Sõjaajaloo pärandi ringreisid

Ringreis viib külastajad  tutvuma Tallinna lähedal asuvate sõjaajalooliste objektide ning muuseumidega, mis tutvustavad Eesti territooriumil toimunud sõjasündmusi erinevatel ajaperioodidel ning Nõukogude okupatsiooni aega Eestis.

Eesti suursaared Saaremaa ja Hiiumaa asuvad Eesti läänepiiril. Püüdlused saarte rannakaitse infrastruktuuri rajamiseks ja täiustamiseks on kestnud läbi aegade. Lahingud suursaartel erinevate vägede vahel toimusid nii I kui ka II maailmasõja ajal. Metsavennad tegutsesid Hiiumaal ka pärast sõda.

Ringreisil saab tutvuda sõjaajalooliste objektidega ja varasemalt suletud olnud piirkondadega sõites läbi Lahemaa rahvuspargi, Rakvere linna ja piirilinna Narva.

Ringreis tutvustab Nõukogude armee ja KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) tegevust 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal Lätis ja Eestis. Sel ajal ehitati ja anti käiku sõjaväebaase, salajasi sõjaväerajatisi ja lennuvälju ning rajati suletud sõjaväeterritooriume. KGB pani proovile riigi elanike lojaalsuse nõukogude režiimile ning selle vastased hävitati moraalselt ja füüsiliselt.

Ringreis tutvustab 1919. aasta Cēsise (Võnnu) lahingute sündmusi, mil Läti Ajutise Valitsuse relvajõud alistasid koos Eesti sõjaväega Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi üksused. Eesti sõjaajaloos on need lahingud tuntud kui Landeswehri sõda. Cēsise (Võnnu) lahingud oli üks Läti Vabadussõjas võtmesündmusi 18. novembril 1918 välja kuulutatud Läti riigi iseseisvuse kaitsmisel.

Marsruudil saate teada Sēlias Nõukogude okupatsioonirežiimi vastase relvastatud vastupanuliikumise tõenditest, rahvuslike partisanide punkrite asukohtadest, külastate lahingu- ja mälestuspaiku ning saate teada partisanide ja nende toetajate memuaaridest.

Pärnu- ja Läänemaa asuvad Eesti läänerannikul. Osmussaar on 4,8 km2 suurune saar Soome lahe suudmes, mida kasutati sõjaväe eelpostina. Pärast II maailmasõda asus saarel Nõukogude armee üksus ja sellest sai suletud militaartsoon.

Ringreisil külastatakse Jõululahingutega seotud paiku, näiteks Läti küttide rünnakukohta Saksa armee üksuste vastu 1916. aasta eriti karmides talveoludes. Jõululahinguid peetakse Läti ajaloo kõige tuntumaks ja dramaatilisemaks sündmuseks I maailmasõjas.

Nõukogude okupatsiooni ajal, II maailmasõjas ja vahetult pärast sõda ei leppinud paljud lätlased ega eestlased eluga okupatsioonirežiimi all ning soovisid taastada oma riigi iseseisvuse. Varjuti metsa, elati enda ehitatud punkrites ja korraldati rünnakuid Nõukogude repressiivvõimude vastu. Loodeti, et lääneriigid ei aktsepteeri Nõukogude okupatsiooni ning Läti ja Eesti on peagi taas iseseisvad. Metsavennad jätkasid lahinguid kuni 1950. aastate lõpuni.

Ringreisil saab näha Eesti Vabadussõja sündmustega seotud paiku alates Pärnust kuni piirilinna Valgani. Eesti Vabadussõda peeti aastatel 1918–1920.

Ringreisi sihtkohad on II maailmasõja lõpu (oktoober 1944 - mai 1945) sündmustega seotud paigad. Sel ajal taganes Saksa armee Riiast Kuramaale, kus toimus 6 suuremat lahingut Kuramaa rinde eri osades. Ägedate lahingute tõttu on see periood tuntud kui Kuramaa kott või Kura kott. Punaarmee ei suutnud Kuramaad vallutada kuni natsi-Saksamaa kapituleerumiseni.

