Jõululahing I Maailmasõda

Jõululahingud on jäänud Läti ajalukku igaveseks traagilise ja samas kangelasliku loona. 5. jaanuaril 1917 algas Riia rindel Vene 12. armee pealetung, mille ametlik nimi oli "Operatsioon Jelgava". Vana stiili järgi algas rünnak juulikalendri vastu 23. detsembril ehk jõulude eel. Sellest tulenevalt said need lahingud, millest võtsid esmakordselt osa kõik Läti laskurrügemendid koos, tähise "jõululahingud". Jõululahingud ja sellele järgnenud jaanuarilahingud olid kõige traagilisemad ja samas ka üks kangelaslikumaid lehekülgi Läti laskurite ajaloos.

Vene armee kavandas suurrünnakut Saksa keiserlikule armeele, mille pealöögina kasutati Läti laskureid. 12. armee juhtkonnal oli kavas Saksa rinde murdmine mitmes kohas suurel alal Lielupe vasakkaldast kuni Jelgava maanteeni äkklöökidega ilma eelneva suurtükiväe ettevalmistuseta. Rünnak leidis aset Babīte järve ja Olaini vahelisel soisel alal, mida kutsuti Tīreļpurvuks. Venemaa oli võtnud eesmärgiks vabastada Jelgava ja edu korral kogu Zemgale ja Kurzeme.

Rünnaku eesliinil karmistas Vene armee jõudu, kindlustades ülekaalu: kokku ligi 100 000 Vene armee sõdurit 20 000 Saksa armee sõduri vastu. Rünnak pidi toimuma 8 kohas, millest 2 pidid läbi viima kaheks brigaadiks jagatud Läti laskurrügemendid. Mõlemad Läti brigaadid olid rünnakuks pikalt valmistunud. Püssimehed olid hoolikalt välja õpetatud okastraataedadest ülesaamiseks ja vaenlase kindlustuste hõivamiseks. Püsside tuju oli väga hea, kõik lootsid Zemgale ja Kurzeme peatsele vabanemisele.

Rünnaku varustamine ja juhtimine oli paraku halvasti planeeritud ja teostatud, mistõttu tööjõu ülekaal ei aidanud. Lahing toimus rünnakute ja vasturünnakutega. 2. Läti laskurbrigaad oli edukalt murdnud esimese sakslaste kindlustuste rivi, hõivates Tīreļpurva lõunaosa. Kaks päeva saarel -36 ° C juures hoidsid püssimehed okupeeritud territooriumi, kuid 7. jaanuaril pöörati rünnak põhja, Saksa kindlustatud Püssimäele, mis okupeeriti samal päeval. Järgmisel päeval, 8. jaanuaril tõrjusid Läti laskurid mitu ägedat sakslaste vasturünnakut, mille eesmärk oli võita tagasi varem kaotatud positsioone. Jõululahingute suurimaks õnnestumiseks kujunes Saksa püssimäe vallutamine. Kahjuks ei kasutanud Vene juhtkond Ložmetējkalnsi hõivamist Kalnciemsi rünnaku väljatöötamiseks, mida suudeti vallutada samal päeval, kuni sakslased suudavad koondada ja varusid tuua.

Jõululahingud kujunesid Läti laskurite kuulsaimaks ja legendaarsemaks lahinguks. Läti laskuritel õnnestus saavutada see, mida ükski Vene üksus Riia rindel polnud suutnud – murda läbi sakslaste kindlustustest ja hõivata umbes 30 ruutkilomeetri suurune ala. See oli esimene kord, kui kõik läti laskurid kõrvuti võitlesid.

Jõululahingute ajal olid nii Vene osa kui ka lätlased kandnud suuri kaotusi. 12. armee kaotas 19 000 sõdurit. 5. kuni 11. jaanuarini kaotasid Läti rügemendid 5364 laskurit, kellest 874 langes ja umbes 400 jäi teadmata kadunuks. Lahingu eelised polnud suured. Suured kaotused kahjustasid tugevalt lätlaste ustavust Vene impeeriumi võimudele ja tähistasid pöördepunkti nii laskurite kui ka Läti ajaloos.

 
Rohkem teabeallikaid

1. Hingede tuisk. Digimuuseum. Kättesaadav: https://www.dveseluputenis.lv/lv/laika-skala/notikums/85/ziemassvetku-kauju-sakums/ [vaadatud: 05.05.2021].

2. Latvijas Radio 2 Läti sajandijutuartiklid “Jõululahingud”, 2017. Kättesaadav: https://lr2.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-simtgades-stastu-raksti/ziemassvetku-kaujas.a97478/?highlight= str % C4% 93 inimest [vaadatud: 05.05.2021].

