Landeswehr. Balti Landesver
I Maailmasõda ja iseseisvumine
Landeswehr. Baltic Landeswehr (saksa: Baltische Landeswehr, vene: Балтийский ландесвер, inglise: Baltic Land Defense, Baltic Territorial Army, Baltic Home Guard)
Balti Landesver oli sakslaste poolt okupeeritud Balti kubermangude elanikkonna omakaitsestruktuur, mille ettevalmistusi alustati 1918. aasta varasügisel, kuid novembri teisel poolel arvati see Läti rahvuskaardi koosseisu."Balti maastik" .
Mitmerahvuselisest (saksa-balti, läti, vene) "Läti rahvuskaardist" sai Saksa sõjalise toetusega Läti relvajõud. Administratiivselt allus see Läti kaitseministrile Jānis Zālītisele, varustuse ja sõjalise poole pealt aga Saksa okupatsioonivägede juhtimisele. Läti valitsuse ja Saksamaa esindaja Augusta Vinnigi vaheline leping nägi ette Rahvuskaardi moodustamise vabatahtlikkuse alusel 18 Läti, 7 Saksa ja ühest Vene kompaniist, rahvuskaardi ülem pidi olema neutraalse riigi (Rootsi) esindaja. ), kuid seda ei juhtunud. Vinnigs oli juba novembri lõpus moodustanud lahkuva Saksa armee sõduritest Raudbrigaadi (hiljem Rauddiviis), mille sõduritel oli pärast detsembri lepingut võimalus saada Läti kodakondsus ja maa.
Sakslased ja baltisakslased nimetasid sõjaväge jätkuvalt pigem Balti Landesveriks kui Läti rahvuskaardiks. Landesveri sees kujunema hakanud läti ornamendid moodustasid oma nimed tekkekoha (Riia, Cesis, Jelgava, Latgale) või kompositsiooni (Ohvitser, Üliõpilane) järgi. Läti üksuste ülemaks määrati kolonelleitnant Oskars Kalpaks.
Veebruari alguses saabus Liepajasse kindral Riediger von der Golz. Ta määrati Saksa relvajõudude (kuhu kuulusid Balti Landesver ja Rauddiviis) ülemaks Kuramaal ja Põhja-Leedus ning Liepaja kuberneriks. 16. aprillil 1919 viisid Golcale alluvad väed Liepajas läbi riigipöörde Läti Ajutise Valitsuse vastu.
Balti Landesveris ühinenud sakslased toetasid nii Vabadussõja eri etappidel Läti Rahvanõukogu moodustatud Ajutist Valitsust Karl Ulmani juhtimisel ja võitlesid Andrew Niedra ebaseadusliku valitsuse vastu. Kui algselt oli nii Saksa kui ka Läti üksustel ühine eesmärk - vabastada Läti enamlaste käest, siis pärast Riia vabastamist mais 1919 oli Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi sõjategevus suunatud mitte enamlaste, vaid legitiimsete Läti vägede ning Eesti sõjavägi.. Pärast Cēsise lahinguid, milles Landesver ja Rauddiviis said lüüa, jätkasid Läti riigile lojaalsed Landesweeperi üksused võitlust enamlaste vastu. 30. märtsil 1920 muudeti Landesver 13. Tukumsi jalaväerügemendiks ja arvati Kurzeme diviisi koosseisu. 1. aprillil 1922. aastal polk likvideeriti sõdurite lisamisega 7. Sigulda jalaväepolku.
Tuntumad Landeswehri komandörid olid Alfred Fletcher (1. veebruar 1919, 12. juuli 1919) ja Harold Alexander (12. juuli 1919, 18. veebruar 1920).
Rohkem teabeallikaid
Eric Jacobson. Läti Vabadussõda. Läti Ajutise Valitsuse ja tema relvajõudude võitlus Läti iseseisvuse tagamiseks 18.11.1918 - 11.08.1920. - Rahvuslik entsüklopeedia: https://enciklopedija.lv/skirklis/22216-Latvijas-Neatkar%C4%ABbas-kar%C5%A1
Vabadusvõitlus: Läti Vabadussõda (1918–1920) Läti Riikliku Ajalooarhiivi dokumentides, 1. osa, 18. november 1919–1919. 16. aprill 2006 Ē. Jēkabsons ja J. Šiliņš, Riia, Läti Rahvusarhiiv, 2019.
Vabadusvõitlus: Läti Vabadussõda (1918–1920) Läti Riikliku Ajalooarhiivi dokumentides ”2. osa. 16.-10.aprill 1919.a juuli, komp. Ē. Jēkabsons ja J. Šiliņš, Riia, Läti Rahvusarhiiv, 2019.
Läti vabadusvõitlused (vt kirjandust ja välislinke). Vikipeedia leht: https://en.wikipedia.org/wiki/Latvijas_br%C4%ABv%C4%ABbas_c%C4%AB%C5%86as
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Monument meenutab 1919. aastal Landeswehri poolt maha lastud carnikavanlasi
See asub Carnikava pargi edelanurgas Jūrase tänava ja Nākotnese tänava ristumiskohas kahe tamme vahel.
Graniitmonument 12 karnekalasele, kes tapsid Saksa Landeswehri üksused 1919. aasta kevadel väidetavalt "punase rühma" külastamise eest.
