The military heritage of Latvia and Estonia, 1918-1991

Ajast, mil Läti ja Eesti esmakordselt iseseisvuse saavutasid, selle kaotasid ja jälle taastasid,  leidub hulgaliselt suuri ajaloosündmusi meenutavaid materjale -  lahingupaigad, sõjaväerajatised,  fotod ja mälestused. Kokku loovad need mõjusa sõjalise pärandi loo sellest, kuidas I maailmasõja taustal tekkisid kaks uut riiki, kuidas nad iseseisvussõdade ajal oma ellujäämise nimel võitlesid, kuidas neid II maailmasõda laastas, kuidas metsavennad pidasid nõukogude vastast võitlust veel  kümme aastat pärast sõja lõppu ja kuidas taastati iseseisvus aastakümneid kestnud okupatsiooni järel. See on lugu poliitilistest sündmustest, inimestest ja nende elust sõdades ja okupatsioonide ajal. 20. sajandi sõjaajalugu on esitatud läbi nelja perioodi:

 

I maailmasõda / Vabadussõjad (1914-1920)

I maailmasõda (1914-1918)

Enne Eesti ja Läti Vabariigi väljakuulutamist teenisid eesti ja läti sõdurid I maailmasõja ajal Tsaari-Venemaa armees. Ehkki mõlemad riigid kuulutasid sõja lõpuks välja iseseisvuse, ei toonud see meie rahvastele rahu. Eesti ja Läti pidid oma olemasolu kaitsma mitme poliitilise jõu ambitsioonide eest. Saksamaa püüdis haarata Läti ja Eesti territooriumi, baltisakslased tegid katset rajada oma riiki, Nõukogude Venemaa tahtis annekteerida Balti riike ja endised tsaariarmee ohvitserid tegutsesid eesmärgiga  puruks lüüa bolševikud ja tuua Balti kubermangud tagasi Venemaa rüppe.

LatviaLäti Vabariigi väljakuulutamine

Saksa väed okupeerisid tänased Vidzeme ja Latgale alad veebruaris 1918. Märtsis kirjutas Nõukogude Venemaa alla Brest-Litovski rahulepingule, millega loobus Kuramaa, Zemgale ja Sēlija valitsemise õigustest. 1918. a oktoobris esitas Läti rahvuslik-poliitlise liikumise demokraatlik blokk Saksamaale petitsiooni, milles teatas, et lätlased soovivad välja kuulutada rahvusvaheliselt tunnustatud riigi ja Saksa väed peavad lahkuma. Läti Rahvusnõukogu kuulutas iseseisva Läti Vabariigi välja 18. novembril 1918.

LatviaEesti Vabariigi väljakuulutamine

Pärast 1917. a bolševike revolutsiooni (Oktoobrirevolutsioon) lepiti kokku I maailmasõja vaherahus. Eestlased olid juba alustanud rahvuslike väeosade organiseerimisega. Saksamaa rikkus vaherahu ja tungis Eestisse, mis sundis bolševikud Eestist põgenema. 24. veebruaril 1918 kuulutas Eesti tekkinud võimuvaakumis välja oma iseseisvuse. Saksa väed hõivasid Tallinna järgmisel päeval, kuid I maailmasõja lõpul novembris 1918, taastas Eesti Ajutine Valitsus võimu riigis.

 

Vabadussõjad (1918-1920)

Esimese maailmasõja lõpp tähistas ühtlasi ka vabadussõja algust nii Eestis kui Lätis. Kaks noort riiki võitlesid üheaegselt mitme vaenlasega ja tõestasid oma suutlikkust eksisteerida iseseisva riigina.

LatviaLäti vabadussõda

Esimese maailmasõja lõpul tõmbusid Saksa väed Lätist välja, kuid vaid mõni päev pärast vabariigi väljakuulutamist tungis sellele kallale Nõukogude Venemaa Punaarmee. Sõda lõppes rahulepinguga, millele Läti ja Venemaa kirjutasid alla 11. augustil 1920, ja milles Venemaa „tunnustab tingimusteta Läti riigi iseseisvust ja suveräänsust ning loobub vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Läti rahva ja maa kohta".

LatviaEesti vabadussõda

Punaarmee hõivas piirilinna Narva 28. novembril 1918, mis tähistas sõja algust. Pärast enam kui aastapikkust võitlust mitmel rindel õnnestus Eestil Punaarmee tagasi lüüa. Rahuleping Venemaaga kirjutati alla 2. veebruaril 1920. a Tartus, leping tunnustas Eesti iseseisvust igaveseks ja kaks riiki leppisid kokku riigipiirides.

