III./19. suurtükiväerügemendi (2. Läti) kapten Jānis Ozolsi aruanne 24. ja 25. detsembri 1944. aasta lahingute kohta

Kapten ja Jānis Ozols teatasid oma 27. detsembri 1944. aasta aruandes 15. (1. Läti) SS-suurtükiväerügemendi ülemale 7., 8. ja 9. patareikahuri kaotustest 24.-25. detsembri lahingutes Zvejnieki - Dirba piirkonnas:

9. aku:

24.12.1944. Patarei asus Zvejniekist 300 m kirdes. Kell 10:00 ründas Dirba jalaväe 1. kompanii patareid. Patarei lasi jalaväel 500 m kaugusele, hävitas osa neist otsetulega, ülejäänud hajusid ja taandusid. [...] 25.12.1944. Kell 10:00 lähenes 3 tanki - esimese 2 minuti jooksul sai üks tank otsetabamuse ja süttis põlema, ülejäänud kaks taandusid tagasi metsa. 30 minuti pärast lähenesid Dirba metsa põhjaserva mööda Dirba lõunas asuvast metsast 6 vaenlase T-34 tanki ja 1 vaenlase kompanii. Patarei tõrjus need rünnakud taas otsetulega.

Eirates tugevat tuld ja kandes kaotusi, takistas patarei vaenlasel oma piirkonda sisse murdmast. 3 suurtükki said kahjustada, 2 sõdurit langesid, 1 ohvitser (patareiülem), 3 instruktorit, 8 sõdurit sai haavata. Mõlema lahingupäeva jooksul tulistas patarei välja 442 mürsku.

Pimeduse saabudes kordas vaenlane rünnakut ja patarei põgenemistee läbi Zvejnieki lõigati ära. Patareiülem andis käsu suurtükid hävitada ja taandus.

8. aku:

24.12.1944 asus patarei Rumba raudteejaamast 400 m edelas. Umbes keskpäeval ründas patareid jalaväekompanii, osa neist hävitati otsetulega, ülejäänud hajusid ja taandusid. 25.12.1944 ründas patareid 6 T-34 tanki. Otsetulega hävitati 500 m kaugusel 3 tanki, ülejäänud murdusid lahti ja roomasid tagasi metsa. 4 tanki, mis saabusid uuesti 600 m kauguselt 30 minutiks, andsid otsetule. Üks tank möödus patareist ja tungis patareipositsioonile. See hävitati rusikalasega.

Mõlemal päeval sai patarei ka väga tugevat suurtükiväe- ja salvetuld. Kaotused: 1 tankilask, 2 tapetud ja 6 haavatud sõdurit. Väikesed kaotused tulenesid asjaolust, et patarei paiknes otse tankikraavi valli taga, mis lõi tankitule eest keelatud ala.

Ööl vastu 25.–26. detsember 1944 lahkus patarei oma positsioonidelt ja liikus Cīruļi poole. Kell 9.00 ründasid patareid kaks jalaväekompaniid, ähvardades patareist mööda minna. Patareiülem kutsus abiväge, kuid kõik kolm kuuehobuselist vankrit hävitas vaenlane kuulipildujatulega. Patareiülem andis käsu suurtükid õhku lasta ja naasis oma meestega Ormani poole.

7. aku:

24. ja 25.12.1944 asus patarei positsioonidel 800 m Rumbast kirdes. Suunates otsest sihttuld mööda 1200 m pikkust seljandikku, takistas see vaenlase rünnakule asumist. Patarei tulistas alla ühe tanki, mis süttis. 26.12.1944 asus patarei positsioonidel Cīruļi lähedal. Kui vaenlane oli patareist juba metsa kaudu mööda läinud, andis ülem käsu taanduda. Suurtükke ei lastud. Kui sõdurid olid kogunenud Ormani piirkonda, puhastati mets ja 7. patarei vallutati tagasi.

Diviisi staap kandis otseseid kaotusi 24.12.1944, kui otsetabamuse tagajärjel hävis telefonijaama punker ja siderühma ülem leiti samuti surnuna. Ajavahemikul 23.–26.12.1944 sai diviis 23 langenut ja 66 vigastatut.

24. ja 25. detsembril 1944 kandis diviis, olles raskuskeskmes, oma õlgadel kogu koormat – peatada tagant sissetunginud vaenlane. Ilma selle ennastsalgava tegutsemiseta oleks vaenlane jõudnud juba 24. detsembril 1944 oluliselt sügavamale. Seega hõlbustas diviis oluliselt meie vägede ümbergrupeerimist. Lahingud toimusid ilma jalaväeta.

WH-i asjad ja DNA ülem

(kapten ja diviisiülem)