1914 - 1918 I Maailmasõda - ajajoon

Enne Eesti ja Läti Vabariigi väl¬jakuulutamist teenisid eesti ja läti sõdurid I maailmasõja ajal Tsaari-Venemaa armees. Ehkki mõlemad riigid kuulutasid sõja lõpuks välja iseseisvuse, ei toonud see meie rahvastele rahu. Eesti ja Läti pidid oma olemasolu kaitsma mitme poliitilise jõu ambitsioonide eest. Saksamaa püüdis haarata Läti ja Eesti territooriumi, baltisaks¬lased tegid katset rajada oma riiki, Nõukogude Venemaa tahtis annekteerida Balti riike ja endised tsaariarmee ohvitserid tegutsesid eesmärgiga puruks lüüa bolševi¬kud ja tuua Balti kubermangud tagasi Venemaa rüppe.

28. juuni 1914
Austria-Ungari ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine: I maailmasõja eellugu

Sõja osapoolteks olid Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Ottomani impeerium, Bulgaaria ja Itaalia, kes ühines hiljem Antantiga). Baltimaade ala kuulus Vene keisririigile ning oli Venemaa jaoks sõjas strateegilise tähtsusega. Piirkonna olulisus seisnes peamiselt tolleaegse Vene keisririigi pealinna Petrogradi kaitsmises. Enne sõda oli Baltimaadesse ehitatud palju olulisi kaitserajatisi. Ehitustööd jätkusid ka sõja-aastatel, muuhulgas ehitati Peeter Suure merekindlust. Tallinnasse ehitati sõjatehaseid ja sadam, millest sai Venemaa keiserliku mereväe Balti laevastiku baas.

Juuli 1914
Reserv- ja tegevväelaste mobiliseerimine

Juuli lõpus kuulutas Venemaa Balti provintsides välja üldmobilisatsiooni – arvatakse, et Eesti-, Liivi-, Kuramaa ja Vitebski kubermangudest värvati I maailmasõja ajal Venemaa keisririigi armeesse 80 000 meest Eestist ja 250 000 Lätist. Umbes kümnendik neist hukkus lahingus. Paljude kohalike haritud inimeste jaoks oli sõda võimalus kiiresti ohvitseristaatusesse tõusta – 1917. aastaks teenis Vene armees üle 2000 eesti ja 8000 läti ohvitseri.

28. juuli 1914
Austria-Ungari keisririik kuulutab Serbiale sõja

Austria-Ungari keisririik kuulutas Serbiale sõja ja tungis Belgradi, mida suurtükiväega pommitas.

1. august 1914
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Saksamaa alustas oma liitlaste toetuseks mobilisatsiooni. 1914. aasta augustis ja 1915. aasta veebruaris kandis Vene armee suuri kaotusi Masuuria järvede ääres ja Ida-Preisimaal Augustovis. Peaaegu 20 000 lätlast hukkus või vangistati. 1915. aasta aprilli lõpus alustasid sakslased rünnakut Leedu ja Kuramaa vastu. 7. mail langes nende kätte Liepāja linn ja kuu lõpuks olid sakslased vallutanud kogu Kuramaa kuni Venta jõeni.

1. august 1914
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja

Peterburi (Petrogradi) kaitsmiseks hakati 1912. aastal ehitama Eesti ja Soome rannikule merekaitserajatisi (Peeter Suure merekindlus). Lääne-Eesti saartel algasid ehitustööd 1915. aastal. 1917. aastaks oli ehitatud 57 kahuritega piirikindlust, 13 õhutõrjekindlust ja mitu vesilennukibaasi. Potentsiaalsed õhusõidukite maandumisalad varustati okastraadi ja kaevikutega.

Eestist (Eestimaa kubermangust ja Liivimaa kubermangu Eesti osast) mobiliseeriti 80 000 meest, kellest umbes 15 000 hukkus. Kuigi enne sõda teenisid eestlased Eesti, Liivi või Kuramaa rügementides, võitlesid nad sõja ajal kõigil rinnetel.

28. august 1914
Osmussaare lähedal jooksis karile Saksa ristleja Magdeburg

Enamik meeskonnast evakueeriti, aga Vene mereväel õnnestus kinni võtta 45 meremeest ja ohvitseri ning enda valdusse saadi ka Saksa mereväe koodid.

