Cēsise lahing Amata jõe kaldal
Amata jõe silla juures ründab Saksa Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad vastutule, sakslased lüüakse tagasi ja soomusrong naaseb Cēsisesse.
Täiesti uurimata lehekülg Cēsise lahingutes on kokkupõrge Amata jõe silla juures 5. juuni 1919. aasta õhtul. See on koht, kus Saksa Landeswehr paljastab oma tõelised kavatsused. Seni väidavad sakslased läbirääkimistel, et Punaarmee on Cēsises (tegelikult on seal Põhja-Läti ja Eesti armeed) ning Saksa armee ootab oma rünnakut Ieriķis. Eesti soomusrong nr 2 oma komandöri kapten Leppiga – ülemjuhataja kindral Laidoneri käsul – suundub läbirääkimistele Ieriķi raudteejaama. Sakslased ei jõua üldse kohale ja saadavad teate, et nad ootavad läbirääkijaid Amata jõe silla lõuna pool. Eesti meeskonda määratakse abistama Cēsise õpilaste kompanii sõdur Kārlis Dzirkalis – kui hea piirkonna ekspert. Soomusrongis on ka kaks koloneli – liitlaste täievoliline Green (W.Green) ja Eesti Reek (Reek). Rong peatub sillast kaugemal põhjapoolsel (Cēsise) küljel. Sapöör leitnant Lutsaar (Lutsaar) läheb koos mõne mehega kontrollima, kas sild on mineeritud. Komandör Leps järgneb kahe koloneliga sapööridele 200 sammu kaugusel.
"Teisel pool karjatavad Amata niitudel saksa vankrihobused. Ümberringi valitseb täielik vaikus. Kui aga sapöörid lähevad paremal pool asuva silla alt põhja vaatama, avatakse nende pihta jõe vastaskaldalt kuulipildujatuli. Kaks koloneli ja kapten Leps visatakse vasakul pool kraavi. Järgmisel hetkel jookseb männikust välja mitu jalaväeahelikku ja tormab granaadid käes rongi ründama."
Kolonel Nikolajs Rēkase memuaaridest: "Kell 19.00 avasid sakslased metsa servast, mis asus teisel pool silda, tule meie luurajate pihta. Veerand tunni pärast tulid metsast välja Saksa ketid ja hakkasid soomusrongide rünnakükse piirama. Andsin kapten Lepale käsu avada vaenlase pihta tuli. Kui sakslased olid tagasi löödud ja luurajad, kellel oli Landeswehriga teine kokkupõrge, milles langes tegevametnik Kontus, rongile viidud, käskisin neil Cēsisesse tagasi pöörduda. Sellest vahejuhtumist oli selge, et Landeswehr oli meie suhtes vaenulik."*
Cēsise lahinguplaani koostaja, Põhja-Läti Brigaadi Kindralstaabi staabiülem (kolonelleitnant) Voldemārs Ozols: "Vaatamata kõigile Antandi ja meie pingutustele veriseid kokkupõrkeid vältida, juhtus see 5. juunil. Meie soomusrong Antandi esindajatega Āraiši ja Ierīki vahel Amata silla lähedal sattus sakslaste ootamatu rünnaku ohvriks, vigastades kahte Eesti sõdurit. Rong tõrjus rünnaku, kuid sellega algas sõda meie ja Golca vahel. 6. juunil kell 3 hommikul alustas Landeswehr kiiret rünnakut, mida toetasid raskekahurvägi, miinipildujad ja kuulipildujatule."*
Publicist ja avaliku elu tegelane, paljude ajakirjandusväljaannete toimetaja Oto Nonāks kirjutas 1934. aastal: "Cēsise lähedal toimunud sündmused ei ole pelgalt kitsalt kohalikud lahingud, vaid neil on lai rahvusvaheline tähtsus; et selle lahingu tulemus (meie võit 22. juunil 1919 Skangaļi mõisas) on tõmmanud piiri sakslaste kaugeleulatuvatele kavatsustele, mille täitumine oleks oluliselt muutnud Euroopa kaarti. Läti ja Eesti rahvaste vendluse ja kahe riigi koostöö alus pandi Cēsise lahingutes. Sel saatuslikul hetkel sündinud teadlikkus, et ilma Eestita pole Lätit ja ilma Lätita pole Eestit, on saanud mõlema rahva pärandiks ja see teadlikkus juurdub mõlemas rahvas üha sügavamale."*
* tsitaadid Cēsise Muuseumiühingu väljaandest "Kui kahurid Līgo laulsid...", 1994.
