Nurgamaja kohta
Jutustaja kirjeldab esimesi muljeid Nurgamajja jõudmisest. Mälestused paljastavad vangide karmid elutingimused.
“(..) Mind viidi ühte nendest plaaditud seinte ja plaaditud põrandaga ruumidest. Ja see iiveldamine jäi mulle peale, ennekõike sellepärast, et mulle tuli vastu paks venelane, ma ütleks nii, sest tema nägu ja riided olid vormis sinise mütsi ja punase tähega ja selle rohelise "võimlemisega". See kõik on minu ees. Kodumantel ja nuga seotakse ümber suu ja käe külgede. Igaüks on seda nähes psühholoogiliselt šokeeritud. Sa kardad, sa ei tea, mis sinuga tehakse ja mis saab. Ta ütleb: "Ragevaisya", ma võtan oma mantli seljast, "Ragevaisya", ma võtan selle seljast, "Razevaisya" ja kuni sul pole enam midagi. "Suu lahti, kükitage, kummarduge." Siis kogu kumm väljas, lukud, nööbid, väljas, saapapael väljas, juuksepandlad väljas. Libistasin kõik maha ja hoidsin kinni. (..)”
«Ja siis viidi mind kambrisse nr 28, esimesel korrusel. Ta avas ukse ja lasi mu sisse. Seal istuvad 5 naist lahti riietatud nukkudega - rinnahoidjate ja aluspükstega. Ütlen "Tere õhtust" ja küsin, kas siin on saun. Nad naeravad mu üle ja vastavad, et siin on kaamera. Kuumus on selline, et riideid ei saa olla. Nende hulgas oli dr Werner Liepajast. Ta oli 7 kuud rase. Ta ütles mulle kohe: "Tead, siin on nii palju inimesi, igaühel on omad asjad ja me ei räägi üksteisele oma asjadest. Sa ei räägi kellegagi oma juhtumist ja sul pole lootustki. Kui kellegi välja annate, lubatakse teid vabastada. Keegi ei pääse siit minema. Ainus, mida saate teha, on kaitsta inimesi, kes on veel väljas. Ärge avaldage neid, ärge nimetage neid. See on teie ainus võimalus. (..)”
«(..) Öösel tuleb magada selili, valgus silmis, silmadele ei tohi midagi panna. Kui keerad külili, tule ja ärata sind. Nad peavad nägema su silmi. Arvan, et selle öö elan kuidagi üle, aga järgmine pole midagi. Üks, teine, kolmas…”(..)
«(..) Vett anti ainult ühele kambrikaaslasele, kuna tal oli 7. kuu. Kui ta teistele klaasi vett andis, haaras valvur selle tal käest ja valas välja. Hommikul andsin kuuma vett juua, aga kuna seda keedeti samas potis, kus keedeti kalakonservi, siis haises küll. (..)”
Mälestused transkribeeritud youtube platvormilt: video pealkiri "Nurgamaja tunnistused" (20.07.2021).
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
