Sõjaajaloo pärandi ringreisid

See Vidzeme marsruut viib läbi Esimese ja Teise maailmasõja lahinguväljade ning Nõukogude okupatsiooni pärandi, jälgides sündmusi Tīnūžist Morein. Õpilased külastavad Tīnūži mõisa, Ropaži ja Allažmuiža ümbrust, samuti Morei lahingumuuseumi ja mälestusparki, kus nad saavad aru 1944. aasta lahingute tähtsusest Läti ajaloos. Ekskursioon ühendab ajaloolised teadmised autentse lahinguvälja kogemusega looduskeskkonnas.

Eesti suursaared Saaremaa ja Hiiumaa asuvad Eesti läänepiiril. Püüdlused saarte rannakaitse infrastruktuuri rajamiseks ja täiustamiseks on kestnud läbi aegade. Lahingud suursaartel erinevate vägede vahel toimusid nii I kui ka II maailmasõja ajal. Metsavennad tegutsesid Hiiumaal ka pärast sõda.

Marsruut võimaldab ränduril mõista Nõukogude okupatsiooni ulatust ja selle jälgi Leedu ajalukku, paljastades samal ajal inimeste võime säilitada oma identiteeti ja võidelda iseseisvuse eest. Nõukogude okupatsioon Leedus kestis umbes viis aastakümmet. Teisele maailmasõjale järgnesid Nõukogude repressioonid, rahvuslike partisanide vastupanu, Leedu militariseerimine külma sõja ajal ja Leedu iseseisvuse taastamine. Leedu oli NSV Liidule strateegiliselt oluline ka oma läheduse tõttu lääneriikidele, mistõttu sinna paigutati sõjaväeobjekte. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja iseseisvussõjad Lõuna-Lätis “.

Nõukogude okupatsiooni ajal, II maailmasõjas ja vahetult pärast sõda ei leppinud paljud lätlased ega eestlased eluga okupatsioonirežiimi all ning soovisid taastada oma riigi iseseisvuse. Varjuti metsa, elati enda ehitatud punkrites ja korraldati rünnakuid Nõukogude repressiivvõimude vastu. Loodeti, et lääneriigid ei aktsepteeri Nõukogude okupatsiooni ning Läti ja Eesti on peagi taas iseseisvad. Metsavennad jätkasid lahinguid kuni 1950. aastate lõpuni.

Karosta on Baltimaade suurim ajalooline militaarpiirkond, mis hõlmab peaaegu kolmandiku Liepāja territooriumist. See on ainulaadne militaar- ja kindlustuspärandi kompleks Läänemere rannikul, kus põimuvad luksuslik 19. sajandi lõpu arhitektuur ja militaarne rangus.

Sadam ehitati Vene impeeriumi vajadusteks tsaar Aleksander III käsul. Ehitus algas 1890. aastal, luues autonoomse sõjaväelinnaku koos sadama, kindluse, kiriku, koolide, elektrijaama ja veevarustusega. Uus sadam avati 1893. aastal ja peamised ehitustööd lõpetati 1906. aastal.

Esimese maailmasõja alguses hävitati osa sadamast ja kindlusest ning 1915. aastal okupeerisid Liepāja Saksa väed. Nõukogude ajal oli Karosta suletud sõjaväepiirkond, kuid viimased Nõukogude sõdurid lahkusid sealt 1994. aastal.

Tänapäeval on Karosta üks Liepāja populaarsemaid turismiobjekte.

See hariv ekskursioon viib teid läbi Eesti sõja- ja lennundusajaloo olulisemate etappide – Esimesest maailmasõjast ja iseseisvusvõitlustest kuni Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsioonini. Marsruudil Valgast Lange'i külastavad õpilased Valga Sõjamuuseumi ja Eesti Lennundusmuuseumi, kus nad mitte ainult ei õpi ajalugu, vaid kogevad seda ka interaktiivsete tegevuste kaudu. Ekskursioon ühendab endas hariva sisu, praktilise kogemuse ja põneva tehnoloogia.

Ringreisil külastatakse Jõululahingutega seotud paiku, näiteks Läti küttide rünnakukohta Saksa armee üksuste vastu 1916. aasta eriti karmides talveoludes. Jõululahinguid peetakse Läti ajaloo kõige tuntumaks ja dramaatilisemaks sündmuseks I maailmasõjas.