 

II maailmasõda (1939-1945)

Teise maailmasõja algul deklareerisid nii Läti kui Eesti oma neutraalsust. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline leping oli kahe totalitaarse režiimi vahel juba jaganud mõjusfäärid ja peagi okupeeris NL Balti riigid. Nõukogude võimu vahetasid 1941. a välja sakslased, kuid 1944. a. algas taas nõukogude okupatsioon. Paljud eesti ja läti mehed olid sõjas sunnitud võitlema ühe või teise võõrvõimu poolel.

Latvia   II maailmasõda Lätis

Nõukogude Liit esitas Lätile ultimaatumi nõudmisega paigutada riiki piiramatul arvul vägesid. Nõukogude okupatsioon algas 17. juunil 1940. Saksa armee tungis sisse 1941. a suvel. Nõukogude armee võttis Riia tagasi 13. oktoobril 1944 ja Saksa armee taganes Kuramaale, kus nad jäid piiramisrõngasse kuni sõja lõpu ja Saksamaa kapituleerumiseni.

LatviaII maailmasõda Eestis

Eesti oli samuti määratud nõukogude mõjusfääri ja jagas Läti saatust, esiteks alludes ultimaatumile, millele teiseks järgnes 17. juunil 1940 alanud nõukogude okupatsioon. 1941. a juulis tõrjusid pealetungivad Saksa väed Punaarmee Eestist välja. 1944. a alguses algas nõukogude vägede pealetung ja II maailmasõja kõige dramaatilisemad lahingud Eesti pinnal toimusid Narva jõel. 22. septembril sisenes Punaarmee Tallinna ja algas 47 aasta pikkune nõukogude okupatsioon.

 

Rahvuslik partisaniliikumine, metsavennad (1944 -1957)

Nõukogude okupatsioonirežiimi alguses keeldusid paljud mehed koostööst, varjasid end metsas ja jätkasid võitlust punavõimu vastu. Paljud kartsid repressioone Saksa või Soome armees teenimise pärast.

LatviaRahvuslik partisaniliikumine Lätis

Vastupanuliikumine Lätis oli reaktsioon okupatsioonirežiimi kuritegude vastu ning katse taastada Läti iseseisvust. Kõige ägedamad lahingud nõukogude vägede vastu toimusid 1945. aastal Stompaki soos Latgales ja Kabiles Vidzemes. Partisanivõitlus kestis Lätis 1950. aastate teise pooleni.

LatviaMetsavendlus Eestis

Paljud eestlased lootsid, et lääneriigid ei luba Eesti taasokupeerimist ja nõukogude võim lõpeb peagi. Metsavennad lahkusid kodudest, rajasid punkrid ja peidupaigad metsades ning korraldasid rünnakuid nõukogude asutuste vastu. Relvastatud Võitluse Liit loodi 1946. a eesmärgiga taastada Eesti iseseisvus. Viimased suured Nõukogude julgeoleku operatsioonid metsavendade vastu toimusid 1953. aastal, üksikuid haaranguid tehti veel kuni 1957. aastani.

 

Nõukogude okupatsioon / Iseseisvuse taastamine (1945-1991)

Külma sõja perioodil leidsid Balti riigid end kahe vastasjõu vahelt. Eestisse ja Lätisse paigutati suured nõukogude sõjaväeosad, rajati lennuväljad, sõjasadamad ja tuumaraketibaasid. Raudne eesriie eraldas inimesed ülejäänud maailmast. Läti ja Eesti taastasid oma iseseisvuse vastavalt 1990. ja 1991 . aastal, kui NL kokku varises.

LatviaNõukogude okupatsioon ja iseseisvuse taastamine Lätis

Okupatsiooni ajal oli Lätis 3009 väeüksust enam kui 700 paigas, hõivates 3% riigi territoorriumist. 1990. a. oli Lätis umbes 80 000 sõjaväelast ja 223 militaarstruktuuride allüksust. Nõukogude Läti Ülemnõukogu võttis 4. mail 1990 vastu deklaratsiooni Läti iseseisvuse taastamise kohta.

LatviaNõukogude okupatsioon ja iseseisvuse taastamine Eestis

Teise maailmasõja järel paigutati Eestisse 120 000 nõukogude sõjaväelast. Nõukogude armeel oli 1665 sõjaväebaasi, mis hõlmasid umbes 900 km2 ehk 5% Eesti pindalast. Eesti NSV Ülenõukogu võttis 20. augustil 1991 vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega taastati Eesti Vabariik.