Läänemere rannik oli nõukogude ajal riigi läänepiiriks. NSV Liidu ja lääneriikide vahelist piiri tunti raudse eesriide nime all, kuna selle ülesanne oli isoleerida NSVL-i elanikud muust maailmast. Sõjaväebaaside, rannavalvetornide ja patareidega suleti suurem osa Läti ja Eesti rannikust. Kohalikud elanikud vajasid piirkonnast lahkumiseks või sinna sisenemiseks erilubasid. Vaatamata rangetele kontrollimeetmetele üritati aeg-ajalt piiri ületada ja põgeneda läände.

Reisimarsruut tutvustab Eesti ja Läti sõjaajaloo 100-aastast perioodi alates I Maailmasõjast kuni tänapäevani. Keskendutakse mõlema riigi sünnile I Maailmasõja lõpus, kuidas kaitsti enda olemasolu Vabadussõdades, kuidas mõlemad riigid kadusid maailmakaardilt II Maailmasõja käigus, miks metsavennad võitlesid nõukogude okupatsiooni vastu rohkem kui kümme aastat peale sõja lõppu ning kuidas iseseisvus taastati peale viiskümmend aastat kestnud okupatsiooni.

Latgale on Läti, Balti riikide ja Euroopa Liidu idapiiriala. Ajalooliselt on Latgale olnud mitmesuguste ajaloosündmuste ja territooriumide ristumiskohas. Seda ei säästnud ei 20. sajandi kaks maailmasõda ega ka viimasele sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni periood. Marsruut pakub laia valikut sõjalisi pärandpaiku, kus on objekte 20. sajandi sõjaajaloo kõikidest perioodidest, samuti võimalust õppida rohkem riigipiiride loomise ja kaitsmise kohta nii ajalooliselt kui ka tänapäeval. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingupaigad “.

Balti riigid olid Nõukogude Liidu läänepoolseim piir Nõukogude Liidu ajal ja külma sõja ajal. Piiri taga asus see, mida Nõukogude propaganda nimetas „mädanenud lääneks“. NSV Liidu piire valvati hoolikalt, et takistada Nõukogude rahval näha ja kogeda, milline oli elu NSV Liidu piirist läänes elavatel inimestel. Isegi individuaalne kalapüük Läänemerel oli keelatud hirmust, et inimesed põgenevad paatidega üle Läänemere Rootsi. See oli aeg, mil Balti riigid asusid nn raudse eesriide taga asuval territooriumil, mida said ületada vaid „vähed väljavalitud“, kes olid sageli režiimile lähedased isikud. Kui totalitaarne Nõukogude režiim kokku varises, varises kokku ka raudne eesriie. Kuigi marsruudi peateemaks on Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon, külm sõda ja raudne eesriie –, hõlmab see ka 20. sajandi teiste sõjaliste perioodide ja tänapäeva paiku. See on samanimelise marsruudi jätk, mis algab Tallinnast ja kulgeb mööda Eesti ja Läti rannikut: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres. Autoga marsruut Tallinnast Liepājasse “. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Balti tee ääres Vilniusest Riiani “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “.

See marsruut uurib Nõukogude võimu ja külma sõja pärandit. Teise maailmasõja ajal, pärast Saksa okupatsiooni, naasis Nõukogude võim teist korda Leetu. Leedu ei eksisteerinud sel perioodil iseseisva riigina, kuna see liideti NSV Liiduga. Algas vastupanu okupatsioonirežiimile ja Nõukogude Liidu ulatuslikud küüditamisoperatsioonid. Külma sõja võidurelvastumisel paigutas Nõukogude valitsus Leetu ka oma tuumarelvad. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “.

