O. Kalpakase silla lugu
Rohkem kui 100 aasta jooksul on sild üle elanud kaks sõda ja erinevad omanikud, mis on mõjutanud selle toimimist. Sild lõhuti I maailmasõja ajal, kuid pärast sõda ehitati see uuesti üles, kuid 1926. aastal kahjustas seda uuesti aurulaev Narne. Sild ehitati uuesti üles, kuid see kannatas ka Teise maailmasõja ajal, kui sissetungiv Nõukogude armee pommitas Liepaja sadamat.
„Ühel päikesepaistelisel juulipäeval 2006. aastal, vahetult enne Kalpaki silda, juhtus tragöödia. Karostast väljuv tanker „Anna“, mille mastil lehvis Gruusia lipp, sõitis avatud silla põhjaossa. Pealtnägijate sõnul seisis laev hetke liikumatult. Tekile ei ilmunud ühtegi meeskonnaliiget. Siis hakkas äkki propeller kiiresti tööle, vihaselt vett keerutades, ja „Anna“ hakkas aeglaselt tagurpidi liikuma. Ja siis võttis laev kiiruse ja nagu hullumeelne, sõitis uuesti sillale. Väljalõigatud osade metallkonstruktsioonid pragunesid ja silla krigisev osa lükati toest lahti.“
"Juhtunu oli tõeline tragöödia Karosta elanike jaoks, kes pidid kaks aastat ärkama vähemalt tund aega varem ja tööle sõitma palju pikemat marsruuti pidi, samal ajal kui õpilased pidid kooli sõitma bussiga, mis asus otse silla kõrval."
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Oskara Kalpaka sild Karostas
Oskaras Kalpaka nime kandev sild on Liepāja värav Karostale ja asub Oskaras Kalpaka ja Atmodase tänava ristumiskohas - üle Karosta kanali.
Ainulaadne kippsild avati 19. augustil 1906. aastal. Sild lõhuti I maailmasõja ajal, kuid pärast sõda ehitati see uuesti üles. Sild ehitati uuesti üles pärast seda, kui see sai 1926. aastal kahjustada aurulaev Narne poolt, kuid see kannatas ka Teise maailmasõja ajal, kui sissetungiv Nõukogude armee pommitas Liepaja sadamat. Kuni Läti Vabariigi taasiseseisvumiseni oli Karosta Liepaja suletud ala, mis oli ligipääsmatu isegi Liepaja elanikele. Kogu Karosta oli sõjaline rajatis, mistõttu liiklust üle silla kontrollisid ööpäevaringselt valvepostid. Karosta silla ületamine oli võimalik vaid eriloaga paariks tunniks päevas, ülejäänud aja oli sild avatud nõukogude sõjalaevade liiklusele. Kogu okupatsiooniaja jooksul oli silla nimi "Punaarmee sild". 2006. aasta suvel lendas silla põhjapoolse tugiposti sisse Gruusia lipu all sõitnud tanker "Anna" ning pärast ümberehitust avati Oskars Kalpaka sild ametlikult 2009. aasta augustis.
Sild kaalub 300 tonni ja koosneb kahest osast (põhja- ja lõunakülg), mis on valmistatud kahest identsest kanderakendest. Silla sõidutee laius on 7,3 meetrit ja selle tekk on valmistatud puidust plankudest. Silla kogupikkus on 133 meetrit, kusjuures silla kandevõime on 27,55 meetrit + 77,9 meetrit + 27,55 meetrit. Silla kõrgus veepinnast on 8,32 meetrit. Sild on lõigatud ettenähtud ajal ja vastavalt sadama ohutuseeskirjadele võib laev alustada liiklust ainult siis, kui sild on laevaliikluse jaoks avatud ja Karosta kanalisse sisenemine või sealt väljumine on ohutu. Oskars Kalpaka sild pööratakse laevaliiklusele tagasi 5 korda päevas. Silda ei lõigata ettenähtud aegadel, kui tuule kiirus ületab 10 m/s või kui manöövreid ei ole kavas teha.
Polkovniku Oskars Kalpaksi sünnikoht Liepsalas ja viimane puhkepaik Visagalsi kalmistul
Polkovniku Oskars Kalpaksi perekonna mälestuspaik Liepsalas asub Madona linna ja Lubānsi järve vahel. Liepsalas asub Kalpaksi lapsepõlvekodu. Mälestuspaik rajati siia 1997. aastal polkovniku vennatütre Ārija Kalpaks-Grundmane (1922–2006) ideede põhjal ja toetusel. Mälestuspaik koosneb erinevatest sümboolse tähendusega keskkonnaobjektidest ja kiviskulptuuridest, mis kujutavad läti eetilisi ja patriootilisi väärtusi. Suurimas hoones on välja pandud näitus, mis on pühendatud Läti Vabadussõja ajaloole ja Läti riigi kahekümne kahele vabadusaastale (1918–1940). Oskars Kalpaksi mälestusmärki asub Visagalsi kalmistul; selle autorid on Kārlis Zāle ja Arnolds Dzirkals ning see avati 1927. aastal. Mälestusmärk koosneb kolme figuuriga kompositsioonist, mille keskel on läti sõdalane kilbi ja mõõgaga, ning temast kahel pool on längu vajunud sõdurid. Skulptuurirühma jalamil asub graniidist alusel pronksplaat, millel on Kalpaksile pühendatud Edvards Virza luuletus. Oskars Kalpaks langes 6. märtsil 1919 Airītese talu lähedal, mis asub Skrundast Saldusesse viiva tee ääres.
