1. Läti eralduspataljoni Venta ületus 3. märtsil 1919. a
Üheks peamiseks väljakutseks 1. Läti lahingpataljoni üksustele oli üle jäätunud Venta jõe ületamine ja tee rajamine üle selle.
See tuli märtsis ja 2. märtsil Lēni mõisas kogunedes alustas pataljon rünnakut. Enamlased olid desinformeeritud, et pataljon tõuseb üle Venta Lēni mõisa juurde, kuid tegelikkuses ületas ta Līči poolmõisas jõe Varkaļi maja suunas.
Minu isa kindralleitnant Bloom sai ülesande vabastada esisild ja hõivata kümne ratsanikuga Uus Mõis, tagades sellega Kalpaka pataljoni eduka kolimise Ventasse. Märtsi alguseks oli jää jõe kallastel juba tõusnud ja mõlemal pool oli kiire veevool. Sõdurite ja kohalike talunike abiga lammutati Līči poolmõisa ait ja saadud metsamaterjaliga kindlustati mõlemad pooled jõge, et kahureid ja vedureid ohutul teel edukalt liigutada. Ohvitser Paulis Blūms pälvis selle ülesande täitmise eest isikliku kiituse kolonel Oskars Kalpaksilt.
Tõus üle Venta toimus 3. märtsi varahommikul, üllatades vastaseid ning paanikasse sattus rindejoonelt lahkumine.
Bloom J. Minu isa.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Lēnu mõis
Mõisalinnus asub Lēnu külas, Venta jõe ääres. Praegu on loss eraomanduses ja seetõttu saab seda näha vaid eemalt.
Mõisahoonet kasutas 1. Läti lahingpataljon tugipunktina jaanuari lõpust kuni 3. märtsini 1919. aastal. Läti Eraldiseisev pataljon pidi vabastama Leni mõisa ümbruse, et saaks Jaunmuiža vastas asuvat jõge ületada.
Mõis kuulus parun Friedrich von Firksile, kellele kuulusid ka Rudbāržzi ja Sieksate mõisad. Mõisahoone ehitati 19. sajandil. Parunile oli Lēnu loss peamiselt jahi- ja nädalavahetuste puhkekohaks.
Aastatel 1927-1937 oli lossis kool ja nõukogude okupatsiooni ajal kolhoosi puukuur. 1965. aastal avati kogukonnakeskus. Hoonete ansambel on kannatanud mitmeid muudatusi ja park ei ole säilinud. Säilinud on mitmed kõrvalhooned.
Läti 1. lahingpataljoni mälestusmärk Lėnais ja ümberpaigutamiskoht Ventas
Mälestusmärk asub Lēņis, Lēņi mõisa lähedal maantee ristmikul.
Mälestusmärk avati 8. novembril 2007. Selle kujundas skulptor Maija Engele. Mälestusmärgi autor ja rahastaja on Jānis Blūms, kelle isa, 1. eraldi Läti pataljoni 1. ratsadivisjoni 1. leitnant Paulis Blūms organiseeris ja juhtis 3. märtsil 1919. aastal jõe ületamist 10 mehe abiga.
Igal aastal 3. märtsil kogunevad siia noored kaitseväelased, sõjaväelased ja teised huvilised 1. Läti Eraldiseisva Pataljoni mälestusüritusele.
