1. Läti eraldi pataljon ületas Venta jõe 3. märtsil 1919.
Üheks peamiseks väljakutseks 1. Läti lahingpataljoni üksustele oli üle jäätunud Venta jõe ületamine ja tee rajamine üle selle.
Nii saabuski märts ja 2. märtsil alustas pataljon rünnakut, kogunedes Lēni mõisas. Lielinlasi oli valesti informeeritud, et pataljon ületab Venta jõe Lēni mõisa lähedal, kuid tegelikult ületasid nad jõe Līči mõisa lähedal Varkaļi majade suunas.
Minu isa, leitnant Blums, sai koos kümne ratsaväelasega ülesandeks vabastada sillapea positsioonid ja hõivata Uus mõis, tagades seeläbi Kalpaksi pataljoni eduka üleviimise Venta jõkke. Märtsi alguses oli jõe kallastel juba jää tõusnud ja mõlemal kaldal oli kiire veevool. Sõdurite ja kohalike talunike abiga lammutati Līči poolmõisa ait ja saadud puiduga tugevdati jõe mõlemat kalda, et suurtükid ja vankrid edukalt ohutule teele viia. Ohvitser Paulis Blums sai kolonel Oskars Kalpaksilt isikliku kiituse selle ülesande täitmise eest.
Ülestõus üle Venta jõe toimus 3. märtsi varahommikul, üllatades vastaseid, kes paanikas rindejoonelt lahkusid.
Bloom J. Minu isa.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Lēnu mõis
Mõisalinnus asub Lēnu külas, Venta jõe ääres. Praegu on loss eraomanduses ja seetõttu saab seda näha vaid eemalt.
Mõisahoonet kasutas 1. Läti lahingpataljon tugipunktina jaanuari lõpust kuni 3. märtsini 1919. aastal. Läti Eraldiseisev pataljon pidi vabastama Leni mõisa ümbruse, et saaks Jaunmuiža vastas asuvat jõge ületada.
Mõis kuulus parun Friedrich von Firksile, kellele kuulusid ka Rudbāržzi ja Sieksate mõisad. Mõisahoone ehitati 19. sajandil. Parunile oli Lēnu loss peamiselt jahi- ja nädalavahetuste puhkekohaks.
Aastatel 1927-1937 oli lossis kool ja nõukogude okupatsiooni ajal kolhoosi puukuur. 1965. aastal avati kogukonnakeskus. Hoonete ansambel on kannatanud mitmeid muudatusi ja park ei ole säilinud. Säilinud on mitmed kõrvalhooned.
Läti 1. lahingpataljoni mälestusmärk Lėnais ja ümberpaigutamiskoht Ventas
Mälestusmärk asub Lēņis, Lēņi mõisa lähedal maantee ristmikul.
Mälestusmärk avati 8. novembril 2007. Selle kujundas skulptor Maija Engele. Mälestusmärgi autor ja rahastaja on Jānis Blūms, kelle isa, 1. eraldi Läti pataljoni 1. ratsadivisjoni 1. leitnant Paulis Blūms organiseeris ja juhtis 3. märtsil 1919. aastal jõe ületamist 10 mehe abiga.
Igal aastal 3. märtsil kogunevad siia noored kaitseväelased, sõjaväelased ja teised huvilised 1. Läti Eraldiseisva Pataljoni mälestusüritusele.