Marsruudi jooksul saate teada Nõukogude ja Saksa okupatsioonirežiimide vastase vastupanuliikumise tõenditest, autentselt rekonstrueeritud rahvuspartisanide punkrite kohta ning külastate hoolitsetud asulaid, lahingupaiku ja mälestuspaiku. Kurelaste mälestustest saate teada audiogiidi abil, kohalike ajalooekspertide lugusid ja teil on võimalus ööbida rubenlaste punkris.

Marsruut ühendab kahte pealinna – Riiat ja Vilniust – ning kahte suuremat linna väljaspool Leedu ja Läti pealinnu – Kaunast ja Daugavpilsi – läbides viit ajaloolist piirkonda. Marsruudil võite külastada kõige olulisemaid sõjaväeobjekte, mis annavad tunnistust eelmise sajandi ja käesoleva sajandi alguse ajaloosündmustest. See on jätk marsruudile „ Suur piiriülene marsruut – Läti ja Eesti sõjapärand üle 100 aasta “, mis hõlmab Eestit ja Lätit (Vidzeme, Kuramaa). Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres “, „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingupaigad “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Latgale – Läti idapiir “.

Marsruudi teema keskendub rahvuspartisanidele, kes panid vastu Nõukogude okupatsioonile ja püüdsid taastada iseseisvust. Partisane kutsuti metsavendadeks, sest partisanide rühmad elasid metsades ja soodes asuvates punkrites ning korraldasid rünnakuid okupatsioonivõimude vastu. Partisanid elasid punkrites veel pikka aega pärast Teise maailmasõja lõppu. Marsruut hõlmab rahvuspartisanide lahingupaiku, matmispaiku ja mälestuspaiku Kagu-Lätis ja Kirde-Leedus. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutide või nende osadega Lätis ja Leedus: „ Mööda Balti teed Vilniusest Riiga “, „ Partisanide teed ja rajad Aukštaitias “, „ Nõukogude Leedu vaated “, „ Latgale – Läti idapiir “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Suur piiriülene marsruut – Läti ja Leedu sõjapärand üle 100 aasta “.

Marsruut tutvustab rahvuspartisanide tegevust Leedus. Nõukogude okupatsiooni ajal peeti partisanisõda, mille käigus jagati Leedu territoorium üheksaks partisanipiirkonnaks. Leedu rahvuspartisanid olid hästi organiseeritud ja relvastatud, kandsid sõjaväevormi ja jätkasid sõdadevahelise perioodi Leedu armee traditsioone. Nad võitlesid mõrvarlike NKVD (Nõukogude salapolitsei) ja Punaarmee üksustega ning valmistasid ette rünnakuplaane. Tagakiusamise ja uteliailta pilkude eest varjates ehitasid Leedu partisanid endale metsade ja soode tihnikutesse punkreid. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Latgale – Läti idapiir “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Vastupanu Nõukogude okupatsioonirežiimile Zemgales“ .

Marsruudil saate teada Zemgale Nõukogude okupatsioonirežiimi vastase relvastatud ja vägivallatu vastupanuliikumise tõenditest, koolinoorte ja rahvuspartisanide tegevusest ja mälestuspaikadest ning tutvuda vastupanuliikumises osalejate ja nende toetajate mälestustega.

Läti Kesknõukogu ventspilsi kommunikatsioonigrupi tegevused ja mälestuspaigad, mis on pühendatud salajastele põgenike paadioperatsioonidele Kuramaa rannikult Rootsi Gotlandile.

Marsruut läbib Läti lõunaosa, lähenedes Leedu piirile, ja ulatub äärmisest lääneosast – Liepājast – kagusse – Daugavpilsini, mis on Läti suuruselt teine linn. Marsruudi teemaks on Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud Läti Vabadussõda. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Nõukogude Leedu stseenid “ või „ Sõjaline pärand raudse eesriide ääres “.

Marsruut kulgeb läbi Läti lõunaosa mööda Leedu piiri ning pöörab seejärel mööda Euroopa Liidu piiri – läbi Latgale Balvi suunas. See ühendab Läti kahte kõige kaugemat punkti – Liepājat Läti edelaosas ja Balvit riigi kirdeosas, esitades Teise maailmasõja tõendeid nii Kuramaa taskus kui ka Ida-Lätis. Marsruut paljastab ka sõja tagajärjed – Nõukogude okupatsiooni ja selle raske mõju 20. sajandi inimeste saatusele. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Leedus: „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Nõukogude Leedu stseenid “ või „ Sõjaline pärand raudse eesriide ääres “.

Marsruut järgib nn Balti keti koridori. Balti kett toimus 23. augustil 1989 umbes kell 19.00, kui kaks miljonit inimest kolmes Balti riigis moodustasid 15 minutiks kätest kinni hoides umbes 670 km pikkuse elava keti, mis ühendas kolme Balti riigi pealinna – Vilniust, Riiat ja Tallinna. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres “, „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Läti ja Leedu rahvuspartisanide – metsavendade – lahingute paigad “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “ ning „ Vastupanu Nõukogude okupatsioonirežiimile Zemgales “.

Marsruut võimaldab ränduril mõista Nõukogude okupatsiooni ulatust ja selle jälgi Leedu ajalukku, paljastades samal ajal inimeste võime säilitada oma identiteeti ja võidelda iseseisvuse eest. Nõukogude okupatsioon Leedus kestis umbes viis aastakümmet. Teisele maailmasõjale järgnesid Nõukogude repressioonid, rahvuslike partisanide vastupanu, Leedu militariseerimine külma sõja ajal ja Leedu iseseisvuse taastamine. Leedu oli NSV Liidule strateegiliselt oluline ka oma läheduse tõttu lääneriikidele, mistõttu sinna paigutati sõjaväeobjekte. Marsruut hõlmab ka mõningaid 20. sajandi sõjaajaloo teistesse perioodidesse kuuluvaid paiku. Seda marsruuti või selle osa saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis: „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “, „ Esimene maailmasõda ja iseseisvussõjad Lõuna-Lätis “.

Marsruudil tutvute ärkamisaja oluliste sündmuste ja mälestuspaikadega Läti pealinnas Riias ja selle ümbruses, alustades vägivallatu vastupanu ilmingutest Vabadusmonumendi juures 14. juunil 1987 ja lõpetades Läti rahva tahet väljendava riikliku suveräänsuse õigusakti - Läti Vabariigi iseseisvuse taastamise deklaratsiooni - vastuvõtmisega 4. mail 1990 ja Läti Vabariigi riikliku staatuse seaduse - vastuvõtmisega 21. augustil 1991.

Šī īsā, bet ļoti intensīvā ekskursija Rīgā – Latvijas galvaspilsētā iepazīstina ar padomju okupācijas laika represiju sistēmu un varas darbības mehānismiem. Apmeklējot Latvijas Okupācijas muzeju un “Stūra māju”, skolēni piedzīvo autentisku ieskatu cilvēku likteņos, ieslodzījuma apstākļos un totalitārā režīma ietekmē uz sabiedrību.

See Kuramaa marsruut hõlmab Läti iseseisvusvõitlust, Esimese maailmasõja pärandit ja Nõukogude okupatsiooni. See algab Oskars Kalpaksi muuseumist „Airītēs“ ja viib läbi Skrunda Liepājasse ja Karostasse. Teel saate tutvuda Kalpaksi isiksuse ja Vabadussõja sündmustega, samuti Skrunda mõisa keskkonna ja Liepāja sõjalise pärandiga, sealhulgas Redani, Põhjakindluste ja Karosta vanglaga. Lõpuks avaneb Karostas tugev ajalooline kontrast – rannikukaitsekindlustustest vangistuse ja sõjaväeelu kogemuseni, mis võimaldab teil kogeda mitut 20. sajandi ajaloo kihti ühes kohas.

