1945 - 1991 IV Nõukogude okupatsioon - ajajoon

Külma sõja perioodil leidsid Balti riigid end kahe vastasjõu vahelt. Eestisse ja Lätisse pai-gutati suured nõukogude sõ¬javäeosad, rajati lennuväljad, sõjasadamad ja tuumaraketi¬baasid. Raudne eesriie eraldas inimesed ülejäänud maailmast. Läti ja Eesti taastasid oma ise-seisvuse vastavalt 1990. ja 1991. aastal, kui NL kokku varises.

1945‒1953
Stalini aeg ja Nõukogude Liidu välispiiri tugevdamine

Termineid raudne eesriie ja külm sõda kasutas esimest korda Suurbritannia peaminister Winston Churchill oma kõnes Missouri osariigis Fultonis 5. märtsil 1946. Nõukogude Läti ja Eesti piir oli osa Nõukogude Liidu läänepiirist ning NSVL rajas selle äärde palju piirivalvetaristut ja armeebaase. Mererannas patrulliti regulaarselt ning mitmes kohas valgustati merd ja rannikut võimsate prožektoritega. Rannikualad olid suletud ja inimesed vajasid sinna sisenemiseks eriluba. Teedel olid tõkkepuud ja piirivalvepunktid. Tiheasustatud alade ja linnade elanikel lubati rannas viibida ainult päeval ja paljudes kohtades olid sildid, mis hoiatasid inimesi, et nad peavad enne teatud kellaaega lahkuma. Öösel siluti rannas liiva, et märgata välisagente, kes võiksid sealtkaudu maale tulla. Paljudes kohtades keelati fotode tegemine, see puudutas eriti rannajoonel asuvaid objekte ja tuletorne. Inimestesse, kes kandsid kaamerat või pildistasid, suhtuti kahtlustavalt.

 

Juuni 1945
Eesti ja Läti inimesed proovivad NSVList põgeneda

NSVL hakkas tugevdama oma uut läänepiiri, et takistada inimeste põgenemist ja kaitsta end lääneriikide võimaliku rünnaku eest. Lätti viidi suured sõjaväeüksused. Riias asus Balti sõjaväeringkonna peakorter, Liepājast sai peamine mereväebaas, täpselt nagu tsaaririigi ajal. See on jäävaba sadam ja seda ei saa blokeerida nagu Soome lahe sadamaid, „sulgedes“ sissepääsu lahele. Eesti territoorium kuulus koos Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastiga Nõukogude armee Leningradi sõjaväeringkonda.

25. märts 1949
Läti ja Eesti elanike küüditamine

Nõukogude võim küüditas Eestist ja Lätist Siberisse üle 60 000 inimese, kes olid pärit peamiselt maapiirkondadest. Ametlik põhjus oli see, et nad kuulusid jõukate põllumeeste, nn kulakute klassi. Paljud küüditati, kuna nad olid osalenud metsavendade liikumises või toetanud seda. Ka nende pereliikmed küüditati. Eesmärk oli hirmutamise teel sundida inimesi astuma ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Küüditatud saadeti Irkutski, Omski, Tomski, Krasnojarski, Novosibirski ja Amuuri piirkonda kaugel põhjas. Umbes 12% küüditatutest suri võõral maal.

29. august 1949
NSVL katsetab oma esimest tuumapommi

Ida ja Lääne vahel algas võidurelvastumine, et kus mõlemad pooled püüdsid teist tehnoloogilises arengus ja üha võimsamate relvade tootmises üle trumbata.

 

1952 (also 1953 and 1957)
Attempts to escape to Sweden

People try to flee from Kurzeme in small fishing boats, with some fishermen making their way to Sweden.

March, 1953
Soviet dictator Stalin dies

Soviet dictator Stalin dies.

1953‒1964
Hruštšovi sula ja sõjatööstuse laiendamine

Nikita Hruštšov tuli võimule pärast Stalini surma ja pehmendas riiklikku poliitikat, kritiseeris Stalini valitsemist ja algatas poliitilise protsessi, mis sai nimeks Hruštšovi sula. Siberi sunnitöölaagritesse saadetud inimesed rehabiliteeriti järk-järgult ja neil lubati koju tagasi pöörduda. Naftasaaduste ja toorainete ekspordist teenitud raha investeeriti sõjatööstusse. Maisist sai soodustatud põllukultuur. Samal ajal vaevles riik viljapuuduses, nii et seda tuli importida lääneriikidest.. 1955. aastal kirjutasid idabloki riigid alla Varssavi paktile vastastikuse sõjalise abi ja kollektiivse julgeoleku kohta. Varssavi pakt oli vastus NATO loomisele ja see kehtis kuni 1991. aastani. Aastatel 1956‒1958 lammutas Nõukogude armee Juminda külast ja selle ümbrusest kilomeetreid vanu kivimüüre, et rajada mitusada meetrit pikk kai Virve ja Hara küla vahele. Rohkem kui 100 hektaril laiuv Hara mereväebaas oli üks kolmest laevade demagnetiseerimisrajatisest maailmas. Selle veealused struktuurid ja kaablisüsteem hõlmasid kogu Hara lahte ja ulatusid Juminda poolsaarelt 18 km kaugusele neutraalsesse vette.

