Cesise lahing Amata kaldal
Amata silla juures ründab sakslane Landeswehr läbirääkimistele saabunud Eesti soomusrongi. Eestlased avavad tule, sakslased pekstakse ja soomusrong naaseb Cēsisse.
Täiesti uurimata leht Cēsise lahingutes on kokkupõrge Amata jõe sillal 5. juuni õhtul 1919. aastal. Siin paljastab sakslane Landeswehr oma tõelised kavatsused. Seni väidavad sakslased kõnelustel, et Cesises on Punaarmee (tegelikult Põhja -Läti ja Eesti armeed), Ieriķis aga Saksa armee, kes ootab oma rünnakut. Eesti soomusrong nr 2 koos oma ülema kapten Leppiga - ülemjuhataja kindral Laidoneri korraldusel - läheb Ieriķi raudteejaama kõnelustele. Sakslased ei tule üldse ja saadavad sõnumi, et ootavad läbirääkijaid Amata sillast lõuna pool. Cēsise koolinoorte kompanii sõdur Kārlis Dzirkalis on määratud Eesti koondisesse kui hea ala tundja. Soomukil on ka kaks koloneli - liitlassaadik Green ja Eesti Reek. Rong peatub sillast põhja pool (Cēsis). Sapierleitnant Lutsaar läheb koos mõne mehega kontrollima, kas silda ei kaevandata. Komandör Leps ja mõlemad kolonelid järgivad sapööride taga 200 sammu.
"Teisel pool Amata niite karjatavad saksa sõjavankrite hobused. Ümberringi täielik vaikus. Aga kui sapöör läheb paremale silla alla põhja vaatama, avatakse jõe vastaskaldal kuulipildujatuli. Mõlemad kolonelid ja kapten Leps viskasid vasakule Järgmisel hetkel jooksevad mitmed jalaväeketid noorest männist välja ja granaadid käes tormavad rongi juhtima. "
Kolonel Nikolai Recki mälestustest: "Kell 19:00 avas sakslane tule meie skautide pihta metsaservalt teisel pool silda. Kui sakslased said löögi ja skaudid, kellel oli järjekordne kokkupõrge Landeswehriga , mille juures asetäitja asetäitja Kontuss kukkus, viidi rongile, nad olid sunnitud Cēsisse tagasi tulema. *
Coldsi lahinguplaneerija, Põhja -Läti brigaadi peastaabi ülem (kolonelleitnant) Voldemārs Ozols: "Hoolimata kõigist Entente pingutustest ja meie püüdlustest vältida veriseid kokkupõrkeid, juhtus see 5. juunil. Meie relvastatud rongi jaoks" Rong rünnati, kuid sõda Golca ja meie vahel oli alanud. 6. juunil kell 3.00 hommikul läks Landeswehr kiirrünnakule, mida toetas suurtükiväe, miinipildujate ja kuulipildujate tugev tulekahju. " *
Oto Nonācs, publitsist, avaliku elu tegelane ja paljude ajakirjandusväljaannete toimetaja, kirjutab 1934. aastal: "Cēsise lähedal toimunud sündmused ei ole mitte ainult kitsad kohalikud lahingud, vaid ka laia rahvusvahelise tähtsusega; on joonistanud piiri kaugeleulatuvatele kavatsustele. sakslastest, mille täitmine oleks Euroopa kaarti oluliselt muutnud. sellest on saanud mõlema rahva pärand ja see teadvus on mõlemas rahvas sügavalt juurdunud. "*
* tsitaate Cēsise muuseumide ühenduse väljaandest "Kui kahurid laulsid Līgo ...", 1994.
Seotud objektid
Metsalahingu puhkeala ja raudteesild üle Amata jõe
Metsalahingu puhkeala asub peamises Võnnu lahingu paigas Amata silla juures. Külastajatele pakutakse kuulata lugusid Võnnu lahingust ja osaleda mitmesugustes tegevustes, näiteks matkadel ja väljasõitudel tähtsaimatesse Võnnu lahingu paikadesse ning meeskonnalahingus. Lõpetuseks võivad külastajad nautida kosutavat sõdurisuppi. Amata raudteesild etendas väga olulist rolli kogu Vabadussõjas, sest siin toimus Eesti sõjaväe esimene kokkupõrge Landeswehriga. 5. juunil 1919 toimus Amata raudteesilla juures teisel pool jõge Eesti sõjaväe soomusrongide esimene lahing Landeswehri üksustega. Landeswehr teadis, et läheneb soomusrong, mineeris raudteesilla ja võttis sisse positsioonid Amatase talu juures jõe kaldal ning oli valmis võimalikuks sõjategevuseks. Amata sild oli piiriks eesti vägede ja saksaste vahel.
Ööl vastu 23. juunit 1919, Võnnu lahingu ajal, jättis Landeswehr Võnnu (Cēsise) maha ja taganes Amata jõe äärde. Taganedes põletasid sakslased maha Võnnu Läti Seltsimaja ja õhkisid Amata silla.
Raudteesild üle Amata
Asub Drabešu vallas Cēsise piirkonnas puhkekoha "Meža kaujas" läheduses.
Üle Amata on raudteesild.
Raudteesild üle Amata mängis väga olulist rolli läbi kogu Vabadussõja, sest 5. juunil 1919 toimus siin esimene Eesti sõjaväe relvarongide lahing Balti Landesveri üksustega. Teades relvarongi lähenemist, nimetas Landeswehr raudteesilla ja asus positsioonile Amatase kodu juures jõe kaldal, olles valmis võimalikuks sõjapidamiseks. Sild üle Amata oli piiriks Eesti vägede ja sakslaste vahel.
Ajaloolisi tõendeid Amata silla sündmustest pole säilinud. Kuna lätlased nendest sündmustest osa ei võtnud, puuduvad nende mälestuste jutustused, on mälestusi eesti sõduritelt ja muudest allikatest. Võib öelda, et tegemist oli Eesti-Ameerika ühislahinguga Landeswehri vastu, sest Eesti soomusrongis oli Ameerika ohvitser, kes hiljem võitles ka II maailmasõjas. Üldiselt osales Cēsise lahingutes palju tulevasi II maailmasõja ohvitsere ja komandöre, eriti Saksa poolel.
Eesti relvarong saabus Cēsisesse 2. juunil 1919, päev hiljem suundus Ieriķisse, kus toimusid läbirääkimised mõisnikuga, mis aga ebaõnnestusid ning 5. juunil, kui relvarong lähenes uuesti Amata sillale, toimus kokkupõrge sakslased alustasid. Päev hiljem osales relvarong ka lahingutes Cēsise lähedal, kus aitas piiramisohus olnud õpilaste kompanii sõdureid. Kuigi sakslased üritasid rongi taganemise katkestamiseks rööpaid lahti võtta, õnnestus sellel üle Rauna silla taanduda.
Ööl vastu 23. juunit 1919 lahkus landesver Cēsise lahingute käigus Cēsisest ja taganes Amata jõe joonele. Taganedes põletasid sakslased maha Cēsise Läti Seltsi maja ja lasid õhku silla üle Amata.
Virtuaalreaalsuse binoklid "Cēsise lahingud"
Cēsise lahing oli üks olulisemaid pöördepunkte Läti Vabadussõja (1918-1920) käigus. 5. juunil 1919 algas Cēsise lahingu esimene etapp kokkupõrkega Eesti sõjaväe soomusrongide ja Landesværi üksuste vahel Ierikai raudteejaama juures Amata silla juures. Selle sündmuse mälestuseks on Ierikai jaama lähedusse loodud turismiobjekt, mis pakub kaasaegse tehnoloogia pakutavaid võimalusi kasutades kogeda ajaloo lugu - virtuaalreaalsuse abil. Viieminutilist videot "LAHING ON THE BRIDGE FOR OFFICE" saab virtuaalreaalsuse binoklis iga päev tasuta vaadata. Video kestus: 5 min., LV subtiitritega LV, ENG, EST ja EU.
