klaipēdai 10.oktobrī, tā pārtraucot satiksmi ar Vāciju pa zemes ceļu.

Läti armee esimese ülemjuhataja David Simansoni jaoks

Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).

Mälestusi Kolka piirialast

Mälestusi Kolka elanikust Biruta Freimanest piiriala kohta.

1976.gada jūlija militāri – patriotiskās spēles “Орленок” tanku poligonā pie Irbenes

1976.gada jūlija militāri – patriotiskās spēles “Орленок” (latviski: ”Ērglēns”) tanku poligonā pie Irbenes, kurā piedalījās 17-gadīgais Ēvalds Krieviņš un slepeni ar  fotoaparātu „Sme8M” fotografēja spēļu norisi, tehniku un pat Irbenes antenu

Abruka

Sõja puhkemise järel 1941 aasta suvel oli punasõduritel Abrukal keelatud suhelda kohalike elanikega.

Tā radās Brāļu kapi Rīgā

Teicējs apraksta apstākļus kādos izveidojās slavenākais Latvijas memoriāls, kas veltīts kritušajiem karavīriem. Kā redzams atmiņās, tad tautas varoņu kapsēta saskārās ar virkni šķēršļu un nelabvēļu- noraidošu attieksmi ne tikai no baznīcas, bet arī Rīgas pilsētas vadības puses.

Par Salaspils memoriālu kā padomju okupācijas režīma ideoloģijas simbolu.

Apraksts spilgti raksturo to kādā apmērā ir politizēta piemiņas vieta un tās loma Padomju savienības ideoloģijā. Tekstā minēts, ka viens no galvenajiem mērķiem ir cīņa pret “fašisma atdzimšanu”. Tas liecina par to, ka turpinās centieni ar ideoloģisko infrastruktūru slēpt komunistu noziegumus un nepieļaut citādi domājošo viedokļus. Piemiņas vietas, padomju armijas kapsētas un muzeji un dažādi kultūras pasākumi uzturēja mītu par “Latvijas atbrīvošanu” un “Brālīgo Padomju Savienību”. Izmantoti nacistu noziegumu faktu tika izveidots ačgārns skatījums uz 2.pasaules kara notikumiem Latvijā. 

Tragöödia koht Läti ajaloos on siiani ebaselge

Teise maailmasõja ajal, kui suurem osa Lätist oli juba Nõukogude Liidu kontrolli all, Kurzemet aga Hitleri Saksa kohalikud võimud, alustasid nn Kurelased võitlust Läti riikliku iseseisvuse taastamise eest.

Kolka ranniku piirivalvuritest

Meenutusi Kolka elanikust Valija Laukšteinest aegadest Kolkas, mil olid piirivalvurid.

Atmiņas par Žani Lipki

Pēc Padomju okupācijas sekoja Vācijas okupācija. Nacisti veica noziegumus pret Latvijas iedzīvotājiem. Viena no šādām etniskajām grupām bija ebreji. Sākotnēji tika izveidoti geto, bet pēc tam sekoja ebreju iznīcināšana. Daudzi latvieši izglāba ebrejus no iznīcināšanas. Viens no tiem Žanis Lipke.

Õnnetu juhus Oriküla komandokeskuses

Raketiväe majori Sulev Truuväärti andmetel startis 1967. aastal kogemata Oriküla divisjonist  õhutõrjerakett

Mäss sõjalaeval STOROŽEVOJ

8. novembril 1975, nagu NSV Liidus tavaks, toimus Riias järjekordne suuremahuline bolševike revolutsiooni aastapäeva tähistamine. Keegi ei osanud isegi kõige kohutavamates õudusunenägudes ette kujutada, et revolutsiooni 58. aastapäev siseneb Läti ja kogu NSV Liidu ajalukku millegi enneolematu ja enneolematuga.

Läti ja Eesti ehitavad kaasaegseid allveelaevu

Läti ja Eesti valivad oma sõjaliste jõudude tugevdamiseks uusi ja kaasaegseid relvi - Prantsusmaal ja Suurbritannias ehitatud allveelaevu. Kaks Läti mereväe allveelaeva hiljem II maailmasõja lahingutes ei osalenud, kuid üks kahest Eesti allveelaevast hukkus, samal ajal kui ellujäänud Lembit on nüüd eksponeeritud Tallinnas restaureeritud vesilennukite angaarides muuseumi ekspositsioonis.

Google Translate
Skultes militārais bumbvedējs

Raksts laikrakstā spilgti demonstrē situāciju mūsdienu Latvijā, kad daudzviet ir saglabāti un tiek pat atjaunoti (Nereti par pašvaldības līdzekļiem) Padomju okupācijas armiju slavinoši vides objekti. Varas neizlēmība un gribas trūkums rada ilgstošas, konfrontējošas situācijas sabiedrībā. Dažādie pieminekļi, memoriāli un vides objekti netiek uztvertas kā vēstures vai piemiņas vietas, bet gan kā instrumenti, kas turpina Padomju okupācijas režīma ideoloģiju.