1. mai 1915
Saksa merevägi jõudis Riia lahte

1915. aasta 1. mai öösel jõudis Saksa merevägi Riia lahte ja saatis ühe üksuse Ruhnu saarele. Üksus maabus umbes kell kolm öösel. Loodeti leida Vene sõdureid ja raadiojaama. Sakslased hävitasid tuletorni ülemise osa, sealhulgas laterna, ja petrooleumi hoidmiseks mõeldud hooned. Neli majakavahti võeti vangi.

1. august 1915
Vabatahtlike kütipataljonide formeerimine Lätis

13. juulil jätkasid sakslased rünnakut. Juuli lõpuks olid nad liikunud itta ning võtnud sisse positsioonid Daugava jõe ääres. Läti poliitikud olid ühel nõul, et Vene armees tuleb luua rahvuslikud sõjalised üksused, et kaitsta Riiat ning vabastada sakslaste käest Kuramaa. Kahe esimese Läti vabatahtliku kütipataljoni moodustamise käsk viidi täide. Hüüdlauseks oli „Kogunege Läti lippude alla!“. Värbamiskomisjon alustas oma tööd 12. augustil ja esimese päeva jooksul andis end üles 472 meest.

August 1915
Riia lahes toimus Saksa ja Vene merevägede vahel mitu väiksemat kokkupõrget

Saksa merevägi proovis murda läbi Vene mereväe Balti laevastiku miinivälja ja toetas ka Saksa vägede pealetunge Riia ümbruses. Saksa mereväe eesmärk oli hävitada need Vene mereväe Balti laevastiku üksused, mis tegutsesid Muhu väinas, ning pommitada kindlusi Daugava jõe suudmes ja Pärnu sadamas. Saksa merevägi pommitas ka Kuressaare ja Roomassaare sadamat, kuigi ilma nähtava eduta.

20. augustil 1915 tehti katset maabuda Pärnus, aga Vene vägede vastutegevuse tõttu ei osutunud see edukaks. Pärnu komandant, kolonel Aleksandr Rodzjanko kartis veelgi rohkemate Saksa vägede ilmumist ning käskis hävitada linna kõige tähtsamad tsiviilhooned nagu Waldhofi tselluloositehase ja Pärnu elektrijaama. Kuigi Saksa mereväe tegevus polnud tulemuslik, sai Riia lahest järgmiseks kaheks aastaks üks kõige aktiivsema sõjategevuse alasid.

1916
Rinne Riia ja Daugava jõe ääres

Läti territooriumile seati sisse rindejooned ja algas kaevikusõda, mille käigus üritati rinnet mitu korda ebaõnnestunult murda. Märtsis ja juulis toimusid lahingud Ķekavas, Jēkabpilsis ja ka Ilūkstes. Augustis olid lahingud Smārdes. Aprillist oktoobrini sõdisid Läti kütiväed Surmasaarel, takistades sakslastel teel Riiga Daugavat ületada. See oli Lätis üks esimesi rindesektoreid, kus sakslased kasutasid mürkgaase.

Niinimetatud Jõululahingud Riia rindel Tīreļpurvsi soo lähistel toimusid 23.–29. detsembril (Juliuse kalendri järgi). Eesmärgiks oli vabastada Jelgava linn ja Kuramaa, aga väed kannatasid ränki kaotusi.

1917
Vene armee langemine ja Riia vallutatamine

Kui sõda muudkui kestis, suurenes Venemaa rahva ja poliitikute rahulolematus keisri valitsusega. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus sunniti keiser troonist loobuma ja andma võimu ajutisele valitsusele. Novembris võtsid valitsuse üle enamlased eesotsas Vladimir Lenini juhitud äärmusliku kommunistliku parteiga. Vene armee oli nõrk ja Saksamaa kasutas seda ära – 1917. aasta septembri alguses vallutasid nad Hutieri lahinguga Riia. Läti kütiväed hoidsid sakslasi Jugla jõe ääres kinni, mistõttu Venemaa 12. armee pääses. 1917. aasta oktoobris viis Saksa merevägi läbi operatsioon Albioni, millega okupeeriti Lääne-Eesti saared.

30. märts 1917
Venemaa ajutine valitsus otsustab, et alad, mille elanikkonnast enamus on eestlased, ühendatakse ühtseks autonoomseks Eesti kubermanguks, mida valitseb kuberner

Koos Eestimaa kuberneri ametikohaga moodustati ka Eestimaa Kubermangu Ajutiseks Maanõukoguks nimetatud omavalitsusorgan, mille jaoks toimusid kevadel ja suvel valimised. See tõi kaasa tõusulaine poliitilises aktiivsuses ja poliitiliste erakondade loomise. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima idee Eesti omariiklusest Vene Vabariigi sees. Ühtlasi tõusis järsult ka enamlaste toetus, kes viisid läbi töölisnõukogude loomist linnades ja Eestis asuvates sõjalistes üksustes.