Marsruut asub Kaunases ja tutvustab Leedu sõjaajaloo etappe – Esimesest ja Teisest maailmasõjast kuni Nõukogude okupatsiooni ja külma sõjani. Õpilased külastavad Kaunase IX kindlust, KGB tuumapunkrit ja Vytautas Suure sõjamuuseumi, kus nad saavad aru sõjakuritegudest ja repressioonidest, samuti salateenistuste tegevusest ja sõjavarustuse arengust.

See põnev ekskursioon Muhu ja Saaremaa saartele võimaldab õpilastel uurida Esimese ja Teise maailmasõja sõjalist pärandit Läänemere rannikul. Marsruut hõlmab ajaloolisi rannakaitsepatareisid, maabumiskohti, mälestusmärke ja sõjamuuseumi, mis aitavad mõista sõjalist strateegiat ja sõjasündmuste mõju saarlastele. Ekskursioon annab võimaluse õppida ajalugu autentses keskkonnas, uurides säilinud kindlustusi ja sõja tõendeid looduses.

Ringreis tutvustab 1919. aasta Cēsise (Võnnu) lahingute sündmusi, mil Läti Ajutise Valitsuse relvajõud alistasid koos Eesti sõjaväega Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi üksused. Eesti sõjaajaloos on need lahingud tuntud kui Landeswehri sõda. Cēsise (Võnnu) lahingud oli üks Läti Vabadussõjas võtmesündmusi 18. novembril 1918 välja kuulutatud Läti riigi iseseisvuse kaitsmisel.

Lühijutt

Ringreisil saab näha Eesti Vabadussõja sündmustega seotud paiku alates Pärnust kuni piirilinna Valgani. Eesti Vabadussõda peeti aastatel 1918–1920.

Marsruut „Kahe riigi piirilinnad – Valka ja Valga“ tutvustab 20. sajandi kõige olulisemaid ajaloolisi tõendeid Läti ja Eesti piiril. Tuuri käigus saavad osalejad teada Esimesest maailmasõjast, Läti iseseisvusvõitlusest, Teisest maailmasõjast ja Nõukogude okupatsiooni perioodist, külastades selliseid objekte nagu näitus „Valka – Läti iseseisvuse häll“, Valka maa-alused punkrid ja Valga raudteejaam.

Järgmine peatus on Valga, kus saab külastada Vabadusvõitluse monumenti ja Valga sõjamuuseumi – teemaparki interaktiivsete tegevuste ja sõjavarustuse näitustega. Ligikaudu 5 km pikkune marsruut annab võimaluse mõista kahe linna ühist ajaloolist arengut ja piirilinnade tähtsust Balti riikide ajaloos.

Marsruut tutvustab Teise maailmasõja, partisanide ja Nõukogude okupatsiooni perioodide ning iseseisvuse taastamise ajalugu. Õpilased külastavad sõjaväekindlustusi, muuseumieksponaate, miinitõrjelaeva ja vastupanuliikumise muuseumi, mis paljastavad sõja tegelikkuse. Ekskursioon ühendab autentsed paigad, interaktiivsed kogemused ja isiklikud lood 20. sajandi ajaloosündmustest.

Marsruut viib teid läbi endise ballistiliste rakettide baasi ja selle ümbruse, tutvustades Teise maailmasõja pärandit, külma sõja pingeid ja Nõukogude okupatsiooni reaalsust. Õpilased külastavad maa-aluseid raketisilosid, sõjaväelaagrit ja mälestuspaiku, mis paljastavad nii sõdurite igapäevaelu kui ka vastupanuliikumise ja ajaloolise mälu säilitamise olulisust. Ekskursioon annab võimaluse mõista 20. sajandi julgeolekupoliitikat, ideoloogilisi konflikte ja inimkogemusi totalitaarsete režiimide all.

See Tallinna ekskursioon tutvustab õpilastele olulisi sõjaajaloo ja okupatsioonipärandi paiku Esimesest maailmasõjast kuni Nõukogude okupatsiooni ajani. Paterei merekindlust ja Lennusadama muuseumi külastades saavad õpilased aru nii sõja ja repressioonide karmist reaalsusest kui ka mereväe- ja lennundustehnoloogia arengust. Marsruut pakub põnevat ja emotsionaalselt kaasahaaravat võimalust õppida ajalugu autentses keskkonnas.