Mälestused KGB kongidest Tartus

Õpilasvastupanuorganisatsiooni Sini-Must-Valge liige Ülo Raidma meenutused oma kongides veedetud ajast.

Blēņas un spēles ar militāro munīciju

Pēc Otrā pasaules kara, Latvijas zeme bija pilna ar kara fiziskajām atliekām. Tas bija liels skaits lādiņu, nesprāgušu mīnu un vienkārši patronu. Arī šobrīd, īpaši vietās, kur notikusi aktīva kara darbība, tiek atrastas nesprāgušas mīnas, kas gan ir liels retums, kamēr pēckara gados šie lādiņi mežos un pat pagalmos bija iedzīvotāju ikdiena un pat bērnu rotaļlietas.

Slītere riigireserv piirirežiimi tsoonis

Mälestusi Slītere riikliku reservi endistest töötajatest nõukogude ajast.

Patareikomandöri Aleksandr Stebeli saatus.

Legendaarse patareikomandöri kapten Aleksandr Stebeli saatust varjutab saladuseloor.

Jānis Lapiņš ja Läti esimese punase -valge -punase lipu visand

Läti riigilipu loomine toimus Esimese maailmasõja ajal. 1915. aastal pakkusid mõned kunstnikud Läti laskurpataljoni lippude loomisel lipuheitmiseks punakas-valge-punaseid värve. Pärast seda, kui õpetaja ja ajakirjanik Jānis Lapiņš 1916. aasta teisel poolel heitis punavalge-punase lipu, valmistas selle tema õpilane Valianera pagulaste varjupaiga õpetaja Marianna Straumane. See on esimene teadaolev ja tegelikult valmistatud Läti riigilipp, mis on säilinud ka tänapäevani.

Par Sudrabkalniņa atklāšanas svētkiem

Atmiņu stāsta izvilkums no ģenerāļa Jāņa Baloža uzrunas Sudrabkalniņa pieminekļa atklāšanas dienā. Pilnā tekstā ir atstāsts par atklāšanas pasākuma norisi, Valsts prezidenta Kārļa Ulmaņa un ģenerāļa Jāņa Baloža uzrunas. Atmiņas izvēlētas, jo spilgti parāda to kādā stāvoklī bija Latvijas armija, kura cīnās Sudrabkalniņa apkaimē.

Uppunud laev Mangalsalas

Nõukogude ajal kukkus siin sõjaväetsoonis alla betoonist kaubalaev Lady Cotlin, mille jäänuseid võib kaldalähedasel merel veel näha. Sellega seostatakse endiselt erinevaid müüte.

Google Translate
Kindral Karl Gopperi kohta

Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.

Sõjalennuväli Tukumsi lähedal

Täna, nõukogude ajal, seisid armeehävitajad Tukumsi maanteel vaevumärgatavates, võsastunud angaarides. Isegi neil päevil oli angaaridega lennuväli maskeeritud ja asjatundmatud inimesed ei teadnud sellest.

Kas tuumalõhkepead maeti Tukumsi lennuväljale?

Valvuri endine ülem Aivars Skurstenis on taotlenud avatud vestluse Tukumsi rajooni ajalehele "Neatkarīgās Tukuma Ziņas". Ta oli kunagi reservohvitser ja rindekaitsja, kellele pakuti 1993. aastal valvurikohta põllumajandusettevõttes "Durbe" eesotsas Laimonis Mucenieksiga. Kontorit - Līvāni maja - tuli seal valvata. See on loo algus.

Läti püssimeeste argipäev Surmasaarel

Mälestused kirjeldavad elavalt sõdurite igapäevaelu Surmasaarel.

"Tagasi Mazirbes" (katkend)

Terav sündmus Vilniuse Blumbergi elust, kui sisenes Mazirbesse tädi juurde, muutus ebameeldivaks arusaamatuseks piirivalvuritega ja karmiks ööks talvel.

Cēsise maleva õpilaste ornamentikale pühendatud monument endise Livu kogudusemaja juures

Cēsise maleva vabatahtlike selts osales 1919. aastal Cēsise lahingutes, mis moodustati 5. juunil Valmiera ja Cēsise koolide 108 noorest koosneva lahinguüksusena Cēsise progümnaasiumi ruumides. Juba ööl vastu 5. kuni 6. juunit, tund pärast südaööd, tekkis ärevus ja ornament kästi positsioonidele minna. Rota läks liinile Mācītājsmuiža - Meijermuiža, mida peeti kõige olulisemaks lahinguväljaks.
Esimeses lahingus sai mitu õpilast vigastada, kuid valgalane Edgars Krieviņš suri samal päeval väga tõsise kõhutrauma. 13. juunil maeti ta sõjaväelise auks Valmiera linnakalmistule. Pärast surma autasustati Edgars Krieviņšit Lāčplēsise sõjaordeniga.

Kocēnlaste Talava Megnise mälestused 1991. aasta Riia barrikaadide sündmustest

Kocēnlaste Talava Megnise mälestused 1991. aasta Riia barrikaadide sündmustest.
„13. jaanuaril lahkus umbes 40 Kocēni elanikku Lazilt, juht Vitālijs Sprukts ja väikebuss Latvija, juht Jānis Grava Riia meeleavaldusele.
Pärast meeleavaldust, kui me busside juures kohtusime, kuulsime raadiost mitu korda Läti Rahvarinde kutset, neid, kes võivad jääda Riiasse ja kaitsta strateegiliselt olulisi objekte, et nende jäädvustamine oleks raskem, sarnaselt Vilniuse televisiooniga . Nägime neid Podnieksi filmitud kaadreid enne Riiga sõitmist.

Vienotās Aviācijas svētki- īsti tautas svētki

Teicējs apraksta vienu no Latvijas populārākajiem un plašāk apmeklētākajiem pasākumiem – Aviācijas svētkus Spilvē. Raksturo svētku noriesi un vērienu. Tiek uzsvērta aviācijas popularitāte Latvijā.

Piirirežiimi ala

Umbes aegadel piirirežiimi alal.

Läti armee kindrali, kahekordse Lāčplēsi sõjaordu kavaler Pēteris Radziņši mälestuseks

Kindral Pēteris Radziņš, sündinud Valka rajooni Lugka vallas lihtsas talupidaja peres, kus ta õppis põllutöid tegema. Ta oli väga tark noormees, pärast kooli lõpetamist otsustas ta sõja kasuks ja sellest sai alguse tema armee Läti päästmine Bermonti vägede käest. P.Radziņš oli Läti armee üks silmapaistvamaid ohvitsere ning teda autasustati arvukate Läti ja välismaiste ordenite ja mälestusmärkidega.

Lahing Väike-Jugla jõe ääres / Riia operatsioon

Jutustaja kirjeldab oma muljeid Riia operatsiooni algusest, kui Saksa armee suurtükivägi hakkab tulistama Vene armee positsioone. Kirjeldab Vene sõjaväes silma paistvat kaost ja Läti püssimeeste meeleolusid enne lahinguid.

Oskars Kalpaksi pataljoni lahing Lielauce lähedal

15. jaanuari öösel võitis Kalpaka pataljon Lielauce lähedal esimese lahingu, alistades punase rünnaku. See oli Kalpaka pataljoni esimene märkimisväärne lahing, kui võit andis sõduritele eriti tugeva moraalse tõuke.

Läti kaubalaevade surm Tallinna evakueerimise ajal Teise maailmasõja alguses

Kuna Saksa väed jõudsid kiiresti Tallinna poole, toimus ambitsioonikas Tallinna evakuatsioonimereoperatsioon. Selle aja jooksul said paljud laevad ja nende meeskonnad koos pardal viibinud inimestega miiniväljadel ja lennurünnakutest või kaldatükiväe tulest surma.

Google Translate
Upīškalnsi endise sõjaväeobjekti kohta

Valdis Pigožnsi (endine Kurmale koguduse juht "Upīškalnsi" operatsiooni ajal) mälestusi Upīškalnsi sõjaväebaasist.

NSVL sõjaväebaas Marcienas

Baltimaad olid Nõukogude impeeriumi jaoks üks olulisemaid kaitseliine, äärmuslik läänebastion, mistõttu vägede koondumine oli siin tohutu. Arvatakse, et Läti oli sel ajal maailma kõige militariseeritud territoorium. Sõjaväelaste täpne arv on teadmata, eri allikates mainitakse eri aegadel 200 000 kuni 350 000. Ainuüksi 50 aastaga paigutati Lätis rohkem kui 700 paika 3009 sõjaväelast. Üks selline koht oli NSVL sõjaväebaas Marcienas.

Bumbu kalns

Bumbu kalns ir augsts paugurs Bolderājas kāpās, Kleistu mežā, Rīgā. Latvijas Brīvības cīņu piemiņas vieta. Bermontiādes laikā 1919. gada novembrī šeit atradās Krišjāņa Berķa vadītais Latgales divīzijas komandpunkts. 6. Rīgas kājnieku pulks, uzbrūkot no Bumbu kalna, ieņēma Sudrabkalniņu. 1939. gadā tika uzstādīta piemiņas plāksne, kuru 1969. gadā izpostīja. Piemiņas vieta atjaunota 1989. gadā.

Lend Vaiņode lennuväljale

Pealtnägija lugu sakslaste rünnakust Vaiņode lennuväljale 1941. aastal.