Šis maršruts, kas atrodas Vidzemē, savieno Latvijas Brīvības cīņu, Otrā pasaules kara, Aukstā kara un padomju represiju liecības, sākoties Cēsīs - ekspozīcijā “Sirdsapziņas ugunskurs” un noslēdzoties Melānijas Vanagas muzejā Amatas pusē. Ceļā skolēniem būs iespējams piedzīvot gan Cēsu kauju vēsturisko nozīmi pie Ieriķu stacijas, gan nacionālo partizānu kustības stāstus mežabrāļu bunkurā, kā arī iepazīt padomju deportāciju pieredzi caur muzeju ekspozīcijām un virtuālajām instalācijām. Maršruts sniedz emocionāli daudzslāņainu ieskatu Latvijas 20. gadsimta vēsturē, apvienojot kauju vietas, piemiņas objektus un personiskus izdzīvošanas stāstus vienotā pieredzē.

Šis maršruts Vidzemē ved cauri Pirmā un Otrā pasaules kara kauju vietām un padomju okupācijas laika mantojuma liecībām, izsekojot notikumiem no Tīnūžiem līdz Morei. Skolēni apmeklēs Tīnūžu muižu, Ropažu un Allažmuižas apkārtni, kā arī Mores kauju muzeju un piemiņas parku, kur iespējams izprast 1944. gada kauju nozīmi Latvijas vēsturē. Ekskursija apvieno vēsturisku izziņu ar autentisku kauju vietu pieredzi dabiskā vidē.

Šī aizraujošā ekskursija pa Muhu un Sāremā salām ļauj skolēniem iepazīt Pirmā un Otrā pasaules kara militāro mantojumu Baltijas jūras piekrastē. Maršrutā apskatāmas vēsturiskās krasta aizsardzības baterijas, desanta vietas, piemiņas objekti un kara muzejs, kas palīdz izprast militāro stratēģiju un kara notikumu ietekmi uz salu iedzīvotājiem. Ekskursija sniedz iespēju vēsturi iepazīt autentiskā vidē, pētot saglabājušos nocietinājumus un kara liecības dabā.

Šis pārgājiens Tallinā iepazīstina ar militārās vēstures un okupācijas mantojuma nozīmīgām vietām no Pirmā pasaules kara līdz padomju okupācijas periodam. Apmeklējot Paterei jūras cietoksni un Lennusadam muzeju, skolēni varēs izprast gan kara un represiju smago realitāti, gan jūras un aviācijas tehnoloģiju attīstību. Maršruts piedāvā aizraujošu un emocionāli saistošu iespēju iepazīt vēsturi autentiskā vidē.

Marsruut on pühendatud Esimese maailmasõja jõululahingutele. See algab Antiņi vendade kalmistult ja viib läbi Läti küttide lahingupaikade Tīrelpurvas Ložmetējkalnsi ja jõululahingute muuseumi "Mangaļi". Teel näete kaevikuid, punkrit, haiglaladu, LVM vaatetorni ja "Saksa müüri", mis on Baltimaades ainulaadne Saksa kaitsekindlustuste osa, pakkudes elavat pilti küttide lahingute kogemusest. Lõpuks saate "Mangaļi" muuseumis uurida nii sise- kui ka välistingimustes toimuvat ekspositsiooni autentsete kindlustuselementidega, samuti läbida 7 km pikkuse 18 peatusega õpperaja, mis avardab teie arusaama ajalooliste sündmuste toimumiskohast.

Šī vienas dienas ekskursija uz Naisāres salu ļauj skolēniem iepazīt vairākus 20. gadsimta vēstures posmus – no Pirmā pasaules kara un Brīvības cīņām līdz Otrajam pasaules karam un padomju okupācijas laikam. Salā, kas ilgstoši bijusi militāra teritorija, var apskatīt krasta aizsardzības baterijas, bunkurus, šaursliežu dzelzceļu un citas militārās infrastruktūras paliekas, kas atklāj tās stratēģisko nozīmi dažādos laikmetos. Maršruts apvieno aktīvu pārgājienu ar dzīvu vēstures izpēti dabiskā un autentiskā vidē.

Šis 25 km garais maršruts no Tartu līdz Lange iepazīstina skolēnus ar Igaunijas Brīvības cīņu, Otrā pasaules kara un padomju okupācijas laika mantojumu, apvienojot kauju vietas, pieminekļus un muzeju ekspozīcijas. Ceļojumā var izzināt Tartu militārās aviācijas vēsturi, apskatīt VDK kameru muzeju, prettanku līnijas paliekas un Brīvības kara pieminekļus, kā arī noslēgumā iepazīt Igaunijas Aviācijas muzeju.

Lühijutt

55 km garais maršruts Rietumigaunijā ved pa vietām, kas saistītas ar Otrā pasaules kara un pēckara notikumiem, ļaujot iepazīt vācu karagūstekņu likteņus, Brīvības kara piemiņas vietas un nacionālo partizānu jeb Meža brāļu pretošanās kustību. Ceļojuma noslēgumā Pergupehjas bunkurā apmeklētāji var gūt autentisku priekšstatu par mežabrāļu dzīvi un cīņu pret padomju okupācijas varu.

Šis maršruts aptver Otrā pasaules kara, nacionālo partizānu un padomju okupācijas liecības, sākoties Īles nacionālo partizānu bunkurā un vedot cauri bijušajam Zvārdes poligonam līdz Saldum un tālāk - Ezeres Muitas namam. Ceļā var iepazīt gan partizānu cīņu dramatisko mērogu, gan padomju militārās infrastruktūras ietekmi uz vidi un vietējiem iedzīvotājiem. Noslēgumā Ezerē atklājas vēsturisks pagrieziena punkts — Kurzemes katla kapitulācijas vieta, kas iezīmē Otrā pasaules kara beigu posmu.

Šis maršruts ved cauri Latvijas padomju okupācijas laika nozīmīgākajām piemiņas un izziņas vietām, sākot no “Stūra mājas” Rīgā līdz ekspozīcijām Siguldā, Līgatnē un Skaļupēs. Skolēni iepazīst totalitārā režīma darbības mehānismus, cilvēku likteņus un pretošanās stāstus, izmantojot gan autentiskas ēkas, gan muzeju ekspozīcijas.

Šis 105 km garais maršruts no Karostas līdz Klaipēdai iepazīstina ar Pirmā un Otrā pasaules kara, kā arī padomju okupācijas laika militāro mantojumu Baltijas piekrastē. Skolēni apmeklēs Karostas cietumu un Redana fortu Liepājā, “Memel-Nord” krasta aizsardzības bateriju un interaktīvo “Escape bunker 1944”, kur vēsture kļūst par dzīvu pieredzi. Ekskursija apvieno autentiskas kara liecības dabā ar izglītojošām aktivitātēm, ļaujot izprast gan kauju notikumus, gan cilvēku pieredzi okupāciju laikā.

Maršruts iepazīstina ar Otrā pasaules kara, nacionālo partizānu un padomju okupācijas periodu, kā arī neatkarības atjaunošanas vēsturi. Skolēni apmeklēs militārus nocietinājumus, muzeju ekspozīcijas, pretmīnu kuģi un pretošanās kustības muzeju, kas atklāj gan kara realitāti. Ekskursija apvieno autentiskas vietas, interaktīvas pieredzes un personīgus stāstus par 20. gadsimta vēstures notikumiem.

Maršruts ved pa bijušo ballistisko raķešu bāzi un apkārtni, iepazīstinot ar Otrā pasaules kara mantojumu, Aukstā kara spriedzi un padomju okupācijas realitāti. Skolēni apmeklēs pazemes raķešu šahtas, militāro pilsētiņu un piemiņas vietas, kas atklāj gan karavīru ikdienu, gan pretošanās kustības nozīmi un vēsturiskās atmiņas saglabāšanu. Ekskursija sniedz iespēju izprast 20. gadsimta drošības politiku, ideoloģiskos konfliktus un cilvēku pieredzi totalitāru režīmu apstākļos.

Maršruts atrodas Kauņā un iepazīstina ar Lietuvas militārās vēstures posmiem – no Pirmā un Otrā pasaules kara līdz padomju okupācijas un Aukstā kara laikam. Skolēni apmeklēs Kauņas IX fortu, VDK kodolbunkuru un Vītauta Dižā kara muzeju, kur var izprast gan kara noziegumus un represijas, gan slepeno dienestu darbību un militārās tehnikas attīstību.

Maršruts “Pirmais pasaules karš Latvijas un Lietuvas pierobežā” iepazīstina ar Pirmā pasaules kara norisēm Austrumu frontē Latgalē un Aukštaitijā. Tas sākas Medumu Pirmā pasaules kara muzejā, kur interaktīvi var uzzināt par karavīru ikdienu un kara tehniku. Tālāk ceļš ved uz Turmantas ekspozīciju un Kimbartišķu vācu armijas pozīcijām, kur apskatāmi bunkuri, artilērijas vietas un vēsturiskās kauju liecības. Maršruts kopumā sniedz īsu, bet izglītojošu ieskatu frontes dzīvē un kara ietekmē pierobežā.

Maršruts, kas atrodas starp Latviju un Lietuvu, iepazīstinās skolēnus ar Otrā pasaules kara, nacionālo partizānu cīņu un padomju okupācijas mantojumu Kurzemē un Žemaitijā. Skolēni apmeklēs Ezeres Muitas namu, Saldus vācu karavīru kapus, Plokštines Aukstā kara muzeju un Žemaitijas muzeju “Alka”, kur var izsekot gan kara notikumiem, gan okupācijas un pretošanās vēsturei. Ekskursija sniedz iespēju izprast 20. gadsimta konfliktu ietekmi uz reģiona cilvēkiem un ainavu.

Maršruts “Nacionālie partizāni Latvijas un Igaunijas pierobežā” iepazīstina ar Otrā pasaules kara, padomju okupācijas un mežabrāļu pretošanās kustības mantojumu Vidzemē un Setumā. Ceļojums sākas Stompaku purvs un Alūksnes muzejs, turpinās ar piemiņas vietām un bunkuriem, tostarp “Jumba” un mežabrāļu dzīves vietām, kā arī Metsavenna Talu, kur iespējams iejusties partizānu ikdienā. Maršruts noslēdzas Võru County Museum, sniedzot plašāku ieskatu reģiona vēsturē un pretošanās kustības nozīmē Baltijas vēsturē.

Maršruts iepazīstina ar Brīvības cīņu, Otrā pasaules kara un padomju okupācijas laika atmiņu vietām. Skolēni apmeklēs deportāciju piemiņas vietu “Dzelzceļa sliedes atceras”, Brīvības kara pieminekļus Nigulā un Hāpsalu, kā arī Hāpsalu Dzelzceļa un sakaru muzeju, kur vēsture kļūst taustāma caur priekšmetiem un stāstiem.

Šī vienas dienas ekskursija pa Hījumā salu iepazīstina ar Igaunijas militāro mantojumu no Pirmā pasaules kara un Brīvības cīņām līdz Otrajam pasaules karam un Aukstā kara periodam. Skolēni apskatīs piekrastes aizsardzības baterijas, militāro muzeju, vēsturiskus nocietinājumus un piemiņas vietas, kas stāsta par karavīru ikdienu, drosmi un kara ietekmi uz vietējiem iedzīvotājiem. Maršruts piedāvā iespēju izzināt vēsturi autentiskā vidē, apvienojot mācīšanos ar praktisku un emocionāli saistošu pieredzi.