Marsruudil saate teada Zemgale Nõukogude okupatsioonirežiimi vastase relvastatud ja vägivallatu vastupanuliikumise tõenditest, koolinoorte ja rahvuspartisanide tegevusest ja mälestuspaikadest ning tutvuda vastupanuliikumises osalejate ja nende toetajate mälestustega.

Marsruut läbib Läti lõunaosa, lähenedes Leedu piirile, ja ulatub äärmisest lääneosast – Liepājast – kagusse – Daugavpilsini, mis on Läti suuruselt teine linn. Marsruudi teemaks on Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud Läti Vabadussõda. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Nõukogude Leedu stseenid “ või „ Sõjaline pärand raudse eesriide ääres “.

See 105 km pikkune marsruut Karostast Klaipėdasse tutvustab Läänemere rannikul Esimese ja Teise maailmasõja ning Nõukogude okupatsiooni militaarpärandit. Õpilased külastavad Liepājas Karosta vanglat ja Redani kindlust, rannakaitsepatareid „Memel-Nord“ ja interaktiivset „Põgenemispunkrit 1944“, kus ajalugu saab elavaks kogemuseks. Ekskursioon ühendab autentsed sõjatunnistused looduses harivate tegevustega, võimaldades neil mõista nii lahingute sündmusi kui ka inimkogemust okupatsiooni ajal.

See lühike, kuid väga intensiivne ekskursioon Läti pealinna Riiga tutvustab Nõukogude okupatsiooni ajal valitsenud repressioonisüsteemi ja võimumehhanisme. Läti Okupatsioonimuuseumi ja „Nurgamaja“ külastades saavad õpilased autentse ülevaate inimeste saatusest, vangistustingimustest ja totalitaarse režiimi mõjust ühiskonnale.

Marsruut ühendab kahte pealinna – Riiat ja Vilniust – ning kahte suuremat linna väljaspool Leedu ja Läti pealinnu – Kaunast ja Daugavpilsi – läbides viit ajaloolist piirkonda. Marsruudil võite külastada kõige olulisemaid sõjaväeobjekte, mis annavad tunnistust eelmise sajandi ja käesoleva sajandi alguse ajaloosündmustest. See on jätk marsruudile „ Suur piiriülene marsruut – Läti ja Eesti sõjapärand üle 100 aasta “, mis hõlmab Eestit ja Lätit (Vidzeme, Kuramaa). Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres “, „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingupaigad “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Latgale – Läti idapiir “.

Marsruut on pühendatud Esimese maailmasõja jõululahingutele. See algab Antiņi vendade kalmistult ja viib läbi Läti küttide lahingupaikade Tīrelpurvas Ložmetējkalnsi ja jõululahingute muuseumi "Mangaļi". Teel näete kaevikuid, punkrit, haiglaladu, LVM vaatetorni ja "Saksa müüri", mis on Baltimaades ainulaadne Saksa kaitsekindlustuste osa, pakkudes elavat pilti küttide lahingute kogemusest. Lõpuks saate "Mangaļi" muuseumis uurida nii sise- kui ka välistingimustes toimuvat ekspositsiooni autentsete kindlustuselementidega, samuti läbida 7 km pikkuse 18 peatusega õpperaja, mis avardab teie arusaama ajalooliste sündmuste toimumiskohast.

Marsruudil saate teada Sēlias Nõukogude okupatsioonirežiimi vastase relvastatud vastupanuliikumise tõenditest, rahvuslike partisanide punkrite asukohtadest, külastate lahingu- ja mälestuspaiku ning saate teada partisanide ja nende toetajate memuaaridest.

Läti ja Leedu vahel kulgev marsruut tutvustab õpilastele Teise maailmasõja pärandit, partisanide lahinguid ja Nõukogude okupatsiooni Kuramaa ja Žemaitija piirkonnas. Õpilased külastavad Ezere tollimaja, Salduse Saksa sõdurite kalmistut, Plokštine külma sõja muuseumi ja Žemaitija muuseumi „Alka“, kus nad saavad jälgida nii sõja sündmusi kui ka okupatsiooni ja vastupanu ajalugu. Ekskursioon annab võimaluse mõista 20. sajandi konfliktide mõju piirkonna inimestele ja maastikule.

