1939 - 1945 II Maailmasõda - ajajoon

Teise maailmasõja algul dek¬lareerisid nii Läti kui Eesti oma neutraalsust. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline leping oli kahe totalitaarse režiimi va¬hel juba jaganud mõjusfäärid ja peagi okupeeris NL Balti rii¬gid. Nõukogude võimu vahe¬tasid 1941. a välja sakslased, kuid 1944. a. algas taas nõu¬kogude okupatsioon. Paljud eesti ja läti mehed olid sõjas sunnitud võitlema ühe või tei¬se võõrvõimu poolel.

23. august 1939
Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungilepingu

Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungilepingu (nn Molotovi-Ribbentropi pakt või ka Hitleri-Stalini pakt). Kokkuleppe salaprotokoll jaotas mõjusfäärid Ida-Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäid Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri.

1. september 1939
Teise maailmasõja algus

Saksamaa tungis Poolasse. 3. septembril kuulutasid Poola liitlased Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja.

September 1, 1939
World War II

World War II begins, and Latvia announces its neutrality.

28. september 1939
Nõukogude Liit surus Eestile peale vastastikuse abistamise pakt

Nõukogude Liit surus Eestile peale vastastikuse abistamise pakti, millega Eesti lubas oma territooriumile NSVL sõjaväebaaside rajamise ja 25 000 punaväelast.  Ehkki de jure iseseisvad, olid Balti riigid 1939–1940 de facto NSV Liidu kontrolli all ja selle sunnitud liitlased.

1939–1940
Nn Umsiedlungi käigus asustati Eestist Saksamaale üle 14 000 baltisakslase

1941. aasta kevadel viidi Nõukogude Liidu ja Saksamaa kokkuleppel nn järelümberasumise käigus Eestist Saksamaale veel ca 7000 inimest. Umsiedlungi ajendiks oli Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mille alusel jäi rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti (ja ka Läti) Nõukogude Liidu mõjusfääri. Umsiedlungi käigus õnnestus Eestist pageda ka hulgal mitte-saksa päritolu inimestel.

14. juuni 1940
Algas Juunipööre

Tuues ettekäändeks neutraliteedi rikkumise, alustas NSVL õhu- ja mereblokaadi Eestile ning esitas jõu kasutamise ähvardusel ultimaatumi täiendavate vägede riiki lubamiseks ning Moskva-meelse valitsuse ametisse seadmiseks.

21. juuni 1940
Seati ametisse Stalini erivoliniku Andrei Zdanovi poolt dikteeritud nukuvalitsus ning alustati sovetiseerimisega

Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised. Kokkuastunud parlament kuulutas Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning otsustas paluda Eesti NSV vastuvõtmist Nõukogude Liitu Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rohkearvulisi rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid ja korda pidas Punaarmee.

23. juulil 1940
Wellesi deklaratsioon

USA aseriigisekretär Sumner Welles teatas, et USA ei tunnusta Balti riikide poliitilise iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse hävitamist Nõukogude Liidu poolt. See oli lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus.

August 5, 1940
Accession of Latvia to the USSR

After a sham election in the presence of the Red Army, with just one, Soviet-approved list of candidates, a new Parliament was established, and it requested and received permission for Latvia to become a constituent republic of the Union of Soviet Socialist Republics.

6. augustil 1940
Inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina Nõukogude Liitu

Eesti ühiskonnakorraldus, majandus ja kultuurielu tasalülitati Nõukogude Liidus kehtivaga. Juba juulikuus oli alanud maaomandi ümberjagamine ja ettevõtete natsionaliseerimine. 1940. aasta sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla.

Autumn 1940
Dismantling of Latvia's armed forces

After Latvia's occupation, Latvia's army was renamed the People's Army on June 25, and on August 27 it became part of the Red Army as the 24th Territorial Riflemen's Corps.  Troop numbers were reduced by relieving officers and instructors who were not seen as loyal to the Soviet regime from their duty.  Soviet security institutions gradually began repressions against those who were so relieved.

June 14, 1941
Deportations of Latvian residents

On June 14, 1941, the Soviet regime deported more than 15,000 people - men, women and children - to the eastern regions of Russia and in cattle wagons.  Among them were many Latvian military soldiers and officers who had been arrested at a military camp at Litene.

14. juuni 1941
Juuniküüditamine

Kokku küüditati Eestist Nõukogude Liitu üle 10 000 inimese, eeskätt Eesti riigi- ja omavalitsustegelasi, ohvitsere, Kaitseliidu liikmeid, rahandustegelasi, kaupmehi, politseinikke ja taluperemehi koos peredega. Eesmärk oli hävitada Eesti vaimne, poliitiline ja majanduslik eliit kui nõukogude-vastane element.

June 22, 1941
German occupation of Latvia

Germany organised the Operation Barbarossa to invade the Soviet Union, and within two weeks or so after the invasion, all of Latvia was occupied by the Nazi forces.