Šī izzinošā ekskursija ved cauri Igaunijas militārās un aviācijas vēstures nozīmīgākajiem posmiem – no Pirmā pasaules kara un neatkarības cīņām līdz Otrajam pasaules karam un padomju okupācijas laikam. Maršrutā no Valgas līdz Langei skolēni apmeklēs Valgas militāro muzeju un Igaunijas Aviācijas muzeju, kur vēsturi varēs ne tikai iepazīt, bet arī izjust interaktīvās aktivitātēs. Ekskursija apvieno izglītojošu saturu, praktisku pieredzi un aizraujošu tehnoloģiju iepazīšanu.

Šī 20 km garā ekskursija Setomā reģionā ved skolēnus cauri nozīmīgiem 20. gadsimta vēstures posmiem – no Brīvības cīņām līdz padomju okupācijai. Maršrutā no Värska līdz Saatse var iepazīt Brīvības cīņu pieminekli, bijušo Ziemeļu nometni un Verskas apmeklētāju centru, kā arī Sātses muzeju, kas atklāj pierobežas dzīves un kultūras stāstus. Ekskursija apvieno vēstures izziņu ar reālu vietu pieredzi, ļaujot saprast Setomā reģiona unikālo lomu Igaunijas vēsturē.

Šī ekskursija Igaunijas galvaspilsētā ved cauri nozīmīgākajiem valsts 20. gadsimta vēstures notikumiem – no Pirmā pasaules kara un Brīvības cīņām līdz Otrajam pasaules karam, padomju okupācijai un neatkarības atjaunošanai. Apmeklējot kara muzeju, Komunisma upuru memoriālu, VDK kameras un Vabamu muzeju, skolēni iepazīs gan militāro vēsturi, gan cilvēku personīgos stāstus par brīvību, pretošanos un represijām. Maršruts rosina izprast vēstures notikumu ietekmi uz sabiedrību un demokrātijas vērtību mūsdienās.

Karosta ir lielākā vēsturiskā militārā teritorija Baltijā, kas aizņem gandrīz trešdaļu Liepājas teritorijas. Tā ir unikāls militārā un fortifikācijas mantojuma komplekss Baltijas jūras krastā, kur savijas grezna 19. gadsimta beigu arhitektūra un militārais skarbums.

Karosta tika būvēta Krievijas impērijas vajadzībām pēc cara Aleksandra III pavēles. Celtniecība sākās 1890. gadā, veidojot autonomu kara pilsētu ar ostu, cietoksni, baznīcu, skolām, spēkstaciju un ūdensapgādi. Jauno ostu atklāja 1893. gadā, bet galvenie būvdarbi tika pabeigti 1906. gadā.

Pirmā pasaules kara sākumā daļa ostas un cietokšņa tika iznīcināta, un 1915. gadā Liepāju ieņēma Vācijas karaspēks. Padomju laikā Karosta bija slēgta militāra teritorija, bet pēdējie padomju karavīri to atstāja 1994. gadā.

Mūsdienās Karosta ir viens no Liepājas populārākajiem tūrisma objektiem.

Maršruts “Divu valstu robežpilsētas – Valka un Valga” iepazīstina ar nozīmīgākajām 20. gadsimta vēstures liecībām Latvijas un Igaunijas pierobežā. Ekskursijas laikā dalībnieki uzzina par Pirmo pasaules karu, Latvijas neatkarības cīņām, Otro pasaules karu un padomju okupācijas periodu, apmeklējot tādus objektus kā ekspozīciju “Valka – Latvijas neatkarības šūpulis”, Valkas pazemes bunkurus un Valgas dzelzceļa staciju.

Turpinājums ir Valgā, kur iespējams apskatīt Brīvības cīņu pieminekli un Valgas militāro muzeju – tematisko parku ar interaktīvām aktivitātēm un militārās tehnikas ekspozīcijām. Apmēram 5 km garais maršruts sniedz iespēju izprast abu pilsētu kopīgo vēsturisko attīstību un robežpilsētu nozīmi Baltijas valstu vēsturē.