Aprill 1917
Eesti sõjaüksuste loomine

Loodi Eesti sõjaüksused, mis sama aasta detsembriks ühendati Eesti 1. jalaväerügemendiks. Kümned tuhanded Eesti sõdurid, kes olid olnud hajutatud Keiserliku Venemaa Armee eri sõjaväeüksuste vahel, tulid 1917. aastal Eesti sõjaväeüksuse loomiseks tagasi. Sellest sai alus Eesti armeele, mis tõestas end hiljem Vabadussõjas.

Saksamaa maabumine Lääne-Eesti saartel ehk niinimetatud operatsioon Albion algas 12. oktoobril 1917 ja kestis poolteist nädalat. Maabuti Tagalahes. Operatsiooni eesotsas oli jalaväekindral Hugo von Kathen, kes juhtis XXIII reservkorpust. Rünnakus osales 24 600 ohvitseri ja sõdurit, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 kahurit, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat.

15. november 1917
Ajutine Maanõukogu kuulutab end kõrgeimaks võimukandjaks Eestimaal

Hoolimata sellest, et enamlased Maanõukogu samal päeval laiali saatsid, andis see juriidilise õiguse enesemääramiseks.

29. november 1917
Valkas asutatakse Läti Ajutine Rahvusnõukogu

See oli poliitiline organisatsioon, kuhu kuulusid Läti Põgenike Toetuse Keskkomitee, Läti poliitiliste erakondade esindajad, Vidzeme Ajutine Maanõukogu ja Latgale Ajutine Maanõukogu. Tänu Saksa armee saavutustele kohtus Rahvusnõukogu enamlaste valitsuse eest salaja ka Petrogradis. Nõukogul oli lääne liitlaste silmis Läti iseseisvuse idee tugevdamises tähtis roll.

1918
Saksa võimu all

Pärast Bresti-Litovski rahuläbirääkimiste ebaõnnestumist 16. veebruaril 1918 teatas Saksa armee juhtkond, et relvarahu tühistatakse 17. veebruaril. Operatsioon Faustschlagi käigus liikus Saksa armee ilma suurema vastupanuta kiiresti mööda raudteed. 18. veebruaril okupeerisid Saksa väed Daugavpilsi linna ning jätkasid teed Eesti ja Pihkva poole. Juba 19. veebruaril nõudis Lenin Saksa poolelt rahulepingut ükskõik millistel tingimustel. 3. märtsil allkirjastasid Saksamaa ja Venemaa Bresti-Litovski rahulepingu. Täielik Saksa okupatsioon tähendas seda, et Läti kütiväed taganesid Venemaale ja ühinesid enamlastega Läti nõukogude kütidiviisina, mis sai osaks Nõukogude Punaarmeest.

24. veebruar 1918
Eestimaa Päästekomitee kuulutab iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi

Deklaratsioon tehti selles lühikeses ajavahemikus, mil Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti ajutine valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõne päeva, enne kui Tallinna okupeerisid Saksa väed. Saksa keisririik ei tunnustanud äsja väljakuulutatud Eesti Vabariiki. Eesti ja Läti alal üritati luua Saksamaa määramisvõimule alluvat Balti Hertsogiriiki. Seda oleks juhtinud kohalikud baltisakslased. Keskriikide lüüasaamisega I maailmasõjas 1918. aasta novembris kukkus see plaan läbi. Saksamaa hakkas oma vägesid Eestist evakueerima.

11. november 1918
I maailmasõja lõpp

Kui läänerindel sõlmiti vaherahu, käis idas sõda edasi. Eesti ajutine valitsus naasis võimule ja sellele sõjalise toe pakkumiseks loodi Eesti Kaitseliit. Läti poliitilised jõud otsisid sel ajal endiselt ühist pinda iseseisvuse väljakuulutamiseks.

12. november 1918
Ajutine Valitsus otsustab luua regulaarväe

16. novembril 1918 kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. Sündinud oli Eesti kaitsevägi.

18. november 1918
Läti iseseisvus

Rahvuslike ja enamlaste-vastaste vägede ühendamisega loodi Rahvanõukogu, mis kuulutas välja Läti iseseisvuse ja rajas ajutise valitsuse, mida asus juhtima Kārlis Ulmanis. Uus valitsus võttis järk-järgult valitsemise Saksa okupatsioonivägedelt ja sõjalistelt institutsioonidelt enda kätte.

19. november 1918
Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmivad Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil