1914 - 1918 I Maailmasõda - ajajoon

Enne Eesti ja Läti Vabariigi väl¬jakuulutamist teenisid eesti ja läti sõdurid I maailmasõja ajal Tsaari-Venemaa armees. Ehkki mõlemad riigid kuulutasid sõja lõpuks välja iseseisvuse, ei toonud see meie rahvastele rahu. Eesti ja Läti pidid oma olemasolu kaitsma mitme poliitilise jõu ambitsioonide eest. Saksamaa püüdis haarata Läti ja Eesti territooriumi, baltisaks¬lased tegid katset rajada oma riiki, Nõukogude Venemaa tahtis annekteerida Balti riike ja endised tsaariarmee ohvitserid tegutsesid eesmärgiga puruks lüüa bolševi¬kud ja tuua Balti kubermangud tagasi Venemaa rüppe.

28. juuni 1914
Puhkes esimene maailmasõda

Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele). Baltimaadel oli alanud sõjas Venemaa jaoks strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli sel piirkonnal pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel tööd jätkusid, näiteks Peeter Suure merekindluse ehitusel. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku baas, kuhu rajati sadam ja sõjatehased.

Juuli 1914
Algas reservistide ja noorsõdurite mobiliseerimine sõjaväkke

Hinnanguliselt mobiliseeriti esimese maailmasõja ajal Venemaa Keisririigi sõjaväkke umbes 80 000 meest, kellest umbkaudu kümnendik hukkus sõjas. Paljudele eestlastest haritlastele avanes aga sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri.

July 28, 1914
The Austro-Hungarian Empire declares war against Serbia

The Austro-Hungarian Empire declares war against Serbia and invaded and bombards Belgrade with artillery.

August 1, 1914
Germany declares war on Russia

At the beginning of World War I, the territory of present-day Latvia was part of the Russian Empire.  There were Kurzeme, Vidzeme and Vitebsk provinces.  Russia declared general mobilisation, Latvian soldiers were part of the Russian military units that were in Latvia, and they were sent to Eastern Prussia.  In August 1914 and February 1915, the Russian army suffered defeats at the Masurian lakes and at Augustov.  Many Latvians fell in battle or were captured.

By the end of April 1915, the Germans began an attack in the direction of Lithuania and Kurzeme.  Liepāja fell on May 7, and by the end of the month, the Germans had occupied Kurzeme all the way to the Venta River.

August 1, 1915
Establishment of voluntary Latvian riflemen's battalions

On July 13, the Germans began an attack from the western parts of Kurzeme and Lithuania.  By the end of July, the Germans had occupied part of the Kurzeme province, which is now the western area of Latvia.  The Germans continued to move to the East, taking positions on the banks of the Daugava River.  Latvian politicians agreed that it was necessary to establish national military units in the Russian army so as to defend Rīga and rid Kurzeme from the Germans.  A command was issued on the establishment of the first two voluntary Latvian riflemen's battalions.  The slogan was "Gather Under Latvian Flags!" An enrolment commission began its work on August 12, and 472 men volunteered during the first two days.

1916
The front lines at Rīga and the Daugava River

The front lines were stabilised in the territory of Latvia, and a trench war began with many unsuccessful attempts to break the front lines.  There were battles at Ķekava and Jēkabpils in March and July, as well as at Ilūkste.  In August, there were battles at Smārde.  Between April and October, the Latvian riflemen fought on Death Island, and that kept the Germans from crossing the Daugava River on their way to Rīga.  The Germans used poisonous gases, and 240 riflemen perished.

The so-called Christmas battles at the Tīreļpurvs Swamp occurred from December 23-29 (old calendar).  The aim of the riflemen was to liberate Jelgava and Kurzeme, but they suffered terrible losses.

30. märts 1917
Vene Ajutine Valitsus kinnitas määruse, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga

Viimase juurde moodustati nõuandva organina Maanõukogu, mille valimised toimusid kevadel ja suvel. Algas hoogne poliitiline tegevus ning erakondade asutamine. Rahvuslike poliitikute seas hakkas levima mõte taotleda Eestile osariigi staatust Vene riigis. Kasvas ka enamlaste populaarsus, kelle eestvedamisel asuti linnades ja Eestis paiknenud tsaariarmee väeosades moodustama tööliste nõukogusid.

Aprill 1917
Algas Eestis rahvusväeosade formeerimine

Eestis rahvusväeosad koondati detsembriks 1. Eesti jalaväediviisi. Rahvusväeosade moodustamiseks naases 1917. aastal Eestisse kümneid tuhandeid sõjaväelasi, kes olid seni hajutatud tsaariarmee erinevatesse väeosadesse. Sellega pandi alus tulevale võidukale Eesti armeele Vabadussõjas.

1917
The Russian army collapses and Rīga is occupied

As the war dragged on, people and politicians in Russia were increasingly dissatisfied with the rule of the tsar, and during the February 1907 revolution, the tsar was forced to abdicate in favour of a temporary government.  The Bolsheviks overthrew the government in November, and the radical wing of the Communist Party, led by Vladimir Lenin, led the process.  The Russian army was weak, German made use of that fact, and it occupied Rīga in early September 1917.  Latvian riflemen delayed the attack at the Jugla River, thus rescuing Russia's 12th army.

Sügis 1917
Sõjategevuse jõudmine Eestisse

Oktoobris vallutasid Saksa väed meredessandiga Lääne-Eesti saared.

15. november 1917
Maanõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaal

Sellega oli pandud õiguslik alus omariikluse kujunemisele, kuigi veel samal päeval saatsid enamlased Maanõukogu laiali.

24. veebruar 1918
Eesti Päästekomitee kuulutas iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise

Ära kasutati olukorda, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud. Järgmisel päeval moodustati Tallinnas Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist. Saksa keisririik ei tunnustanud äsja väljakuulutatud Eesti Vabariiki. Eesti ja Läti alal üritati luua Saksamaaga liidus olevat Balti Hertsogiriiki, kus juhtroll oleks olnud kohalikel baltisakslastel. Keskriikide lüüasaamisega esimeses maailmasõjas 1918. aasta novembriks kukkus see plaan läbi. Saksamaa alustas seejärel oma vägede evakueerimist Eestist.

November 11, 1918
The end of World War I

By late February 1918, the German army had occupied all of Latvia and Estonia.  The Russian army collapsed, and Russia withdrew from the war on March 3, when the Brest-Litovsk treaty was signed between the Germans and the Soviet Union.  The full occupation of Latvia by the Germans meant that Latvian riflemen retreated to Russia and joined the Bolsheviks.  They became Latvian red riflemen as part of the Soviet Red Army.

11. novembril 1918
Lõppes esimene maailmasõda

Eestis alustas taas tegevust Ajutine Valitsus ja selle sõjaliseks toeks loodi Kaitseliit.

12. novembril 1918
Ajutine Valitsus otsustas luua regulaarsõjaväe

16. novembril 1918 kuulutati välja kutseliste sõjaväelaste kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. Eesti kaitsevägi oli sündinud.

November 18, 1918
Latvian independence

A merger of nationalist and anti-Bolshevik forces in Latvia established the People's Council, which declared Latvia's independence and established a temporary government led by Kārlis Ulmanis.  The new government gradually took over governance from German occupation and military institutions.

19. novembril 1918
Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmisid Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil