Läti Sõjamuuseum Muuseum
1
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid muuseume Euroopas. Püssirohutorn oli kunagi üks Riia kindlustuse tornidest. Seda on Liivatorni nime all mainitud juba 1330. aastal. Algne torn hävis 1621. aastal, kui Riia linna piiras Rootsi sõjavägi. 1650. aastal ehitati püssirohu ja relvade ladustamiseks uus torn. Pärast linna kindlustuse lammutamist on Püssirohutorn Riia kunagise kaitsesüsteemi üheks tähtsaimaks tunnistuseks.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti sõjamuuseumi ametlik veebisait. Kättesaadav: http://www.karamuzejs.lv [vaadatud 8.02.2021].
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Mälestusi Sõjamuuseumi loomise algusest
Jutustaja kirjeldab sõjamuuseumi loomise tingimusi. Nimetatakse probleeme ja kogumistööd.
Erilised märkused jalgratturite eest hoolitsemisel
Jalgratturite koolitamise eeskirjades nimetatud soovitused esitatakse jalgratturite väljaõppe ajal Läti sõjaväes. Soovitused keskenduvad peamiselt sõduri tervisele.
Soome jäägritest Lätis
Soome jäägrite ajalugu on huvitav, sest see on äärmiselt sarnane Läti sõdurite saatusega I maailmasõjas ja selle suure rolliga rahvusriigi kujunemisel. Soomlastele andis I maailmasõda ka võimaluse panna alus Soome iseseisvusele ja armee loomisele. Allikas kirjeldab sündmust, kui Lätis avatakse monument Soome jäägritele.
Nannid ja mängud sõjaväe laskemoonaga
Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa füüsilisi sõjajäänuseid täis. See oli suur hulk mürske, lõhkemata laskemoona ja lihtsaid padruneid. Ka tänapäeval, eriti aktiivse sõjapidamise paikades, leitakse lõhkemata lõhkekehi, mis on väga haruldane, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need laengud metsades ja isegi hoovides elanike igapäevaelus ja isegi laste mänguasju. .