Sõjapärand raudse eesriide ääres

Balti riigid olid Nõukogude Liidu läänepoolseim piir Nõukogude Liidu ajal ja külma sõja ajal. Piiri taga asus see, mida Nõukogude propaganda nimetas „mädanenud lääneks“. NSV Liidu piire valvati hoolikalt, et takistada Nõukogude rahval näha ja kogeda, milline oli elu NSV Liidu piirist läänes elavatel inimestel. Isegi individuaalne kalapüük Läänemerel oli keelatud hirmust, et inimesed põgenevad paatidega üle Läänemere Rootsi. See oli aeg, mil Balti riigid asusid nn raudse eesriide taga asuval territooriumil, mida said ületada vaid „vähed väljavalitud“, kes olid sageli režiimile lähedased isikud. Kui totalitaarne Nõukogude režiim kokku varises, varises kokku ka raudne eesriie. Kuigi marsruudi peateemaks on Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon, külm sõda ja raudne eesriie –, hõlmab see ka 20. sajandi teiste sõjaliste perioodide ja tänapäeva paiku. See on samanimelise marsruudi jätk, mis algab Tallinnast ja kulgeb mööda Eesti ja Läti rannikut: „ Sõjapärand raudse eesriide ääres. Autoga marsruut Tallinnast Liepājasse “. Seda marsruuti või selle osi saab ühendada järgmiste marsruutidega Lätis ja Leedus: „ Nõukogude Leedu stseenid “, „ Külma sõja ja Nõukogude okupatsiooni pärand Žemaitijas “, „ Esimene maailmasõda ja vabadussõjad Lõuna-Lätis “, „ Balti tee ääres Vilniusest Riiani “, „ Teine maailmasõda ja selle tagajärjed – Nõukogude okupatsioon Lõuna-Lätis ja Latgales “.