1955
Warsaw Pact

Establishment of the Warsaw Pact of Eastern-bloc countries on mutual military aid and collective security.  The Warsaw Pact lasts  until 1991 after being a counterweight to NATO and an important component of the Cold War.

1957‒1962
Valmistumine tuumasõjaks

Nõukogude Liit katsetas oma esimest mandritevahelist ballistilist raketti 1957. aastal ja USA tegi seda aasta hiljem. Seda tüüpi rakette kasutati tuumalõhkepeade transportimiseks ja tehnoloogiline areng sellel alal oli kiire. Pärast ballistiliste rakettide edukaid katsetusi 1960. aastatel paigaldati sellised šahtid okupeeritud Lätis 12 kohta, nt sellistesse kohtadesse nagu Alūksne, Bārta, Vaiņode, Mārciena, Tirza, Ķekava jne. Tuumarelvi hoiti Tukumsi sõjaväelennuvälja eriti salajases laos. Lätist tulistatud tuumalõhkepeadega raketid oleksid võinud jõuda Lääne-Euroopa igasse pealinna, sealhulgas Berliini, Pariisi, Londonisse ja Rooma.

1962. aasta sügisel puhkenud Kuuba raketikriis oleks äärepealt viinud tuumasõjani Nõukogude Liidu ja USA vahel. USA oli paigutanud raketid Türki ja Nõukogude Liit soovis viia oma raketid ja allveelaevad Kuubale. Diplomaadid lahendasid kahe suurriigi kriisi, kuid selleks kulus kaks nädalat, mille ajal oli maailm katastroofi äärel. Kõigist strateegilistest rakettidest paigutati Eestisse ainult ballistilisi keskmaarakette R-12 Dvina. Raketibaasid töötasid paarikaupa: Lintsi‒Piirsalu, Kadila‒Rohu, Uniküla‒Rooni ja Nursi‒Sänna. Erand oli Valgamaal Vilaskis asuv maa-alune R-12U rajatis. See oli ainus baas, kus rakette hoiti vertikaalsetes maa-alustes šahtides. Eestis asus kokku 70 õhutõrjesüsteemi ja keskmaaraketti, mida opereeriti eri juhtimiskeskustest.

1962. aastal avati Paldiski linnas Nõukogude mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus).

1962. aasta sügisel puhkenud Kuuba raketikriis oleks äärepealt viinud tuumasõjani Nõukogude Liidu ja USA vahel. USA oli paigutanud raketid Türki ja Nõukogude Liit soovis viia oma raketid ja allveelaevad Kuubale. Diplomaadid lahendasid kahe suurriigi kriisi, kuid selleks kulus kaks nädalat, mille ajal oli maailm katastroofi äärel. Kõigist strateegilistest rakettidest paigutati Eestisse ainult ballistilisi keskmaarakette R-12 Dvina. Raketibaasid töötasid paarikaupa: Lintsi‒Piirsalu, Kadila‒Rohu, Uniküla‒Rooni ja Nursi‒Sänna. Erand oli Valgamaal Vilaskis asuv maa-alune R-12U rajatis. See oli ainus baas, kus rakette hoiti vertikaalsetes maa-alustes šahtides. Eestis asus kokku 70 õhutõrjesüsteemi ja keskmaaraketti, mida opereeriti eri juhtimiskeskustest.

1962. aastal avati Paldiski linnas Nõukogude mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus).

