Sõjaajaloo pärandi ringreisid

Külastajate jaoks on koostatud sõjaajaloo pärandiga seotud paikadesse viivad marsruudid, mis on kirjeldatud päevateekondade kaupa. Lisaks on välja toodud soovitused majutus- ja söögikohtade osas, mis asuvad marsruudil või selle läheduses.

Iga objekti juures leiab kontaktid, kust saab otsida teavet reisi planeerimiseks nagu soovitud külastusaeg, infokeskuseid jne. Igat marsruuti saab kohandada vastavalt enda soovidele. Samuti on võimalik kasutada kaarti ning objekti kohta koostatud infot lahtiolekuaegade jne kohta. See võimaldab planeerida piisavalt aega sõitmiseks, muuseumite jm objektide külastusteks ning majutuseks.

Marsruuti planeerides soovitame otsida võimalikult palju infot juba enne reisi, nt lahtiolekuajad, pakutavad teenused, giidituurid jms.

Võnnu (Cēsise) lahingute jälgedes

Vidzeme, Läti
Kestvus: 2 päeva
Riia – Amata – Skangaļi – Priekuļi – Cēsis – Stalbe – Straupe – Limbaži – Riia

Ringreis tutvustab 1919. aasta Cēsise (Võnnu) lahingute sündmusi, mil Läti Ajutise Valitsuse relvajõud alistasid koos Eesti sõjaväega Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi üksused. Eesti sõjaajaloos on need lahingud tuntud kui Landeswehri sõda. Cēsise (Võnnu) lahingud oli üks Läti Vabadussõjas võtmesündmusi 18. novembril 1918 välja kuulutatud Läti riigi iseseisvuse kaitsmisel.

Vabadussõja radadel Lääne-Eestis

Pärnumaa–Läänemaa ja Osmussaar, Eesti
Kestvus: 3 päeva
Ikla–Treimani–Kabli–Häädemeeste–Pärnu–Lavassaare–Tiduvere–Kullamaa–Haapsalu–Dirhami– Osmussaar–Dirhami

Pärnu- ja Läänemaa asuvad Eesti läänerannikul. Osmussaar on 4,8 km2 suurune saar Soome lahe suudmes, mida kasutati sõjaväe eelpostina. Pärast II maailmasõda asus saarel Nõukogude armee üksus ja sellest sai suletud militaartsoon.

“Kuramaa koti“ lahinguväljadelt nõukogude pärandiga seotud seiklusteni Dundagas

Kurzeme (Kuramaa), Läti
Kestvus: 5 päeva
Riia–Lestene–Zante–Brocēni–Saldus–Ezere–Vaiņode–Priekule–Skrunda– Pelči–Kuldīga–Renda–Usma–Ugāle–Blāzma–Dundaga–Tukums–Riia

Ringreisi sihtkohad on II maailmasõja lõpu (oktoober 1944 - mai 1945) sündmustega seotud paigad. Sel ajal taganes Saksa armee Riiast Kuramaale, kus toimus 6 suuremat lahingut Kuramaa rinde eri osades. Ägedate lahingute tõttu on see periood tuntud kui Kuramaa kott või Kura kott. Punaarmee ei suutnud Kuramaad vallutada kuni natsi-Saksamaa kapituleerumiseni.

 

Esimene maailmasõda ja Jõululahingud Riia piirkonnas

Riia ja Riia lähiümbrus, Läti
Kestvus: 2 päeva
Riia–Ciemupe–Ogre–Tīnūži–Ikšķile–Olaine–Ložmetējkalns–Tīreļpurvs–Cinevilla–Tukums–Riia

Ringreisil külastatakse Jõululahingutega seotud paiku, näiteks Läti küttide rünnakukohta Saksa armee üksuste vastu 1916. aasta eriti karmides talveoludes. Jõululahinguid peetakse Läti ajaloo kõige tuntumaks ja dramaatilisemaks sündmuseks I maailmasõjas.

Elu Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal

Tallinn, Harjumaa, Naissaar, Eesti
Kestvus: 3 päeva
Tallinn–Naissaar–Tallinn–Klooga–Paldiski–Tallinn

Ringreis viib külastajad  tutvuma Tallinna lähedal asuvate sõjaajalooliste objektide ning muuseumidega, mis tutvustavad Eesti territooriumil toimunud sõjasündmusi erinevatel ajaperioodidel ning Nõukogude okupatsiooni aega Eestis.

Nõukogude okupatsiooni pärand Põhja-Vidzemes ja Lõuna-Eestis

Põhja-Vidzeme Lätis ja Lõuna-Eesti
Kestvus: 4 päeva
Riia–Aizkraukle–Sigulda–More–Līgatne–Skaļupes–Gulbene–Alūksne–Haanja–Rõuge–Võru–Tartu–Valga–Seda–Valmiera–Riia

Ringreis tutvustab Nõukogude armee ja KGB (Riikliku Julgeoleku Komitee) tegevust 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal Lätis ja Eestis. Sel ajal ehitati ja anti käiku sõjaväebaase, salajasi sõjaväerajatisi ja lennuvälju ning rajati suletud sõjaväeterritooriume. KGB pani proovile riigi elanike lojaalsuse nõukogude režiimile ning selle vastased hävitati moraalselt ja füüsiliselt.