Seotud objektid
Metsalahingu puhkeala ja raudteesild üle Amata jõe
Metsalahingu puhkeala asub peamises Võnnu lahingu paigas Amata silla juures. Külastajatele pakutakse kuulata lugusid Võnnu lahingust ja osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks matkadel ja väljasõitudel tähtsaimatesse Võnnu lahingu paikadesse ning meeskonnalahingus. Lõpetuseks võivad külastajad nautida kosutavat sõdurisuppi. Amata raudteesild etendas väga olulist rolli kogu Vabadussõjas, sest siin toimus Eesti sõjaväe esimene kokkupõrge Landeswehriga. 5. juunil 1919 toimus Amata raudteesilla juures teisel pool jõge Eesti sõjaväe soomusrongide esimene lahing Landeswehri üksustega. Landeswehr teadis, et läheneb soomusrong, mineeris raudteesilla ja võttis sisse positsioonid Amatase talu juures jõe kaldal ning oli valmis võimalikuks sõjategevuseks. Amata sild oli piiriks eesti vägede ja saksaste vahel.
Ööl vastu 23. juunit 1919, Võnnu lahingu ajal, jättis Landeswehr Võnnu (Cēsise) maha ja taganes Amata jõe äärde. Taganedes põletasid sakslased maha Võnnu Läti Seltsimaja ja õhkisid Amata silla.
Raudteesild üle Amata
Asub Drabeši vallas Cēsise piirkonnas puhkeala "Meža koujas" läheduses.
Amata jõe kohal on näha raudteesild.
Amata jõel asuv raudteesild mängib Vabadussõja vältel väga olulist rolli, kuna esimene lahing Eesti armee soomusrongide ja Balti Landeswehri üksuste vahel toimus siin 5. juunil 1919. Landeswehr, teades soomusrongi lähenemist, mineeris raudteesilla ja asus positsioonidele jõekaldal asuvates "Amata" majades, valmis võimalikuks vaenutegevuseks. Amata jõel asuv sild oli piiriks Eesti vägede ja sakslaste vahel.
Amata silla sündmuste kohta pole säilinud ajaloolisi tõendeid. Kuna lätlased nendes sündmustes ei osalenud, pole nende kohta ka mälestusi, on mälestusi Eesti sõduritelt, muudest allikatest. Võib öelda, et see oli Eesti-Ameerika ühine lahing Landeswehri vastu, sest Eesti soomusrongis oli Ameerika ohvitser, kes hiljem võitles ka Teises maailmasõjas. Üldiselt osalesid Cēsise lahingutes paljud tulevased ohvitserid ja Teise maailmasõja ülemad, eriti Saksa poolel.
Eesti soomusrong saabus Cēsisesse 2. juunil 1919 ja suundus päev hiljem Ieriķisse, kus peeti läbirääkimisi Landeswehriga, mis olid viljatud, ning 5. juunil, kui soomusrong taas Amata sillale lähenes, algas kokkupõrge sakslastega. Soomusrong osales päev hiljem ka Cēsise lähedal toimunud lahingutes, kus see aitas Koolilaste kompanii sõdureid, keda ähvardas piiramine. Kuigi sakslased üritasid rongi taganemistee katkestamiseks rööpaid lammutada, õnnestus sel üle Rauna silla taanduda.
23. juuni öösel 1919 Cēsise lahingu käigus hülgas Landeswehr Cēsise ja taandus Amata jõe äärde. Taganemise ajal põletasid sakslased maha Cēsise Läti Seltsi hoone ja õhkisid Amata jõe kohal asuva silla.
Virtuaalreaalsuse binokkel "Cēsise lahing"
Cēsise lahing oli üks olulisemaid pöördepunkte Läti Vabadussõja (1918–1920) käigus. 5. juunil 1919 algas Cēsise lahingu esimene etapp Ieriķi raudteejaama lähedal Amata jõe silla juures toimunud kokkupõrkega Eesti armee soomusrongide ja Landeswehri üksuste vahel. Selle sündmuse mälestuseks on Ieriķi jaama lähedale loodud turismiatraktsioon, mis pakub ajaloo kogemist kaasaegse tehnoloogia võimaluste abil – virtuaalreaalsuse abil. Viieminutilist videot „LAHING AMATA JÕE SILLAL“ saab iga päev tasuta vaadata virtuaalreaalsuse binoklis. Video kestus: 5 minutit, LV, subtiitritega LV, ENG, EST ja ES.
