Punaarmee sõdurite kuritegudest Tukumsis.
Tukumsis püstitati Nõukogude okupatsiooni ajal mitu Punaarmee monumenti. Tänapäevalgi pole need kaotanud oma endisi, nõukogulikke ideoloogilisi eesmärke ja loovad jätkuvalt müüti Punaarmeest kui vabastajast. Punaarmee sõdurite kuritegude kohta on säilinud mitmesuguseid allikaid. Ühe allikate rühma võib leida kohalikest ajalehtedest, mis kirjeldavad ilmekalt Punaarmee kuritegude kõikelubavust ja ulatust.
(..) Tukumsis mõrvasid Punaarmee sõdurid mitu elanikku [...] Neil päevil ja hiljem vägistasid Punaarmee sõdurid naisi massiliselt. Vägivallaakte pandi toime isegi 12–14-aastaste tüdrukute vastu [...]. Punaarmee sõdurid küsisid tänaval möödujatelt aega ja kui neile seda öeldi, võtsid nad kellad. Paljudelt inimestelt võeti ära abielusõrmused, jalgrattad võeti ära. Tihti juhtus, et majja sisenenud Punaarmee sõdur tulistas õhku ja röövis seejärel hirmutatud elanikud täielikult. (..).
(..) peaaegu ükski Tukumsi elanike eluruum ei jäänud Punaarmee sõduritele külastamata. Kellad, väärisesemed, viin, moos, mesi – need olid peamised väärtused, mida otsiti. [...] Punaarmee sõdur pidas kinni umbes 30-aastase naise ja nõudis: "Näita mulle oma hambaid!" Naine avas suu, milles oli mitu kuldhammast. Mongol, pikemalt mõtlemata, lõi õnnetul naisel tänaval hambad suust välja ja lahkus (..)"
Ajaleht "Tukuma zināšanas". See on nüüdseks kadunud. 1944, 29. august.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Vabadusvõitlejate monument
Asub Tukumsis, Mālkalnsis, Jelgavas tänav 15A.
Monument avati 1975. aastal, et esile tõsta Punaarmee teeneid Teise maailmasõja ajal. See oli Nõukogude ideoloogia ja propaganda vahend, mis sümboolselt tugevdas okupatsioonirežiimi kohalolekut Lätis ja lõi müüdi Nõukogude režiimist kui "vabastajatest". Monumendi autor on skulptor ja Tukumsi põliselanik Arta Dumpe.
Pärast Saksamaa alistumist 8. mail 1945 pidas Punaarmee Kuramaad vaenlase poolt vallutatud territooriumiks, mitte NSV Liidu vabastatud osaks. Kuramaa elanikud olid vaenlased ja nende vara peeti sõjatrofeedeks. Repressiivsed võimud ja armee alustasid „Kuramaa puhastamist“. 16–60-aastased mehed peeti kinni, registreeriti ja kontrolliti. Ohu osas võrdsustati Kuramaa elanikke – mehi – alistatud Saksamaa sõjaväelastega. Algas Punaarmee kõikelubavus ja kuritegude laine – mõrvad, vägistamised, röövimised, vahistamised ja „inimeste kadumised“. Ainus relvastatud vastupanu tuli rahvuspartisanide rühmitustelt. Nõukogude võim lõi hävituspataljone, sealhulgas Tukumsi rajoonis, et likvideerida igasugune opositsioon. Vägivalla ja terrori laine saavutas haripunkti 1949. aastal, kui kogu Lätis toimusid elanikkonna küüditamised.
Monumenti saab näha tänapäevalgi. Selle sümboolset tähendust on tõlgendatud mitmel moel - lahingustseen või ema, kes hoiab oma poegi vastaspooltel võitlemas. Monument asub künkal, kust avaneb suurepärane vaade.
