Nurgamaja kohta

IMG_3761.jpg
Nurgamaja. Allikas: Läti Okupatsioonimuuseumi "Nurgamaja".

Jutustaja kirjeldab oma esimesi muljeid Nurgamajja saabumisest. Mälestused paljastavad vangide karmid elutingimused.

„(..) Nad viisid mind ühte neist plaaditud seinte ja põrandaga tubadest. Ja ma olin nii närvis, peamiselt seetõttu, et mind ootas seal tüse vene naine, ma julgen öelda, sest tema nägu ja riided... Tal oli vormiriietus, sinine müts, punane täht ja roheline „võimlejamantel“. Ma näen seda kõike oma silme ees. Tal oli ümber seotud kodurüü, nuga suus ja käed külgedel. Iga inimene on psühholoogiliselt šokeeritud, kui ta seda näeb. Sa kardad, sa ei tea, mida sinuga tehakse ja mis juhtub. Ta ütleb: „Razgevaisja“, ma võtan mantli seljast, „Razgevaisja“, ma võtan selle veelgi seljast, „Razgevaisja“ ja kuni sul pole midagi alles. „Ava suu, kükita, kummardu“. Siis on kõik kummikud ära, lukud, nööbid, ära, saabaste paelad on ära, juuksed on lahti. Kõik libiseb mulle peale ja ma hoian kinni. (..)“

„Ja siis viidi mind edasi kongi nr 28, esimesel korrusel. Nad avasid ukse ja lasid mu sisse. Seal istub viis naist oma kottidega, riieteta – rinnahoidjates ja aluspükstes. Ütlen „Tere õhtust“ ja küsin, kas siin on saun. Nad naeravad mu üle ja vastavad, et siin on kong. Kuumus on nii suur, et seal ei saa riideid kanda. Nende seas oli dr Vernere Liepājast. Ta oli seitsmendat kuud rase. Ta ütles mulle kohe: „Teate, meid on siin nii palju, igal inimesel on oma juhtum ja me ei räägi üksteisele oma juhtumitest midagi. Te ei räägi kellelegi oma juhtumist ega looda midagi. Nad lubavad teile ehk, et teid vabastatakse, kui te kellegi üle annate. Keegi ei pääse siit minema. Ainus, mida saate teha, on kaitsta neid inimesi, kes on veel väljas. Ärge andke neid üle, ärge nimetage neid. See on teie ainus võimalus. (..)“

„(..) Öösel pead selili magama, valgus silmades, silmadele ei tohiks midagi panna. Kui keerad külili, tulevad nad ja äratavad sind üles. Nad peavad su silmi nägema. Ma arvan, et elan selle öö kuidagi üle, aga järgmise, mitte midagi. Üks, kaks, kolm…“ (..)

„(..) Vett anti ainult ühele kongikaaslasele, kuna ta oli seitsmendat kuud rase. Kui ta teistele klaasi vett andis, haaras valvur selle tal käest ja valas välja. Hommikul anti talle juua kuuma vett, aga kuna see oli keedetud samas potis, kus keedeti kalakonservi suppi, siis see haises halvasti. (..)“

Loo jutustaja: Mirdza Barbaka 1946. gadā tika notiesāta kā teroristu organizācijas dalībniece (Par atbalstu Nacionālajiem partizāniem).; Loo ülestähendaja: Latvijas Okupācijas muzeja darbinieki
Kasutatud allikad ja viited:

Mälestused transkribeeritud YouTube'i platvormilt: video pealkiri „Nurgamaja tunnistused“ (20. juuli 2021).

035.jpg
041.jpg
1čekasatslēgas.jpg
IMG_3795.jpg
IMG_3799.jpg
IMG_9588.jpg
OM6.jpg

Seotud ajajoon

Seotud objektid

Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"

Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.