Marsruut „Rahvuspartisanid Läti ja Eesti piiril“ tutvustab Teise maailmasõja, Nõukogude okupatsiooni ja metsavendade vastupanuliikumise pärandit Vidzemes ja Setumis. Teekond algab Stompaku rabast ja Alūksne muuseumist, jätkub mälestuspaikade ja punkritega, sealhulgas „Jumba“ ja metsavendade elupaikadega, samuti Metsavenna taluga, kus saab kogeda partisanide igapäevaelu. Marsruut lõpeb Võrumaa muuseumis, pakkudes laiema ülevaate piirkonna ajaloost ja vastupanuliikumise tähtsusest Balti ajaloos.

See ühepäevane Hiiumaa ekskursioon tutvustab Eesti sõjanduspärandit Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast kuni Teise maailmasõja ja külma sõjani. Õpilased külastavad rannakaitsepatareisid, sõjamuuseumi, ajaloolisi kindlustusi ja mälestuspaiku, mis jutustavad lugu sõdurite igapäevaelust, nende vaprusest ja sõja mõjust kohalikule elanikkonnale. Marsruut pakub võimalust uurida ajalugu autentses keskkonnas, ühendades õppimise praktiliste ja emotsionaalselt kaasahaaravate kogemustega.

Ringreisi sihtkohad on II maailmasõja lõpu (oktoober 1944 - mai 1945) sündmustega seotud paigad. Sel ajal taganes Saksa armee Riiast Kuramaale, kus toimus 6 suuremat lahingut Kuramaa rinde eri osades. Ägedate lahingute tõttu on see periood tuntud kui Kuramaa kott või Kura kott. Punaarmee ei suutnud Kuramaad vallutada kuni natsi-Saksamaa kapituleerumiseni.

See 25 km pikkune marsruut Tartust Lange'i tutvustab õpilastele Eesti Vabadussõja, Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni pärandit, ühendades lahinguväljad, monumendid ja muuseuminäitused. Retk hõlmab Tartu sõjalennunduse ajaloo tundmaõppimist, KGB kaameramuuseumi, tankitõrjeliini jäänuste ja Vabadussõja monumentide külastamist ning lõpuks Eesti Lennundusmuuseumi avastamist.

55 km pikkune marsruut Lääne-Eestis viib läbi Teise maailmasõja ja sõjajärgsete sündmustega seotud paikade, võimaldades tutvuda Saksa sõjavangide saatuse, Vabadussõja mälestuspaikade ja rahvusliku partisanide ehk metsavendade vastupanuliikumise mälestusmärkidega. Rännaku lõpus Pergupehja punkris saavad külastajad autentse ülevaate metsavendade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni vastu.

Läti Kesknõukogu ventspilsi kommunikatsioonigrupi tegevused ja mälestuspaigad, mis on pühendatud salajastele põgenike paadioperatsioonidele Kuramaa rannikult Rootsi Gotlandile.

See marsruut hõlmab Teise maailmasõja, rahvuspartisanide ja Nõukogude okupatsiooni tõendeid, alustades Īle rahvuspartisanide punkrist ja kulgedes läbi endise Zvārde polügooni Salduseni ning edasi Ezere tollimajja. Teel saab tutvuda nii partisanilahingute dramaatilise ulatuse kui ka Nõukogude sõjaväe infrastruktuuri mõjuga keskkonnale ja kohalikele elanikele. Lõpuks selgub Ezeres ajalooline pöördepunkt – Kuramaa katla alistumiskoht, mis tähistab Teise maailmasõja viimast etappi.

See Kuramaa marsruut hõlmab Läti iseseisvusvõitlust, Esimese maailmasõja pärandit ja Nõukogude okupatsiooni. See algab Oskars Kalpaksi muuseumist „Airītēs“ ja viib läbi Skrunda Liepājasse ja Karostasse. Teel saate tutvuda Kalpaksi isiksuse ja Vabadussõja sündmustega, samuti Skrunda mõisa keskkonna ja Liepāja sõjalise pärandiga, sealhulgas Redani, Põhjakindluste ja Karosta vanglaga. Lõpuks avaneb Karostas tugev ajalooline kontrast – rannikukaitsekindlustustest vangistuse ja sõjaväeelu kogemuseni, mis võimaldab teil kogeda mitut 20. sajandi ajaloo kihti ühes kohas.

Marsruut tutvustab Vabadussõja, Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsiooni mälestuspaiku. Õpilased külastavad küüditamise mälestuspaika "Raudteerööpad mäletavad", Vabadussõja monumente Nigulas ja Haapsalus ning Haapsalu Raudtee- ja Sidemuuseumi, kus ajalugu saab esemete ja lugude kaudu käegakatsutavaks.

Marsruudil tutvute ärkamisaja oluliste sündmuste ja mälestuspaikadega Läti pealinnas Riias ja selle ümbruses, alustades vägivallatu vastupanu ilmingutest Vabadusmonumendi juures 14. juunil 1987 ja lõpetades Läti rahva tahet väljendava riikliku suveräänsuse õigusakti - Läti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklaratsiooni - vastuvõtmisega 4. mail 1990 ja Läti Vabariigi riikliku staatuse seaduse - vastuvõtmisega 21. augustil 1991.

Pärnu- ja Läänemaa asuvad Eesti läänerannikul. Osmussaar on 4,8 km2 suurune saar Soome lahe suudmes, mida kasutati sõjaväe eelpostina. Pärast II maailmasõda asus saarel Nõukogude armee üksus ja sellest sai suletud militaartsoon.

Ringreis viib külastajad  tutvuma Tallinna lähedal asuvate sõjaajalooliste objektide ning muuseumidega, mis tutvustavad Eesti territooriumil toimunud sõjasündmusi erinevatel ajaperioodidel ning Nõukogude okupatsiooni aega Eestis.

Balti riigid olid Nõukogude Liidu läänepoolseim piir Nõukogude Liidu ajal ja külma sõja ajal. Piiri taga asus see, mida Nõukogude propaganda nimetas „mädanenud lääneks“. NSV Liidu piire valvati hoolikalt, et takistada Nõukogude rahval näha ja kogeda, milline oli elu NSV Liidu piirist läänes elavatel inimestel. Isegi individuaalne kalapüük Läänemerel oli keelatud hirmust, et inimesed põgenevad paatidega üle Läänemere Rootsi. See oli aeg, mil Balti riigid asusid nn raudse eesriide taga asuval territooriumil, mida said ületada vaid „vähed väljavalitud“, kes olid sageli režiimile lähedased isikud. Kui totalitaarne Nõukogude režiim kokku varises, varises kokku ka raudne eesriie. Kuigi marsruudi peateemaks on Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon, külm sõda ja raudne eesriie –, hõlmab see ka 20. sajandi teiste sõjaliste perioodide ja tänapäeva paiku. See on samanimelise marsruudi jätk, mis algab Tallinnast ja kulgeb mööda Eesti ja Läti rannikut: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres. Autoga marsruut Tallinnast Liepājasse “. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Balti tee ääres Vilniusest Riiani “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “.

Reisimarsruut tutvustab Eesti ja Läti sõjaajaloo 100-aastast perioodi alates I Maailmasõjast kuni tänapäevani. Keskendutakse mõlema riigi sünnile I Maailmasõja lõpus, kuidas kaitsti enda olemasolu Vabadussõdades, kuidas mõlemad riigid kadusid maailmakaardilt II Maailmasõja käigus, miks metsavennad võitlesid nõukogude okupatsiooni vastu rohkem kui kümme aastat peale sõja lõppu ning kuidas iseseisvus taastati peale viiskümmend aastat kestnud okupatsiooni.

Marsruut kulgeb läbi Läti lõunaosa mööda Leedu piiri ning pöörab seejärel mööda Euroopa Liidu piiri – läbi Latgale Balvi suunas. See ühendab Läti kahte kõige kaugemat punkti – Liepājat Läti edelaosas ja Balvit riigi kirdeosas, esitades Teise maailmasõja tõendeid nii Kuramaa taskus kui ka Ida-Lätis. Marsruut paljastab ka sõja tagajärjed – Nõukogude okupatsiooni ja selle raske mõju 20. sajandi inimeste saatusele. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Nõukogude Leedu stseenid “ või „ Sõjaline pärand raudse eesriide ääres “.

See Vidzemes asuv marsruut ühendab Läti Vabadussõja, Teise maailmasõja, külma sõja ja Nõukogude repressioonide tunnistused, alustades Cēsisest näitusel "Südametunnistuse tuli" ja lõpetades Melanija Vanaga muuseumis Amata poolel. Teel saavad õpilased kogeda nii Cēsise lahingute ajaloolist tähtsust Ieriķi jaamas kui ka metsavendade punkris toimunud rahvusliku partisaniliikumise lugusid, samuti õppida muuseuminäituste ja virtuaalsete installatsioonide kaudu Nõukogude küüditamise kogemust. Marsruut pakub emotsionaalselt mitmekihilise ülevaate Läti 20. sajandi ajaloost, ühendades lahingupaigad, mälestusmärgid ja isiklikud ellujäämislood üheks kogemuseks.

Marsruudi jooksul saate teada Nõukogude ja Saksa okupatsioonirežiimide vastase vastupanuliikumise tõenditest, autentselt rekonstrueeritud rahvuspartisanide punkrite kohta ning külastate hoolitsetud asulaid, lahingupaiku ja mälestuspaiku. Kurelaste mälestustest saate teada audiogiidi abil, kohalike ajalooekspertide lugusid ja teil on võimalus ööbida rubenlaste punkris.

Ringreisil saab tutvuda sõjaajalooliste objektidega ja varasemalt suletud olnud piirkondadega sõites läbi Lahemaa rahvuspargi, Rakvere linna ja piirilinna Narva.

See ühepäevane ekskursioon Naisaarele võimaldab õpilastel uurida 20. sajandi ajaloo mitmeid etappe – Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast kuni Teise maailmasõja ja Nõukogude okupatsioonini. Saarel, mis on pikka aega olnud sõjaväeterritoorium, on rannakaitsepatareid, punkrid, kitsarööpmeline raudtee ja muud sõjalise infrastruktuuri jäänused, mis näitavad selle strateegilist tähtsust eri ajastutel. Marsruut ühendab aktiivse matkamise elava ajaloo uurimisega looduslikus ja autentses keskkonnas.

Marsruut järgib nn Balti keti koridori. Balti kett toimus 23. augustil 1989 umbes kell 19.00, kui kaks miljonit inimest kolmes Balti riigis moodustasid 15 minutiks kätest kinni hoides umbes 670 km pikkuse elava keti, mis ühendas kolme Balti riigi pealinna – Vilniust, Riiat ja Tallinna. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres “, „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingute paigad “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “ ning „ Vastupanu Nõukogude okupatsioonirežiimile Zemgales “.

See marsruut viib teid läbi Läti Nõukogude okupatsiooni aegsete olulisemate mälestus- ja hariduspaikade, alustades Riia „Nurgamajast“ kuni näitusteni Siguldas, Līgatnes ja Skaļupesis. Õpilased õpivad tundma totalitaarse režiimi mehhanisme, inimeste saatusi ja vastupanu lugusid, kasutades nii autentseid hooneid kui ka muuseuminäitusi.

Marsruut tutvustab rahvuspartisanide tegevust Leedus. Nõukogude okupatsiooni ajal peeti partisanisõda, mille käigus jagati Leedu territoorium üheksaks partisanipiirkonnaks. Leedu rahvuspartisanid olid hästi organiseeritud ja relvastatud, kandsid sõjaväevormi ja jätkasid sõdadevahelise perioodi Leedu armee traditsioone. Nad võitlesid mõrvarlike NKVD (Nõukogude salapolitsei) ja Punaarmee üksustega ning valmistasid ette rünnakuplaane. Tagakiusamise ja uteliailta pilkude eest varjates ehitasid Leedu partisanid endale metsade ja soode tihnikutesse punkreid. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Latgale – Läti idapiir “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Vastupanu Nõukogude okupatsioonirežiimile Zemgales“ .

Latgale on Läti, Balti riikide ja Euroopa Liidu idapiiriala. Ajalooliselt on Latgale olnud mitmesuguste ajaloosündmuste ja territooriumide ristumiskohas. Seda ei säästnud ei 20. sajandi kaks maailmasõda ega ka viimasele sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni periood. Marsruut pakub laia valikut sõjalisi pärandpaiku, kus on objekte 20. sajandi sõjaajaloo kõikidest perioodidest, samuti võimalust õppida rohkem riigipiiride loomise ja kaitsmise kohta nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingupaigad “.