 

1964‒1982
Brežnevi aeg, võidurelvastumine ja salaobjektid

Brežnevi ajal toimus suurem poliitiline ja majanduslik stagnatsioon. Sai selgeks, et 1961. aastal antud lubadust saavutada täielik kommunism ei saa täita ja seetõttu pakkus valitsus välja hoopis „arenenud sotsialismi“ idee. Puudus oli toidust ja muust ning selle tõttu loodi talongisüsteem. Nõukogude majanduse üks suur probleem oli võidurelvastumine USAga, mida NSVL tegelikult endale lubada ei saanud. 1967. aastal hakati Läänemere kaldale Kuramaale Lätis ehitama salajast signaalluurejaama, millega vaenlasi avastada. Tähekesena tuntud keskus asus külas, mis ehitati keskuse töötajatele. Sõja puhuks rajati üle kogu Eesti ja Läti ohtralt pommivarjendeid ning koolides ja töökohtades õpetati tsiviilkaitset. Salajased maa-alused punkrid ehitati valitsuse ja kommunistliku partei funktsionääride ning teenindava personali jaoks, et nad saaksid sõjaolukorras jätkata riigi juhtimist. Kremliga oli neil otsesidesüsteem. Suurim Nõukogude Läti valitsuse ja väejuhtide maa-alune punker asus Līgatnes. Sama valvatud ja salajane oli Smārde vallas asuva Valguma järve ümbrus, kuhu 1968. aastal ehitati NSV Liidu Ministrite Nõukogu juhtidele puhkekeskus. 1964. aastal suleti ja salastati kõrvalistele isikutele Paldiski linn ja Pakri saared. Isegi Paldiski linna elanikkonna suurus (umbes 14 000 inimest) oli salastatud teave.

1967-1971
Establishment of Irbene radar and army town

1967-1971:  a secret radioelectric spy antenna system is installed in Kurzeme and known as "Little Star."  The place today is known as the "Irbene Locator," and it is used by international scientists who observe the cosmos.  The telescope there is the 8th largest one in the world.  Work on the secret object is completed around 1971, and there are three parabolic antennae of different sizes.  Alongside the facility is a small town for military officials with a cultural centre, hospital, store, and everything else that is needed to live in secrecy.  Some 2,000 military personnel live there.

1975
Ülestõus Storoževoi miinilaeval

Nõukogude mereväe miiniallveelaeval Storoževoi puhkes ülestõus, mille korraldas laeva poliitilise üksuse vanemohvitser. Tema plaan oli suunduda Leningradi ja teha midagi sarnast, mida oli teinud ristleja Aurora Oktoobrirevolutsiooni ajal ‒ luua tuleviku nimel uus ja parem ühiskond. Allveelaev peeti teel Leningradi kinni ja ülestõusu korraldaja mõisteti surma.

1979
sõda Afganistanis

Sõda Afganistanis algas 1979. aastal. Nõukogude Liit toetas Afganistani Demokraatlikku Vabariiki sõjas mudžahiidide vastu, keda omakorda abistas USA. Sõda lõppes 1989. aastal Mihhail Gorbatšovi ajal Nõukogude vägede täieliku tagasitõmbumisega. Okupeeritud Lätist saadeti Afganistani umbes 3600 sõdurit ja neist hukkus üle 60, Eestist aga 1652 sõdurit, kellest 36 hukkus.

1980
Construction of bunkers in Līgatne and Valgums

In the 80s, in Līgatne, on the very bank of the Gauja, at a depth of 9 meters, a fully autonomous bunker with an area of ​​about 2,000 square meters was built, where in the event of a nuclear war, the leadership of the Latvian SSR and military commanders can take refuge. The bunker is equipped with a power plant, communication center and everything necessary for autonomous functioning and living. A helipad was built next to it, served by 20 people. It is disguised as a boarding house and its classification was very high, it was lifted only in 2003.

The other equally carefully guarded and secret area was Lake Valgums in Smārde Parish, where a boarding house was built in 1968 for the needs of the USSR Council of Ministers. High-ranking USSR and LSSR functionaries went to the boarding house to relax, there were direct telephone contacts with the Kremlin. Now there is a recreation center Valgums pasaule.

In the 80's, the bunker was also built in the territory of the Aldaris factory in Riga, some of the equipment and facilities have been preserved in it. It was intended for factory workers in the event of a nuclear attack. According to the requirements of the Civil Protection, such bunkers or shelters had to be built near large factories, various public buildings and hospitals. At present, they are preserved in places, used as basements, warehouses or otherwise.

In Sigulda, near the Skaļupīte and TV retransmission tower, there was a place from which Latvian radio and TV could be broadcast in case of war, it was a reserve broadcasting center.

1982
Brezhnev falls

Brezhnev falls and is replaced by Andropov and Chernenko until 1985.

1982‒1985
Andropov, Tšernenko ja viimased sõjaväeehitised Lätis

Need kaks riigijuhti olid vanad mehed ega püsinud võimul kaua. Nõukogude võimuladvikus käis äge võimuvõitlus.

