Sinimägede lahing
Avaramas vaates on Sinimägede lahingul ideoloogiline tähendus. "See oli suuresti esimene kord pärast Eesti okupeerimist 1940. a, kui eestlased väga suures ulatuses Punaarmeele vastu hakkasid, see oli suuresti kättemaks. Nõnda esitas asja toonane propaganda, aga enamasti tugineb propaganda sellele, mis tegelikult toimus. Uuem rahvaajaloo-kirjandus on eestlaste osa mõnevõrra võimendanud, justkui olekski paar Eesti pataljoni rinnet hoidnud. 2005. aastal kirjutasin artikli, kus arvutasin välja, et 1944. aasta juulis, kui sakslased olid osa oma vägesid viinud raskematesse rindelõikudesse Valgevenes, aga mõned ka Soome, olid jalaväepataljonidest pooled Eesti omad. Aga lisaks jalaväele on veel suurtükivägi, spetsiifilised eriüksused ja palju muud," räägib Toomas Hiio Eesti Sõjamuuseumist.
https://pohjarannik.postimees.ee/6594548/ainuke-paik-kus-punaarmee-1944-aastal-kuudeks-seisma-pandi
Seotud objektid
Sinimägede lahinguvälja memoriaal
Memoriaal asub Vaivara vana kalmistu lähedal ajaloolises Sinimägede lahingupaigas Grenaderimäe läänenõlval.
Memoriaal sümboliseerib II maailmasõjas põrkunud Nõukogude ja Saksa vägede lahingut Sinimägedes.
Esimene mälestusmärk Sinimägedele paigaldati 1994. aastal, mil sinna paigutati 6,5 m kõrgune puidust rist. Memoriaal rajati aastatel 1997-2000. Umbes hektari suurusel maa alal on 12 meetri kõrgune terasest ratasrist (metallikunstnik H. Müller). Selle keskel on plahvatust sümboliseeriv kompositsioon. 2004. aastal avati memoriaali koosseisus eraldi mälestuskivi 20. Relvagrenaderide Diviisi võitlejatele. 2006. aastal avati mälestuskivid hollandi ja vallooni vabatahtlikele, kes võitlesid kõrvuti eestlastega.
Grenaderimägi käis lahingute käigus korduvalt käest kätte, kaitsjate viimaseks vastupanukoldeks oli memoriaali ristist sadakond meetrit ida pool paiknev „Põrguauk”.