See marsruut uurib Nõukogude võimu ja külma sõja pärandit. Teise maailmasõja ajal, pärast Saksa okupatsiooni, naasis Nõukogude võim teist korda Leetu. Leedu ei eksisteerinud sel perioodil iseseisva riigina, kuna see liideti NSV Liiduga. Algas vastupanu okupatsioonirežiimile ja Nõukogude Liidu ulatuslikud küüditamisoperatsioonid. Külma sõja võidurelvastumisel paigutas Nõukogude valitsus Leetu ka oma tuumarelvad. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “.

Läänemere rannik oli nõukogude ajal riigi läänepiiriks. NSV Liidu ja lääneriikide vahelist piiri tunti raudse eesriide nime all, kuna selle ülesanne oli isoleerida NSVL-i elanikud muust maailmast. Sõjaväebaaside, rannavalvetornide ja patareidega suleti suurem osa Läti ja Eesti rannikust. Kohalikud elanikud vajasid piirkonnast lahkumiseks või sinna sisenemiseks erilubasid. Vaatamata rangetele kontrollimeetmetele üritati aeg-ajalt piiri ületada ja põgeneda läände.

Marsruudi teema keskendub rahvuspartisanidele, kes panid vastu Nõukogude okupatsioonile ja püüdsid taastada iseseisvust. Partisane kutsuti metsavendadeks, sest partisanide rühmad elasid metsades ja soodes asuvates punkrites ning korraldasid rünnakuid okupatsioonivõimude vastu. Partisanid elasid punkrites veel pikka aega pärast Teise maailmasõja lõppu. Marsruut hõlmab rahvuspartisanide lahingupaiku, matmispaiku ja mälestuspaiku Kagu-Lätis ja Kirde-Leedus. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutide või nende osadega Lätis ja Leedus: „ Mööda Balti teed Vilniusest Riiga “, „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Nõukogude Leedu vaated “, „ Latgale – Läti idapiir “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Suur piiriülene marsruut – Läti ja Leedu sõjapärand üle 100 aasta “.

Marsruut „Esimene maailmasõda Läti ja Leedu piirialadel“ tutvustab Esimese maailmasõja sündmusi idarindel Latgales ja Aukštaitias. See algab Medumi Esimese maailmasõja muuseumist, kus saab interaktiivselt tutvuda sõdurite igapäevaelu ja sõjavarustusega. Seejärel viib marsruut Turmantase näitusele ja Kimbartiškise Saksa armee positsioonidele, kus saab tutvuda punkrite, suurtükiväe positsioonide ja lahingute ajalooliste tõenditega. Üldiselt annab marsruut lühikese, kuid hariva ülevaate rinde elust ja sõja mõjust piirialadele.

Ringreis tutvustab Nõukogude armee ja KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) tegevust 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal Lätis ja Eestis. Sel ajal ehitati ja anti käiku sõjaväebaase, salajasi sõjaväerajatisi ja lennuvälju ning rajati suletud sõjaväeterritooriume. KGB pani proovile riigi elanike lojaalsuse nõukogude režiimile ning selle vastased hävitati moraalselt ja füüsiliselt.

See 20 km pikkune Setomaa ekskursioon viib õpilased läbi 20. sajandi ajaloo oluliste etappide – Vabadusvõitlusest kuni Nõukogude okupatsioonini. Värskast Saatsesse suunduval marsruudil saab külastada Vabadusvõitluse monumenti, endist Põhjalaagrit ja Värska külastuskeskust, samuti Saatse muuseumi, mis jutustab lugusid piiriala elust ja kultuurist. Ekskursioon ühendab ajaloolised teadmised reaalse kogemusega, võimaldades mõista Setomaa ainulaadset rolli Eesti ajaloos.

See Eesti pealinna ekskursioon viib teid läbi riigi 20. sajandi ajaloo kõige olulisemate sündmuste – Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast kuni Teise maailmasõja, Nõukogude okupatsiooni ja iseseisvuse taastamiseni. Sõjamuuseumi, kommunismiohvrite memoriaali, KGB kabinettide ja Vabami muuseumi külastades saavad õpilased teada nii sõjaajaloost kui ka inimeste isiklikest lugudest vabadusest, vastupanust ja repressioonidest. Marsruut soodustab ajaloosündmuste mõju ühiskonnale ja demokraatia väärtuse mõistmist tänapäeval.