1984. aastal (võimalik, et 1986. aastal) hakati Skrundas salajases Kombinati keskuses rajama uut ja moodsat radarijaama. Eesmärk oli tuvastada ja jälgida lääneriikide väljasaadetud ballistilisi rakette. Hoone lammutati kontrollitud plahvatusega 4. mail 1995. Skrunda radarina tuntud keskus ei hakanud kunagi tööle. Vanad radarijaamad töötasid mõlemapoolse kokkuleppe järgi 1998. aasta kevadeni. Kaugradarijaam Dnestr-M paigaldati Skrundasse 1968. aastal. 1970. aastatel see moderniseeriti ning sellest sai Dnepri jaam.

 

1984 (or perhaps 1986)
Secret military base in Skrunda

A new and modern radar station is installed at a secret military base in Skrunda to detect the firing of ballistic missiles and to track them.  The building that was erected was eventually blown up in a controlled explosion.

1985‒1991
Gorbatšovi aeg ja Nõukogude Liidu lõpu algus

Perestroika ja glasnost viisid suurte muutusteni majanduses ja ühiskonnas. Nõukogude sõjavägi kaotas jõu, staatuse ja rahastuse. Esimeseks eraettevõtlusvormiks olid ühistud. Järgmine kümnend sai tuntuks metsikute 90ndatena.

Aprill 1986
Tšornobõli katastroof ja Eesti ning Läti elanike mobiliseerimine päästetöödele

Tšornobõli tuumajaamas toimus 26. aprillil 1986 plahvatus ning õnnetust varjati mitu päeva, kuni meeletult tõusnud kiirgustaset märgati väga kaugel – Rootsis. Lätis värvati üle 6000 ning Eestis üle 4000 inimese, kes saadeti Tšornobõli, et aidata päästeoperatsioonil.

Autumn 1987
Mikhail Gorbachev visits Rīga for the first time

Mikhail Gorbachev visits Rīga for the first time, touring a Soviet Latvian economic achievement exhibition, the VEF factory, and the Ādaži agricultural firm.

23. juunil 1988
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kinnitas sinimustvalge trikoloori Eesti riigilipuks
16. novembril 1988
Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni

Suveräänsusdeklaratsiooniga kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu ennast Eestis kõrgeima võimu kandjaks ning kinnitas Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkust NSV Liidu seaduste suhtes.

23. augustil 1989
Balti kett

Balti ketiks kutsutud massimeeleavaldusega sooviti maailmale näidata Eesti, Läti ja Leedu vabadusesoovi ning juhtida tähelepanu pool sajandit varem Nõukogude Liidu ja Saksamaa allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid olid viinud Balti riikide okupeerimiseni ja annekteerimisele Nõukogude Liidu poolt. Balti kett oli inimkett, mille moodustas umbes kaks miljonit inimest, kes seisid käsikäes enam kui 600 kilomeetri pikkuses reas.

17. veebruaril 1990
Taastati Eesti Kaitseliit
1. märtsil 1990
Tartu lepingu

Eesti Kongress võttis vastu manifesti, milles esitati Eesti rahva tahe näha Eesti Vabariiki de jure järjepidevuse ja Tartu lepingu alusel taastatuna.

19.‒21. august 1991
augustiputš ja Läti täielik iseseisvus

Kommunistliku partei, sõjaväe ja julgeolekuteenistuste reageerimisjõud moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, püüdes kukutada Mihhail Gorbatšovi valitsust ja peatada tema katse Nõukogude Liitu moderniseerida. OMONi väed ja armee võtsid üle Riia peamised sidevahendid. Kui soomustransportöörid sisenesid Riias Toomväljakule, kiitis Läti Ülemnõukogu heaks Läti Vabariigi põhiseaduse, täpsustades, et 1922. aasta põhiseadus taastati täielikult ja see kehtib endiselt. 20. augusti hilisõhtul kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi taastamise ja kutsus inimesi üles kaitsma strateegilisi punkte linnas, näiteks Tallinna teletorni.

22. augustil tunnustas Eesti ja Läti iseseisvust Island, järgnesid Venemaa ja Taani 24. augustil, Euroopa Ühendus 27. augustil, Ameerika Ühendriigid 2. septembril ja NSVL 6. septembril.

 

26. detsember 1991
NSVL ametlik lõpp

Vene Föderatsioonist sai NSVLi majanduslik ja juriidiline pärija ning Nõukogude sõjaväest Lätis ja Eestis Venemaa sõjavägi.

30. aprill 1994
Sõlmiti kokkulepe Vene vägede väljaviimise kohta Eestist ja Lätist

Moskvas allkirjastati kokkulepe, mille järgi pidid Vene väed lahkuma 13. augustiks 1994.