Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, kuna see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega Esimeses maailmasõjas ja nende suure tähtsusega rahvusriigi loomisel. Soomlaste jaoks oli Esimene maailmasõda ka võimalus panna alus Soome iseseisvusele ja oma armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse Soome jäägritele pühendatud monument.
„Selle aasta 7. septembril maeti Klapkalnciemsis mererannal, umbes 15 kilomeetri kaugusel Smārde jaamast, 5 Soome laskurit 27. Jäägripataljonist: FV Heinonen, Viktors Kami, Emīls Kantola, Eikars Minti ja Konrāds Pērssons, kes võitlesid vabatahtlikena Esimeses maailmasõjas ja langesid 1916. aastal. Soome valitsus soovis püstitada neile võitlejatele monumendi ja seega austada neid, kes lootsid oma rahvale iseseisvust võita. Kuna Läti Kaitseselts oli juba 1925. aastal püstitanud Soome laskuritele monumendi Galiņi majja (Olaine lähedal), palus Soome Laskjate Liit kohaliku Soome saatkonna kaudu seltsil püstitada monument ka Klapkalnciemsisse, mille selts hea meelega ette võttis, et edendada häid Soome-Läti suhteid. Monumendi graniidist osad toodi Soomest ja need tuli suurte raskustega Klapkalna küla mereranda toimetada mööda...“ sealsed halvad teed. Pärast nädalatepikkust tööd ja märkimisväärseid kulutusi püstitati monument ja kaunistati selle ümbrust. Pühitsemise päeval (7. septembril) lahkusid Klapkalnasse: Soome saadik Lätis Hininen, Soome peastaabi ülem kolonel V allenius, kes on ka Soome Laskurliidu esimees; infoosakonna juhataja kolonelleitnant Relanders, sõjaväe esindaja kolonel Helsingius; Soome halastusõed ja kaardiväelased Munk ja Rompanen; meie armee ülema asetäitja staabiülem kolonel Hartmanis koos adjutandi kapten Kalniņšiga ja Läti Kaitseühingu juhatuse liikmetega. Teel tekkis probleeme autodega, mis halbade teede tõttu katki läksid ega saanud purunenud sildu ja viadukte ületada. Autojuhid jõudsid pidustuspaika 3-tunnise hilinemisega. Piirkonna elanikke kogunes arvukalt. Monumendi neljas nurgas lehvivad kõrged vanikud meie ja Soome lipud; vardad on kaunistatud vanikute ja lilledega, mille valmistas... töökad Klapkalnietes, hoolimata halvast ja vihmasest ilmast. Pidulikud sündmused avas Soome saadik Hininen soome ja saksa keeles, selgitades monumendi tähendust ja tänades siiralt Läti Kaitseühingu juhatust monumendi püstitamisel tehtud pingutuste eest. Saadik asetab suurejoonelise pärja Soome rahvuslindiga. Seejärel kõneleb kolonel Valenius ja lõpetab oma kõne läti keeles, öeldes järgmised olulised sõnad: „See monument, mille alla on asetatud Soome jäägrid, peaks olema noortele märgiks, et nad peaksid olema valmis visaks võitluseks oma maa vabaduse ja iseseisvuse eest. Läti kodanikud, te olete oma maa kibedates lahingutes vabastanud, seega „nii nagu meie, soomlased, tuletagem mälestusmärgil meile meelde meie vabaduste väärtust ja kallihinnalist ostu. Me ei loobu kunagi oma iseseisvusest.“
Tähelepanuväärne on see, et Soome kindralstaabi ülem kolonel Vallenius ja kolonelleitnant Relander võitlesid mõlemad jäägrite ridades ja otse selles lahingutsoonis ning seetõttu jäid ja mäletavad oma lahinguid. Kauged Soome külalised tänasid siiralt kohaliku Saklauski maja perenaise Alvīna Guņa ja tema abikaasa eest haudade hoolsa hooldamise eest ning usaldasid need kohustused neile edaspidi. Pidulikest üritustest osavõtjad naasid Riiga Tukumsi kaudu, sest sinna on tee parem.
Ajaleht "Aizzargs". Langenud Soome laskurite mälestusmärkide avamine Klapkalnsis. 1929.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Soome jäägrite-sapööride mälestusmärk
Asub Engure vallas maantee A10 ääres Smārde kõrtsi lähedal.
Mälestusmärk asub Smårde pubi vastas asuval väljal, kus 1916. aastal Esimese maailmasõja ajal toimus Smårde lahing. Saksa armee koosseisus osales lahingutes Soome jäägrikompanii (umbes 200 meest). Smårde päevast on saanud Soome armee sõjaväeinseneride ametlik püha, mida tähistatakse tänaseni.
Soome jäägrid olid Esimese maailmasõja ajal moodustatud Saksa armee üksus. Need koosnesid peamiselt Venemaa keisririigist ja Soomest pärit rahvuslikult meelestatud Soome vabatahtlikest. Smårde lahing oli üks Soome jäägrite olulisemaid pealetungilahinguid, kus kasutati tolleaegseid uusi taktikaid.
Kuu aega pärast seda sündmust ründas Vene armee Smārde lähedal Saksa armeed. Läti lahinguüksused viisid läbi Smārde piirkonna luure, ehitasid üle soo varustustee „Läti tee“ ja osalesid lahingutes. Lahingutes langes umbes 300 Läti võitlejat. Nii nagu Saksa armees olnud Soome jäägrid, olid ka Vene armees olnud Läti laskurid oma rahvusriikide ja armeede rajajad.
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.
Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis
Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.
Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.
Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.
Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.
13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.
Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.
Apriki muuseumi kollektsioonid ja punaste partisanide tegevusalad
Apriķi mõisahoones asub Apriķu muuseum, mille eksponaadid räägivad piirkonna iidsest ajaloost. Muuseumis on välja pandud ekspositsioon Soome sõjaväetegelasest Karl Gustav Mannerheimist - 175 museaali, interaktiivne stend "KGMannerheim ja Apriķi" (kolmes keeles - läti, inglise ja soome) 6 sektsiooniga - Apriķi mõisast, KGMannerheimist ülemana Talvesõjas, kui Soome vabadust lahingute juhina ja tema sidemetest aprikadega.
Muuseumis on väljas ka II maailmasõja aegsed esemed Saksa ja Punaarmee sümboolikaga, samuti kaart - punapartisanide tegevuspiirkonnad) ja kirjeldused. punastest partisanidest.
Aprikku mõisahoone (Apprikken) barokk-ansambel kujunes Alokste jõe äärde 18. sajandil. Esiteks. 20. sajandil alguses on mõisa omanik Carl Gustav Mannerheim, kellest sai hiljem Soome president ja kes on tuntud legendaarse Mannerheimi liini - Talvesõja aegse kindlustussüsteemi - autorina.
