Nõukogude armee sõdurite ekshumeerimine Blīdene vallas 2019. aastal

Sõduriotsinguüksus "Legend" kaevas 2019. aasta juulis Blīdene vallas metsas välja 66 sõduri tuha. Nõukogude ajal toime pandud pealiskaudsuse või tegevusetuse tõttu loetakse enamik neist sõduritest nõukogude aastatel ametlikult ümbermaetuteks. Nende sõdurite nimed on isegi Tušķi vendade kalmistul hauakividele raiutud.

Sõduriotsinguüksus "Legend" leidis ja kaevas 2019. aasta juulis välja 66 sõduri tuha, kes olid Blīdene vallas metsas lebanud 74 aastat, kuigi nende nimesid võib lugeda Tušķi kalmistul asuvatelt hauaplatsidelt. Nõukogude aja hoolimatuse või tegevusetuse tõttu rebis sõjaarmi taas lõhki iga perekond.

Otsinguüksuse mehed töötasid Teise maailmasõja ajal piirkonnas, kus asus Guļauce metsavahi maja. Nüüd on seal mets. Aga tollal oli seal Punaarmee sanitaarosa, mille kõrvale metsaserva maeti langenud.

308. Läti laskurdiviisi sõdurid on leitud. Umbes 85% neist võeti 1944. aasta lõpus Punaarmeesse. Enamasti on nad lätlased. Otsingumootoreid ootas ees ebameeldiv üllatus. Enamik neist sõduritest on nõukogude aastatel ametlikult ümber maetud. Nende sõdurite nimed on isegi Tušķi vendade kalmistul hauakividele raiutud.

“See on hull. Sest teadsime, et see on ümber maetud Tušķi kalmistule. Igal aastal käisime oma venda mälestamas, ”räägib sõjas langenud Arvīds Popovi õde Ella Indzere.

Ella Indzere ja Zidrīte Paula oma vanemat venda Arvīds Popovsit sõjast tagasi ei toonud. Arvid Popov oli rindel vaid poolteist kuud.

«See oli 1944. aasta sügis, kui Punaarmee sisenes Lätti. Kurzeme katel läks keema. Nad olid juba Aucele tulnud,” meenutab Ella.

«Ta oli 19. Mina 17. Seisime väravas, papus, emme, mina. Viska käsitsi. Ta vaatas tagasi ja lahkus ning see ei tulnud tagasi. Ja siis tuli kutse, et ta on kukkunud, ”lisab Zidrīte Paula.

«Mäletan kolmandat kirja, mille ise aastaid hiljem lugesin. Ta kirjutas: "Emme, sõda lõpeb varsti ja ma tulen Blidenist jalgsi koju." Lause, mis on mulle väga südamelähedane. Kui ta lahkus, võttis ta mu peale, näitas tulesid ja ütles: "Õde ootab mind kodus," jätkab Ella.

Õed jätsid alles kullatud kohtukutse teatega, et rindel olnud vend, kes näitas üles mehelikkust ja kangelaslikkust lahingus Saksa vallutajatega, suri 5. märtsil 1945 saadud vigastustesse. On märgitud, et maetud hauakohta nr. 7. Blīdene linnaosas Guļauce maja lähedal metsaservas. Hiljem, nõukogude aastatel. Perele teatati, et Arvīds maeti ümber Tušķi vendade kalmistule.

Loo jutustaja: Valdis Kuzmins; Loo ülestähendaja: Jana Kalve
Kasutatud allikad ja viited:

https://www.sargs.lv/lv/otrais-pasaules-kars/2020-06-21/tusku-bralu-kapos-gulda-66-karaviru-pislus

https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/atrasti-66-kara-kritusi-karaviri-kuriem-bija-jadus-kapseta.a329053/

Seotud objektid

Nõukogude sõdurite kalmistu "Tuški"

Brāļu kapi Sarkanās Armijas 130. latviešu un 8. igauņu strēlnieku korpusa karavīriem, atrodas  apmēram 350 metrus uz dienvidrietumiem no Blīdenes – Remtes ceļa. Nosaukums cēlies no viensētas Tušķi, kas atradās 400 m uz dienvidiem no brāļu kapiem.

1945. gada 17. martā sākās pēdējais Sarkanās armijas uzbrukuma mēģinājums Kurzemē. Uz dienvidrietumiem un rietumiem no Tušķu viensētas uzbruka 308. latviešu strēlnieku divīzija, kas trīs dienu kauju laikā šķērsoja Blīdenes – Remtes ceļu augstienes 142.2 rajonā un sasniedza Jaunāsmuižas – Mežmaļu līniju. Kauju laikā kritušos karavīrus apbedīja vairākās nelielās kapsētās pie Ķēķiem, Vērotājiem, Jaunāsmuižas un citur.

1960. gadu beigās, kad Padomju Savienībā sākās mērķtiecīga Otrā pasaules kara piemiņas veidošana, uz ziemeļiem no Tušķu viensētas drupām izveidoja jaunu kapsētu, kurā paredzēja pārapbedīt visus Pilsblīdenes un Kaulaču apkārtnē kritušos karavīrus. Realitātē pārabedīšana notika daļēji, jo ļoti bieži kritušie karavīri palika sākotnējās kapu vietās, bet Tušķu brāļu kapos pārrakstīja tikai viņu vārdus. Tušķu brāļu kapos atrodami arī 8. igauņu strēlnieku korpusa, kura galvenā kara laika kapsēta atradās tagadējās Pilsblīdenes kapsētas vietā, karavīru vārdi.

Šajā vietā atrodas arī piemineklis 8. igauņu strēlnieku korpusa karavīram Jakobam Kunderam, kam veltīts objekts "Kundera dots". Uzreiz pēc kaujas Jakobu Kunderu apglabāja tagadējās Pilsblīdenes kapsētas teritorijā, bet vēlāk pārapbedīja Tušķu brāļu kapos.