Riia vabastamine bolševike käest 1919. aastal
I Maailmasõda ja iseseisvumine

Esimese maailmasõja lõpus oli kogu Läti Saksa 8. armee kontrolli all. Sellistel asjaoludel kuulutati 18. novembril 1918 Riias välja iseseisev Läti Vabariik. Nõukogude Venemaa Punaarmee pealetung algas mõni päev hiljem. Nii algas vähem kui kaheaastane võitlus ehk Läti Vabadussõda.

1918. aasta detsembris sisenes Läti territooriumile Vene bolševike Punaarmee. Kuigi bolševikud tunnistasid sõnades rahvaste enesemääramisõigust, püüdsid nad oma töös sõjalise jõu abil säilitada Venemaa territooriumi jagamatust. Punaarmee koosseisus naasid Lätisse ka Läti laskurüksused. Kodumaast lahus olles ei mõistnud nad Lätis toimuvat transformatsiooni ja arvasid, et hakkavad sakslaste vastu võitlema. Vägesid saatis ka Moskvas organiseeritud Läti bolševike valitsus, mida juhtis Lenini kamraad Peter Stuck. Suurem osa Läti territooriumist läks bolševike kontrolli alla, välja arvatud Liepāja piirkond.

3. jaanuari õhtul 1919 saabusid Riiga esimesed Nõukogude Läti armee üksused. Enamlaste Riiale lähenedes osalesid lahingutes Balti Landesveri saksa üksused. 3. märtsil 1919 alustasid Saksa-vastased väed rünnakut Kurzeme rindel. Juba 15. märtsil võttis Landeswer üle Tukumsi ja 18. märtsil Jelgava. Jelgava hõivamine pani Nõukogude Läti kokkuvarisemise äärele. Bolševikud andsid endast parima, et kaitsta oma võimu Lätis. Sõjaväe täiendamiseks alustas ta üldmobilisatsiooni, mille käigus värbas kõik Lätis sõdida võimelised mehed.

22. mai 1919. aasta varahommikul ründasid suurvastased väed Riia rinnet. Nõukogude Läti armee halvasti varustatud, väljaõpetatud ja demoraliseeritud rügementide vastupanu murti kiiresti. Läti laskurrügemendid osutasid vaenlasele vaid sümboolset vastupanu ja põgenesid lahinguväljalt. Paljud laskurid alistusid või deserteerusid oma üksustest. Sama päeva vara pärastlõunal jõudsid esimesed Landeswehri üksused Riiga.

Tänavalahingud Riias jätkusid 22. mai hommikuni. Eraldi relvastatud bolševike, miilitsate ja väikeväeosade üksused püüdsid Landeswehri ja Rauddiviiside edenemist edasi lükata. Ka nõukogude võim ja nende töötajad lahkusid linnast suure kiirusega. Nende põgenemisega kaasnesid sageli ka lasud majade akendest. 23. mail taganesid viimased bolševike üksused Jugla taha. Samal ajal saabus Riiga ka Eraldi Läti brigaad, mida juhtis Jānis Balozs, kes viibis lahingutes enamlastega Riia loodeosas.

Pärast 22. mai lahinguid jäi Riia tänavatele üle kahesaja langenud bolševiku. Järgnevatel päevadel võttis linn maha võitjate repressioonid linna jäänud bolševike ja nendega koostöös kahtlustatavate vastu. Algas nn "valge terror". Nende repressioonide all kannatasid paljud süütud inimesed ja nad olid väga etnilist laadi – peaaegu kõik ohvrid olid lätlased. Täpne "Valge terrori" ohvrite arv Riias pole teada. Nende hinnangul on 500–700 kuni 5000 inimest.