Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.
“Selle aasta 7. septembril toimus mere ääres Klapkalnciemsis u. Smārde jaamast 15 kilomeetri kaugusel puhkasid Soome 27. jäägripataljoni 5 laskurit: FV Heinonen, Viktor Kami, Emil Kantola, Eikars Minti ja Konrad Persson, kes võitlesid vabatahtlikena Suures maailmasõjas ja langesid 1916. aastal. Soome valitsus tahtis neile võitlejatele ausamba püstitada ja seeläbi austada neid, kes lootsid oma iseseisvust võita. Kuna Läti kaitseselts ehitas juba 1925. aastal Galiņi maja juurde (Olaine piirkonnas) monumendi Soome laskuritele, palus Soome Laskurliit kohaliku Soome saatkonna kaudu seltsil ehitada Klapkalnciemsisse mälestussammas, et edendada head. Läti-Läti suhted. Monumendi graniidist komponendid toodi Soomest ja need tuli suurte raskustega transportida mööda halbu teid Klapkalnsi küla mere äärde. Pärast nädalatepikkust tööd ja märkimisväärseid kulutusi püstitati monument ja selle ümbrus kaunistati. pühitsemise päeval (7. september) käisid Klapkalnsis: Soome suursaadik Lätis Hininen, Soome kindralstaabi ülem kolonel V allenius, kes on ühtlasi Soome Laskurliidu esimees; Teabeosakonna juhataja, leitnant Relanders, sõjaväeline esindaja, kol. Helsingi; Soome armulised õed ja valvurid Munk ja Rompanen; Meie armee ülema staabiülema asetäitja kolonel Hartmanis koos adjutandi, kapten Kalniņši ja Läti kaitseseltsi juhatuse liikmetega. Teel oli probleeme autodega, mis läksid kehva tee tõttu katki, ei suutnud ületada katkisi sildu ja kaldteid. Ratturid saabuvad peole 3-tunnise hilinemisega. Elanikke kogunes rohkesti. Monumendi neljas nurgas lehvivad kõrgetes nurkades meie ja Soome lipud; poste ehivad hoolimata kehvast vihmasest ilmast usinate mägironijate valmistatud vanikud ja lilled. Pidustused avas Soome suursaadik Hininen soome ja saksa keeles, selgitades monumendi olulisust ja tänades siiralt Läti Kaitseseltsi juhatust monumendi püstitamisel tehtud pingutuste eest. Uhke Soome rahvuspaelaga pärja paneb käskjalg. Seejärel kõneleb kolonel Valenius ja lõpetab kõne läti keeles, öeldes järgmised tähenduslikud sõnad: Läti kodanikud, te olete vabastanud oma maa ägedates lahingutes, nagu meie, soomlased, et monument tuletaks meile meelde meie vabaduste väärtust ja meie hinnalist ostu. Me ei loobu kunagi oma iseseisvusest."
Olgu märgitud, et Soome kindralstaabi ülem kolonel Vallenius ja kolonelleitnant. Relanderid võitlesid nii jäägrite ridades kui ka otse sellel lahinguväljal ning seetõttu viivitasid ja mäletasid nende lahinguid. Kaugel Soome külalised tänasid siiralt kohaliku Saklaušku maja omanikku Alvīna Guņat ja tema abikaasat surnuaia hoolsa hooldamise eest ning usaldavad neid ülesandeid ka edaspidi. Pidustusest osavõtjad naasid Tukumsi kaudu Riiga, sest seal on tee parem. ”
Ajaleht "Valvur". Ausammaste avamine langenud soome laskuritele Klapkalnsis. 1929
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Soome jäägrite lahingu mälestuspaik
Mälestuspaik asub Tukumsi piirkonnas Sloka-Talsi maantee lähedal Ragaciemsi ja Klapkalnciemsi vahel Liivi lahe rannaluidetes. Mälestusmärk paigaldati 1997. aastal kohta, kus Esimese maailmasõja ajal paiknesid soome jäägrid. See oli Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksamaa armeeüksus, mis koosnes peamiselt soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi poolt okupeeritud Soome alalt. Üksus moodustati salaja Saksa armee 27. Preisi Kuningliku Reservpataljoni nime all. Saksa armees moodustasid jäägrid traditsioonilisi ja eliitlahinguüksusi. Nende väljaõpe keskendus üksuse liikuvusele, lahinguvõimekusele ning mitmekülgsetele oskustele. Sõdurite eesmärk oli võidelda Soome iseseisvuse eest. Üksus koosnes ligi 2000 mehest, kes osalesid sõjategevuses Läti alal. Soome jäägritel oli suuri teeneid Soome riigi ja sõjaväe loomisel. Täna on selles kaunis mereäärses metsas näha kaevikuid, kust avaneb vaade merele. Mälestusmärk asub kaevikute kõrval. See on valmistatud graniidist, mida kasutati Talvesõja (1939–1940) ajal Soomes Mannerheimi kaitseliini kindlustustes.
Monument Soome jäägri-sapööride mälestuseks
Asub Engure linnaosas, kiirtee A10 servas Smārde pubi lähedal.
Smārde lahingu toimumispaika 1916. aastal Smārde pubi vastas asuvale põllule püstitati mälestusmärk. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägriinseneride kompanii (~ 200 meest). Lõhnapäevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida peetakse siiani.
Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. See koosnes peamiselt rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest, kes olid lahkunud Vene impeeriumi territooriumilt Soome. Smārde lahing oli Soome jäägrite üks olulisemaid ründelahinguid, kus toona kasutati uut taktikat.
Kuu aega pärast intsidenti ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused tegid luuret Smārde ümbruses, ehitasid üle raba varustustee “Latviešu ceļš” ja võtsid osa lahingutest. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nagu Soome jäägrid Saksa sõjaväes, olid ka Läti laskurid Vene sõjaväes oma rahvusriikide ja armeede rajajad.
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.
Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis
Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.
Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.
Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.
Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.
13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.
Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.
Apriķi muuseumi kogud ja punaste partisanide tegevusalad
Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.
Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.
Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.
