Nõukogude armee sõdurite surnukehade väljakaevamine Blīdene kihelkonnas 2019. aastal
2019. aasta juulis ekshumeeris sõdurite otsimisrühm "Leģenda" 66 sõduri tuha Blīdene valla metsas. Nõukogude ajal toimunud pinnapealsuse või vahelejätmise tõttu loetakse enamik neist sõduritest ametlikult ümbermatetuks nõukogude aastatel. Nende sõdurite nimed on graveeritud isegi Tuški vennaskalmistu hauakividele.
2019. aasta juulis leidis ja kaevas sõdurite otsinguüksus „Legend“ välja 66 sõduri tuha, kes olid Blīdene kihelkonnas metsas 74 aastat lebanud, kuigi nende nimesid saab lugeda Tuški kalmistu hauakividelt. Nõukogude ajal lubatud hooletuse või tegevusetuse tõttu pole sõjaarm ühelgi perekonnal uuesti lahti rebitud.
Otsinguüksuse mehed töötasid piirkonnas, kus Teise maailmasõja ajal asus Guļauce metsniku maja. Nüüd on see mets. Kuid sel ajal loodi Punaarmee sanitaarüksus ja langenud maeti selle kõrvale metsa serva.
Leitud on 308. Läti laskurdiviisi sõdurid. Umbes 85% neist värvati Punaarmeesse Läti aladelt 1944. aasta lõpus. Nad on peamiselt lätlased. Otsijaid ootas ebameeldiv üllatus. Enamikku neist sõduritest peetakse ametlikult ümber maetuks nõukogude aastatel. Nende sõdurite nimed on graveeritud isegi Tuški vendade kalmistu hauakividele.
„See esimene šokk oli arusaamatu. Sest me teadsime, et ta oli ümber maetud Tuški kalmistule. Käisime igal aastal oma venda mälestamas,“ ütleb sõjas langenud Arvīds Popovi õde Ella Indzere.
Ella Indzera ja Zidrīte Paula vanem vend Arvīds Popovs ei tulnud sõjast tagasi. Arvīds Popovs oli rindel vaid poolteist kuud.
„Oli 1944. aasta sügis, kui Punaarmee sisenes Lätti. Kuramaa pada kees keema. Nad olid juba jõudnud Auceni,“ meenutab Ella.
„Ta oli 19. Mina olin 17. Me seisime väravas, isa, ema, mina. Me lehvitasime. Ta vaatas tagasi ja lahkus ning ei tulnudki tagasi. Ja siis kostis hüüe, et ta on kukkunud,“ lisab Zidrīte Paula.
„Mäletan kolmandat kirja, mida lugesin ise aastaid hiljem. Ta kirjutas: „Emme, sõda lõpeb varsti ja ma kõnnin Blīdenest koju.“ See lause on mulle väga südamelähedaseks jäänud. Lahkudes võttis ta mu, tüdruku, sülle, näitas mulle tulesid ja ütles – õeke, oota mind kodus,“ jätkab Ella.
Õed hoiavad alles koltunud silti leinava teatega, et nende vend suri haavadesse 5. märtsil 1945 rindel olles, näidates üles mehelikkust ja kangelaslikkust lahingus Saksa sissetungijate vastu. On märgitud, et ta maeti hauaplatsile nr 7 metsa servas Guļauce maja lähedal Blīdene rajoonis. Hiljem, nõukogude aastatel, teatati perekonnale, et Arvīds maeti ümber Tuški vendade kalmistule.
https://www.sargs.lv/lv/otrais-pasaules-kars/2020-06-21/tusku-bralu-kapos-gulda-66-karaviru-pislus
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/atrasti-66-kara-kritusi-karaviri-kuriem-bija-jadus-kapseta.a329053/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Nõukogude sõdurite kalmistu "Tuški"
Punaarmee 130. Läti ja 8. Eesti laskurkorpuse sõdurite vennaskalmistu asub umbes 350 meetrit Blīdene-Remte maanteest edelasse. Nimi tuleneb Tušķi talust, mis asus kalmistust 400 m lõuna pool.
17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane katse Kurzemes. Läti 308. laskurdiviis ründas Tušķi kodutalust edela ja lääne pool ning kolme päeva kestnud lahingutegevuse käigus ületas Blīdene-Remte maantee 142.2. kõrgendikul ja jõudis Jaunāsmuižas-Mezmali joonele. Lahingute käigus hukkunud sõdurid maeti mitmesse väikesesse kalmistusse Ķēķiai, Vērotāji, Jaunāsmuiža ja mujal.
1960. aastate lõpus, kui Nõukogude Liit hakkas mälestama Teise maailmasõja langenuid, rajati Tušķu kodutalu varemetest põhja poole uus kalmistu, kuhu plaaniti ümber matta kõik Pilsblidene ja Kaulači piirkonnas langenud sõdurid. Tegelikkuses oli ümbermatmine osaline, sest väga sageli jäid langenud sõdurid oma algsetele hauaplatsidele, kuid Tuški vendade kalmistule kirjutati üle ainult nende nimed. Tuški vendade kalmistul võib leida ka 8. Eesti laskurkorpuse sõdurite nimesid, kelle peamine sõjaaegne kalmistu asus praeguse Pilsblidene kalmistu asukohas.
Seal on ka mälestusmärk 8. Eesti Laskurkorpuse sõdurile Jakob Kunderale, kellele on pühendatud objekt "Kundera punktid". Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kundera praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskonna kalmistule.
