Läti Sõjamuuseum Muuseum
1
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti Sõjamuuseumi ametlik veebisait. Saadaval: http://www.karamuzejs.lv [vaadatud 8.02.2021].
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Mälestused sõjamuuseumi loomise algusest
Jutustaja kirjeldab sõjamuuseumi asutamise asjaolusid. Mainitakse probleeme ja kollektsioonide loomise tööd.
Jalgratturite tervisehoiu erisoovitused
Jalgratturite väljaõppe eeskirjades mainitud soovitused on mõeldud Läti armee jalgratturite väljaõppeks. Soovitused keskenduvad peamiselt sõdurite terviseküsimustele.
Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, kuna see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega Esimeses maailmasõjas ja nende suure tähtsusega rahvusriigi loomisel. Soomlaste jaoks oli Esimene maailmasõda ka võimalus panna alus Soome iseseisvusele ja oma armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse Soome jäägritele pühendatud monument.
Naljad ja mängud sõjaväe laskemoonaga
Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa täis füüsilisi sõjajäänuseid. See oli suur hulk mürske, lõhkemata miine ja lihtsalt padruneid. Isegi praegu, eriti kohtades, kus toimus aktiivne sõjategevus, leitakse lõhkemata miine, mis on suur haruldus, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need mürsud osa metsade ja isegi õuede elanike igapäevaelust ning isegi laste mänguasjad.