Lielstraupe loss
Lielstraupe loss asub keset Straupet. Loss on külastajatele avatud ja pakub ajarännakut läbi sajandite koos orienteerumisülesandega lossi labürintides. Võnnu lahingu ajal asus Lielstraupe lossis Rauddiviisi (saksa keeles Eiserne Division) Paul Ludwig Ewald von Kleisti lahingugrupi komandopunkt. Lahingu ajal külastasid lossi major Josef Bischoff, kapten Heinz Guderian ja teised. Lossist juhiti Stalbe-suunalist rünnakut 21.–22. juunil 1919. Rauddiviis oli Läti Vabadussõja ajal Saksa palgasõdurite väeosa, mis moodustati demobiliseeritud Saksa Keisririigi 8. armee sõduritest ja vabatahtlikest palgasõduritest. See oli Saksa vabakorpuse tuntuim üksus ning 1919. aastal üks kõige paremini väljaõpetatud ja võitlusvõimelisemaid sõjaväeosasid Lätis. Nõukogude võimu...
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest...
Esimese Läti iseseisvuslahingu monument
Atroadas, Inčukalns, Atmodase tänav 2.
3. juulil 2016 avati Läti rahvuskaardile (Die Lettländische Landeswehr) pühendatud mälestussammas esimesele lahingule Läti iseseisvuse eest. küljed. Vendade kalmistukomitee esimees Eižens Upmanis jõudis toona järeldusele, et tegemist võib olla ajalooliselt esimese mälestusmärgiga Läti ja Balti ühendvägedele väljaspool kalmistut asuvates lahingute mälestusmärkides...
Polkovniku Oskars Kalpaksi sünnikoht Liepsalas ja viimane puhkepaik Visagalsi kalmistul
Polkovniku Oskars Kalpaksi perekonna mälestuspaik Liepsalas asub Madona linna ja Lubānsi järve vahel. Liepsalas asub Kalpaksi lapsepõlvekodu. Mälestuspaik rajati siia 1997. aastal polkovniku vennatütre Ārija Kalpaks-Grundmane (1922–2006) ideede põhjal ja toetusel. Mälestuspaik koosneb erinevatest sümboolse tähendusega keskkonnaobjektidest ja kiviskulptuuridest, mis kujutavad läti eetilisi ja patriootilisi väärtusi. Suurimas hoones on välja pandud näitus, mis on pühendatud Läti Vabadussõja ajaloole ja Läti riigi kahekümne kahele vabadusaastale (1918–1940). Oskars Kalpaksi mälestusmärki asub Visagalsi kalmistul; selle autorid on Kārlis Zāle ja Arnolds Dzirkals ning see avati 1927. aastal. Mälestusmärk koosneb kolme figuuriga...
Raudteesild üle Amata
Asub Drabešu vallas Cēsise piirkonnas puhkekoha "Meža kaujas" läheduses.
Üle Amata on raudteesild.
...
Monument koolimeeste kompanii esimesele langenud sõdurile Edgars Krieviņasele
Asub Valmiera keskkalmistul, kabeli lähedal (Miera tänav 1/3, Valmiera)
Cēsi rügemendi 8. (Skolnieki) kompanii sõdur LKOK Edgars Krieviņš (1899-1919) suri 7. juunil 6. juunil 1919 Cēsi lahingutes saadud vigastustesse, kui ta kattis ülejäänud sõjaväelaste taganemist. üksused, kui Landsweer ründas.
Läti Sõjamuuseum
Läti Sõjamuuseum asub Riia vanalinnas Vabadussamba läheduses ajaloolises hoones, mida nimetatakse Püssirohutorniks. Muuseumis on 11 ekspositsiooni. Näitustele on välja pandud relvi, dokumente, vormiriietust, autasusid ja muid sõjaga seotud või sõdurite igapäevaelu kirjeldavaid esemeid. Läti Sõjamuuseum on üks vanimaid muuseume Lätis. See sai alguse Esimese maailmasõja ajal. Muuseumikogu moodustati peamiselt sõdurite isiklikest või lahinguväljadelt leitud esemetest. Pärast Läti riigi iseseisvumist sai muuseumi peamiseks eesmärgiks luua ekspositsioon Läti sõjaajaloost ja elanikkonna aktiivsest rollist oma maa kaitsmisel. 1937. aastal laiendati muuseumi juurdeehitusega ja see oli tol ajal tehniliselt üks moodsamaid...
Seotud lood
Cēsise lahingute algus, käik ja lõpp
Võit Cēsise lahingutes pidi saama pöördepunktiks lätlaste ja eestlaste võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit ületas piiri Andriev Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Riediger von der Goltzi Baltikumi vallutamise plaanide vahel. Selle asemel alustas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise Ajutine Valitsus.
Rahvuspatriootide ülemleitnant Vili Gelbi kohta
Vanemleitnant Viļa Gelbe (1890-1919) saatus peegeldab rasket olukorda meie riigi ja armee moodustamisel, samuti nende sündmuste hindamisel.
Läti riigi väljakuulutamisega 18. novembril 1918 algasid ka Vabadussõda ja relvajõudude moodustamise tööd. Kuramaal sündinud mereväe leitnant Vilis Gelbe oli Läti vabatahtlike esirinnas.
Aizporu poolmõis Vabadussõjas
Aizporu poolsaar, Aizpute rajoon, Kalvene vald, on läänepoolseim koht Lätis, kuhu kolonel Oskars Kalpaksi eraldi pataljon taganes.
Rudbārži ja Kalvenė poolsaarel on Aizpore kalmistu. Seal on mälestusmärk ja 12 mälestusmärki Oskars Kalpaka pataljoni vabatahtlikele sõduritele.