Õuelt leiti admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk.
Väike sõjaline reliikvia võib jutustada tohutu ajaloolise loo. Ja kuigi rinnamärk sümboliseerib Vene-Jaapani sõja ajal toimunud sündmusi, näitab see ka värvikat sõjaajalugu ja meie Läti laskurite osalemist teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõdasid.
Märk leiti Vidriži kihelkonnast lauda vundamendi lähedalt. See on admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk. Ta osales mererünnakutes Vene-Türgi ja Vene-Jaapani sõdades. 1904. aastal (Vene-Jaapani sõjas) sõitis tema laev "Petropavlovsk" miinile ja ta hukkus. Markov oli üks Venemaa mereväe ja laevastiku võtmeisikuid. Petropavlovski uppumine oli laevastikule ränk hoop, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Venemaa kaotas Jaapaniga sõja raskelt, mis rõhutas tema positsiooni erineval arengutasemel. See polnud ainus laev, mis hävis merelahingus või miinidele sõites. Selle tõi Lätti tõenäoliselt Läti meremees, kes teenis sel ajal mereväes. Vene-Jaapani sõda on sõda, mil lätlased astusid massiliselt Vene armeesse, peamiselt maavägedesse.
Praeguse maaomaniku hinnangul võiks žetooni omanik ja kaotaja olla endine mõisnik, kes pärast Vene Kaug-Ida sõjast naasmist osales samuti Läti vabadusvõitluses ja sai Läti laskurina selle maa Vidrižis. Alumiiniumist žetoon on maas hästi säilinud ja selle läbimõõt on 3,5 cm. Selles on ka auk, mis on tõenäoliselt mõeldud žetooni kaela riputamiseks või muul viisil kinnitamiseks.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis
Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.
Läti küttide monument Riias
Asub Riia kesklinnas Läti küttide väljakul Läti Okupatsioonimuuseumi lähedal.
Läti küttide monument avati 1971. aastal Läti küttide väljakul endise Läti Punaste Küttide Muuseumi (nüüd Okupatsioonimuuseum) kõrval. Nõukogude ajal vaadati teemat läbi kommunistliku režiimi kitsa ideoloogilise prisma. See koht esindas Riiat ja lõi idealiseeritud loo, tugevdades müüti lätlastest kui Nõukogude võimu eest võitlejatest.
Vene armee kergejalaväeüksusi nimetati laskuriteks. Esimese maailmasõja ajal loodi Läti laskurformatsioonid võitlemaks Saksa armee vastu kodumaal. Need olid motiveeritud, ohtlikud ja distsiplineeritud lahinguüksused. Kõrge haridustase ja saksa keele oskus olid kasulikud luureks ja üllatusrünnakute läbiviimiseks. Vene impeeriumi lagunemise ja Läti territooriumi täieliku okupeerimisega Saksamaa poolt sattus väga suur hulk Läti elanikke Venemaale, kus nad seisid jätkuvalt silmitsi bolševike agitatsiooniga. Algselt kasvas toetus Lenini ideedele ja osalemisele Venemaa kodusõjas. Hiljem järgnes pettumus ja enamik Läti sõdureid pöördus vasakpoolsetest ideedest eemale ning naasis Lätti. Enamik Venemaale jäänud sõduritest hukkus "Stalini puhastuste" käigus (1936-1938). Läti laskurid andsid suure panuse Läti riigi ja selle armee loomisse.
Täna saate külastada monumenti ja selle kõrval asuvat Okupatsioonimuuseumi.
