Riia vabastamine bolševike käest, 1919
I Vabadussõjad

Esimese maailmasõja lõpus kontrollis kogu Lätit Saksa 8. armee. Sellistel asjaoludel kuulutati 18. novembril 1918 Riias välja iseseisev Läti Vabariik. Mõni päev hiljem tungis sisse Nõukogude Punaarmee. Nii algas ligi kaks aastat kestnud võitlus, Läti Vabadussõda.

1918. aasta detsembris sisenes Vene bolševike Punaarmee Läti territooriumile. Kuigi sõnades tunnustasid bolševikud rahvaste enesemääramise õigust, püüdsid nad oma tegudes sõjalise jõu abil säilitada Venemaa territooriumi jagamatust. Ka Läti laskurüksused naasid Lätti Punaarmee koosseisus. Kodumaalt eraldatuna ei mõistnud nad Lätis toimuvaid muutusi ja arvasid, et hakkavad sakslaste vastu võitlema. Vägedega kaasas oli ka Moskvas organiseeritud Läti bolševike valitsus eesotsas Lenini kaaslase Peter Stučkaga. Suurem osa Läti territooriumist läks bolševike kontrolli alla, välja arvatud Liepāja ümbrus.

3. jaanuari 1919 õhtul sisenesid Riiga esimesed Nõukogude Läti armee üksused. Lielinlaste lähenedes Riiale liitusid võitlusega Balti Landeswehri Saksa üksused. 3. märtsil 1919 alustasid lielinlaste vastased jõud Kuramaa rindel rünnakut. Juba 15. märtsil vallutas Landeswehr Tukumsi ja 18. märtsil Jelgava. Jelgava vallutamine viis Nõukogude Läti kokkuvarisemise äärele. Lielinlased tegid kõik endast oleneva, et kaitsta oma võimu Lätis. Armee täiendamiseks alustasid nad üldmobilisatsiooni, kutsudes kõik Lätis allesjäänud töövõimelised mehed ajateenistusse.

22. mai 1919. aasta varahommikul asusid Landeswehri-vastased väed Riia rindel pealetungile. Halvasti varustatud, väljaõpetatud ja demoraliseeritud Nõukogude Läti armee rügementide vastupanu murti kiiresti. Läti laskurrügemendid osutasid vaenlasele vaid sümboolset vastupanu ja põgenesid lahinguväljalt. Suur osa laskuritest alistus või deserteerus oma üksustest. Juba sama päeva varahommikul jõudsid esimesed Landeswehri üksused Riiga.

Tänavavõitlused Riias jätkusid 22. mai hommikuni. Relvastatud bolševike, miilitsate ja väikeste vägede eraldi üksused üritasid Landeswehri ja Rauddiviiside edasitungi peatada. Ka Nõukogude institutsioonid ja nende töötajad lahkusid linnast suure kiirusega. Nende põgenemisega kaasnesid sageli majade akendest tulistatud lasud. 23. mail taandusid viimased bolševike üksused Jugla taha. Samal ajal sisenes Riiga Jānis Baložsi juhitud eraldi Läti brigaad, mis oli Riiast loodes bolševikega peetud lahingutes maha jäänud.

Pärast 22. mai lahinguid oli Riia tänavatele jäänud üle kahesaja langenud bolševiku. Järgnevatel päevadel represseerisid võitjad linna nii linna jäänud bolševikke kui ka nendega koostöös kahtlustatavaid isikuid. Algas nn valge terror. Nendes repressioonides kannatas palju süütuid inimesi ja neil oli väljendunud etniline iseloom – peaaegu kõik ohvrid olid lätlased. Riia valge terrori ohvrite täpne arv pole teada. Hinnanguliselt on hukkunute arv 500–700 kuni 5000 inimest.