22. juuni 1941
Saksamaa alustas sõda NSV Liidu vastu

Saksa väed liikusid kiiresti edasi ja põhjustasid Nõukogude vägedele tohutuid kaotusi.

Juuli 1941 kuni oktoober 1941
Toimus nn suvesõda

Suvesõjas võtlesid Eesti iseseisvuslased (metsavennad ja Omakaitse) ning itta tungiv Saksa 18. armee Nõukogude Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Mitmel pool Eestis jõuti võimuvaakumit ära kasutades viivuks taastada Eesti omavalitsusasutused.

August 3, 1941
: Establishment of a Latvian riflemen's unit within the Red Army

At the beginning of the war, the 24th Territorial Riflemen's Corps retreated to Russia and was dismantled.  Instead it became the 201st Latvian Riflemen's Division, which included volunteers and mobilised people from Latvia who were living in the USSR.

14. augustil 1941
USA president Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill allkirjastasid Atlandi harta

Selles lubati mitte taotleda käimasoleva sõja tulemusel uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Ometi olid Balti riigid teise maailmasõja järel ainsad, kelle iseseisvust ei taastatud isegi mitte formaalselt.

September 1941 kuni oktoober 1944
Saksa okupatsioon Eestis

Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941. 21. oktoobriks oli kogu Eesti Saksa vägede kontrolli all. Saksamaa kehtestas okupatsioonirežiimi, kus üheaegselt oli ametis nii tsiviil- kui sõjaväevalitsus.

November 11, 1941
Slaughter of the Jews in Riga

Jews who were cooped up in the Rīga ghetto were murdered.  Approximately 73,000 Jews from Latvia and 16,000 from other countries were slaughtered in Latvia during the Holocaust (data from the Museum of the Occupation of Latvia).

February 10, 1943
Formation of the Latvian Legion as part of the German army

As German armed forces suffered losses on the eastern font lines, they were partly replaced by a mobilisation of men from Nazi-occupied territories.  Beginning in 1941, volunteers established police battalions, but in 1943, the German regime, in violation of the 1907 Hague Convention, began to mobilise Latvians into its armed forces.  This included the establishment of the Latvian Legion.

1943-1945
Attempts to restore Latvia's independence

The Latvian Central Council was established on August 13, 1943, with the aim of restoring the independence of the Republic of Latvia.  On March 17, 1944, its participants signed a memorandum to declare the need to restore Latvia's sovereignty.  The Nazi Gestapo arrested some of those who did so, including the chairman of the council, Konstantīns Čakste.  They were sent to a prison camp at Salaspils and then to the Stutthof concentration camp in Eastern Prussia.  The Latvian Central Council also helped to organise boats for refugees who fled across the Baltic Sea.  A military unit led by General Jānis Kurelis was established in the summer of 1944 with German permission to conduct diversions behind the lines of the Soviet forces.  National forces saw this as permission to re-establish their own forces, which could defend Latvia after the German withdrawal.  Between late October and early December, 1944, Germans wiped out Kurelis' group.  Particularly serious battles occurred in November and December against a Latvian battalion that was led by Lt Roberts Rubenis.

Jaanuaris 1944
Punaarmee üksused jõudsid Leningradi alt pageva Saksa 18. armee kannul Eesti piirini
2. veebruarist kuni 26. juulini 1944
Toimus Narva lahing

Punaarmee edasitungi takistamisse Narva jõelt andsid suure panuse Saksa vägede koosseisus moodustatud eestlaste üksused.

Märts 1944
Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt

 Narva vanalinna ehitised pommitati pea täielikult puruks, kuid inimesed olid Narvast kui rindelinnast evakueeritud juba 25. jaanuarist 1944. Tallinnale oli toimunud juba mitu Nõukogude lennuväe rünnakut, kuid suurim neist toimus 9. ja 10. märtsil 1944. Pommitamiste tagajärjel hukkus ametlike teadete kohaselt Tallinnas 757, raskeid vigastusi sai 213 ja kergemaid 446 inimest. Hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. Ka Tartule tegid Nõukogude lennuväed mitmeid rünnakuid. 25.-26. märtsi pommitamises sai surma umbes 100 tsiviilisikut ning hävis umbes 80 hoonet.

July 1944
The Red Army returns to Latvia

The Red Army occupied Rēzekne and Daugavpils and started to move toward Rīga.  Late in July, a rapid attack from Lithuania allowed the Red Army to reach Tukums and to trap the German army group “Nord” in Vidzeme and Estonia.  After the siege was broken, the Germans retreated into Kurzeme.  There were fierce battles at More from September 25 until October 6, with the 19th Division of the Latvian Legion and German forces hindering the attempt of the Red Army to get to Rīga.  This also allowed German units to retreat.  The Red Army entered Rīga on October 13.