Metsavendade jälgedes Lätis ja Eestis

Kurzeme, Vidzeme, Läti–Tartumaa, Eesti
Kestvus: 6 päeva
Riia–Čeversi punker (Vandzene metsad)–Renda–Ugāle–Usma–Zlēkas–Kuldīga–Saldus–Īle–Rīga–Amata–Cēsis–Skujene–Vecpiebalga–Ineši–Madona–Lubāna–Viļaka–Alūksne–Ape–Vastse-Roosa–Nursi–Võru–Puutli–Vastseliina–Saatse–Värska–Tartu

Nõukogude okupatsiooni ajal, II maailmasõjas ja vahetult pärast sõda ei leppinud paljud lätlased ega eestlased eluga okupatsioonirežiimi all ning soovisid taastada oma riigi iseseisvuse. Varjuti metsa, elati enda ehitatud punkrites ja korraldati rünnakuid Nõukogude repressiivvõimude vastu. Loodeti, et lääneriigid ei aktsepteeri Nõukogude okupatsiooni ning Läti ja Eesti on peagi taas iseseisvad. Metsavennad jätkasid lahinguid kuni 1950. aastate lõpuni.

Mööda raudse eesriide sõjaajaloo pärandi teid Tallinnast Liepajasse

Riia, Läti–Tallinn, Eesti
Kestvus: 9 päeva
Tallinn–Paldiski–Spithami–Haapsalu–Rohuküla–praam Vormsile–praam tagasi Rohukülla–Puise–Lihula–Lavassaare–Pärnu–Ainaži–Saulkrasti–Carnikava–Mežgarciems–Riia–Engure–Roja–Kolka–Mazirbe–Irbene–Ovīši–Ventspils–Užava–Jūrkalne–Pāvilosta–Akmeņrags–Liepāja–Riia või Tallinn

Läänemere rannik oli nõukogude ajal riigi läänepiiriks. NSV Liidu ja lääneriikide vahelist piiri tunti raudse eesriide nime all, kuna selle ülesanne oli isoleerida NSVL-i elanikud muust maailmast. Sõjaväebaaside, rannavalvetornide ja patareidega suleti suurem osa Läti ja Eesti rannikust. Kohalikud elanikud vajasid piirkonnast lahkumiseks või sinna sisenemiseks erilubasid. Vaatamata rangetele kontrollimeetmetele üritati aeg-ajalt piiri ületada ja põgeneda läände.

 

Suur piiriülene ringreis - Läti ja Eesti 100-aastase iseseisvuse sõjaajalooline pärand

Läti, Eesti
Kestvus: 13 päeva
Riia–Tīreļi–Lestene–Kandava–Sabile–Renda–Stende–Dundaga–Irbene–Ovīši–Ventspils–Užava–Jūrkalne–Pāvilosta–Akmeņrags–Liepāja–Skrunda–Saldus–Zvārde–Jelgava–Olaine–Rīga–Mangaļi–Carnikava– Pärnu –Virtsu–Kuivastu–Kuressaare–Panga–ferry to Hiiumaa–ferry to Haapsalu–Tallinn–Hara–Rakvere–Sillamäe–Vaivara–Narva–Avinurme–Mustvee–Jõgeva–Tartu–Valga/Valka–Valmiera–Cēsis–Līgatne–More–Salaspils–Rīga

Reisimarsruut tutvustab Eesti ja Läti sõjaajaloo 100-aastast perioodi alates I Maailmasõjast kuni tänapäevani. Keskendutakse mõlema riigi sünnile I Maailmasõja lõpus, kuidas kaitsti enda olemasolu Vabadussõdades, kuidas mõlemad riigid kadusid maailmakaardilt II Maailmasõja käigus, miks metsavennad võitlesid nõukogude okupatsiooni vastu rohkem kui kümme aastat peale sõja lõppu ning kuidas iseseisvus taastati peale viiskümmend aastat kestnud okupatsiooni.

Saaremaa ja Hiiumaa – Eesti merepiiri valvurid

Saaremaa ja Hiiumaa, Eesti
Kestvus: 3 päeva
Tallinn–Muhu–Kuressaare–Sõrve–Panga–praam Hiiumaale –Sõru–Orjaku–Ristna–Tahkuna–Lehtma–Kärdla–Partsi–Heltermaa–Tallinn

Eesti suursaared Saaremaa ja Hiiumaa asuvad Eesti läänepiiril. Püüdlused saarte rannakaitse infrastruktuuri rajamiseks ja täiustamiseks on kestnud läbi aegade. Lahingud suursaartel erinevate vägede vahel toimusid nii I kui ka II maailmasõja ajal. Metsavennad tegutsesid Hiiumaal ka pärast sõda.

Eesti Vabadussõja jälgedes

Lääne-Eesti – Lõuna-Eesti
Kestvus: 3 päeva
Pärnu–Tori–Suure–Jaani–Viljandi–Mustla–Tõrva–Valga

Ringreisil saab näha Eesti Vabadussõja sündmustega seotud paiku alates Pärnust kuni piirilinna Valgani. Eesti Vabadussõda peeti aastatel 1918–1920.

Nõukogude armee okupeeritud Eesti territooriumil

Harjumaa-Virumaa, Eesti
Kestvus: 2 päeva
Tallinn–Hara–Tapa–Veadla–Rakvere–Sillamäe–Vaivara–Narva–Jõesuu

Ringreisil saab tutvuda sõjaajalooliste objektidega ja varasemalt suletud olnud piirkondadega sõites läbi Lahemaa rahvuspargi, Rakvere linna ja piirilinna Narva.