25. juulist kuni 10. augustini 1944
Toimus Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil

Juuli lõpus alustas Punaarmee pealetungi Narva rindelõigus, et murda Saksa vägede kaitse ja vallutada Eesti. Saksa väed jätsid Narva maha ning jäid kaitsepositsioonile Sinimägedel Tannanbergi liinil. Ühes ohvriterohkemas Eesti pinnal peetud heitluses kaitses oma kodumaad Punaarmee edasitungi eest Saksa vägede koosseisus ka tuhandeid eestlasi. Läbimurret saavutamata lõpetas Punaarmee 10. augustil Sinimägede ründamise. Lahingu tähtsus Eestile seisneb selles, et rinde takerdumine andis paljudele eestlastele lisaaega läände põgenemiseks. Poolte kaotused pole täpselt teada, kuid Narva, Jõhvi ja Toila kalmistutele on maetud ligikaudu 2000 Saksa sõjaväelast; Punaarmee kalmistutele on maetud aga paarkümmend tuhat punaarmeelast.

August-november 1944
Punaarmee alustas pealetungi Kirde-Lätis ja tungis kuu lõpuks Emajõeni

Augusti alguses alustas Punaarmee pealetungi Kirde-Lätis ja tungis kuu lõpuks Emajõeni, kus rinne stabiliseerus. Punaarmee edu Lätis ja Leedus ähvardas Eestisse jäänud vägesid sissepiiramisega.

16. septembril 1944
Hitler nõustus Mandri-Eesti mahajätmisega
17. septembril 1944
Emajõe rindelt algas Punaarmee pealetung

Algas Emajõe rindelt Punaarmee pealetung, milles osales ka 8. Eesti laskurkorpus. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda.

18. september 1944
Ametisse astus Otto Tiefi valitsus

Hetkelist võimuvaakumit ära kasutades loodud valitsus oli viimane põhiseadusliku Eesti Vabariigi Valitsus enne Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991. Eksiilis jätkanud valitsuse tähtsus seisneb Eesti Vabariigi riikliku järjepidevuse katkematus kandmises.

22. september 1944
Punaarmee vallutas Tallinna
October 1944-May 1945
"Kurzeme Cauldron" - the siege of the German army in Kurzeme

As the German forces were retreating from Rīga to Kurzeme, there were six major battles along the front lines of Kurzeme:

1)  October 15-22:  around Dobele and Džūkste

2)  October 27 - November 27:  around Priekule, Vaiņode and Auce

3)  December 21-31 (Second Christmas Battle):  around Saldus, Vaiņode and Lestene

4)  January 25 - February 23:  around Liepāja and Saldus

5)  February 12 - March 14:  around Džūkste, Irlava, Priekule and Saldus

6)  March 17 - April 3:  around Saldus and Blīdene

Because of the ferocity of the battles this region became known as the Kurzeme Cauldron or Kurzeme Fortress.  The Red Army could not conquer Kurzeme fully until the full capitulation of German forces.  Many refugees in Kurzeme were evacuated to Germany from ports in Ventspils and Liepāja, while others took fishing boats to reach neutral Sweden.

​Sügis 1944
Toimus nn suur põgenemine

Sügisel põgenes Eestist Saksamaale ja Rootsi hinnanguliselt 70 000 eestlast. Sihtkohamaal paigutati nad põgenikelaagritesse. Rootsis toimus põgenike kohalikku ühiskonda integreerimine kiiremini, kuid sõjas laastatud Saksamaal tuli paljudel jääda laagritesse 1940. aastate lõpuni. Nõukogude Liidu agressiivne repatrieerimispoliitika tekitas hirmu sunniviisilise tagasisaatmise ees. Seetõttu sai alguse põgenike nn teine ümberasumise laine, kui liiguti edasi USA-sse, Kanadasse jm, milleks kasutati mõnikord ookeanil sõitmiseks kõlbmatuid laevu (nn viikingid).

8. oktoobril 1944
Saaremaal toimus Tehumardi öölahing

Tehumardi öölahing on teise maailmasõja verisemaid lahinguid Saaremaal.

15. detsembril 1944
Viimased Saksa üksused lahkusid Ruhnu saarelt

19. detsembriks oli kogu Eesti territoorium Nõukogude kontrolli all.

1945. gada 2-3. marts
Attack to national partisan camp in Stompaki

Soviet Interior Ministry forces with 483 men attacked the camp on March 2-3, 1945.  After an intensive battle, including 28 dead, 40 injured and 7 captured members the partisans managed to break through to the North under the cover of night and snow.  After this battle, partisans changed their tactics and never again established large groups.

May 8, 1945
End of World War II in Europe, capitulation of Germany

The Germans capitulated at Reims on May 8, and the German army group “Kurland” in Kurzeme signed a capitulation act at the Ezermaļi homestead of the Ezere Parish in the Saldus District.  137,000 German troops and 9,000 members of the Latvian Legion surrendered.  Some 4,000 members of the legion decided to join national partisan movements.  Several dozen camps for prisoners of war and their filtration were established.  Prisoners were used to remove ruins or sent to labour camps in Siberia, where many of them died.  Those who did not were gradually liberated until 1953.  Civilians in Kurzeme also underwent filtration to check their personal data and to find out what they had been doing during the Nazi occupation.