3. lsm.lv saate “Ajaloo kiil” osa “Vestlus ajaloolase Jānis Šiliņšiga jõululahingutest ja laskuritest”, 2017. Kättesaadav: https://naba.lsm.lv/lv/raksts/vestures-kilis/saruna- ar- ajaloolased-jani-silinu-for-Christmas-fighting-and-str.a79704 /? highlight = str% C4% 93lnieki [vaadatud: 05.05.2021].

 

Seotud objektid

Machine Gun Hill

Atrodas Jelgavas novadā, netālu no autoceļa A9.

Ložmetējkalns ir 1. pasaules kara cīņu vieta, kas Latvijā ir vienīgais valsts nozīmes kultūrvēsturiskais liegums. Tas atrodas uz Garās kāpas, kas ir daļa no Nordeķu – Kalnciema kāpu grēdas. Ložmetējkalna nosaukums radies laikā, kad tur atradās grūti ieņemami Vācijas armijas nocietinājumi, kas tika aizstāvēti ar spēcīgu ložmetēju uguni.

Ziemassvētku kaujas, iespējams, ir zināmākais un dramatiskākais  1. pasaules kara notikums Latvijas vēsturē. Tas ieņem īpašu vietu latviešu militārajā un kultūras vēsturē. 1917. gadā Ložmetējkalnam uzbruka Krievijas armijas latviešu strēlnieku un sibīriešu vienības un to ieņēma. Gūstā tika saņemti vismaz 600 pretinieki, kā arī iegūtas vērtīgas trofejas, piemēram, 19 ložmetēji. Tas bija nozīmīgākais Ziemassvētku kauju panākums un lielākais ieguvums, kuru Rīgas frontē Krievijas karaspēks bija sasniedzis. Latviešu strēlnieki uzskatīja, ka tieši viņiem pienākas augstienes iekarotāju gods.

Mūsdienās ir pieejams skatu tornis, no kura redzamas agrāko kauju vietas.  Apkārtnē aplūkojamas piemiņas zīmes un kara laika liecības. Netālu atrodas Silenieku Brāļu kapi.

Latvian soldiers’ former medical warehouse

Atrodas Babītes novadā, Antiņu karavīru kapsētas un atjaunoto ierakumu tuvumā.

1.pasaules kara laikā no 1915. gada šajā apkārtnē atradās Krievijas impērijas armijas aizsardzības pozīcijas. 1917. gadā, Ziemassvētku kauju laikā, pie Antiņu mājām atradās 5. Zemgales latviešu strēlnieku pulka štābs un lazarete ar medikamentu noliktavu, kuru vadīja ievērojamais latviešu kara ārsts Pēteris Snīķeris.

Ziemassvētku kaujās latviešu strēlnieku uzbrukumi Vācijas armijas vienībām notika īpaši skarbos un nelabvēlīgos apstākļos. Kaujās gūtie ievainojumi bija visdažādākie - šaujamieroču radītas brūces, kontūzijas un traumas, kā arī apsaldējumi. Savlaicīgu medicīnisko palīdzību vajadzēja nodrošināt tūkstošiem latviešu karavīru. Tā tika organizēta, lai ievainotie pēc iespējas ātrāk saņemtu aprūpi. Kaujas laukā darbojās neapbruņoti sanitāri, kuri sniedza pirmo palīdzību un iznesa ievainotos no bīstamām vietām. Kaujas vietu tuvumā bija izveidoti pārsienamie punkti, kuros turpināja aprūpi un veica šķirošanu. Smagāk ievainotos karavīrus ar pajūgiem un automašīnām evakuēja uz lazaretēm vai hospitāļiem. Lazarešu tuvumā ierīkoja kapsētas, kur apglabāja no ievainojumiem mirušos. 

Mūsdienās var aplūkot veco medikamentu noliktavu. Tuvumā atrodas Antiņu karavīru kapsēta, kā arī rekonstruēti 1. pasaules kara ierakumi un zemnīcas. Vide piemērota pastaigām mežā,­­ atklājot spilgtas militārā mantojuma liecības.

 

Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis

Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.

Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus

Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.

Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul

Atrodas Babītes novadā, ceļa malā pie bijušajām Antiņu mājām un vecās medikamentu noliktavas.

Antiņu jeb Tīreļu karavīru kapsēta izveidota 1. pasaules kara laikā. Apkārtnē atradās Krievijas impērijas armijas aizsardzības pozīcijas. 1917. gadā, Ziemassvētku kauju laikā, tuvumā tika izvietots 5. Zemgales latviešu strēlnieku pulka štābs, lazarete ar medikamentu noliktavu.

1917. gadā naktī no 5.uz 6. janvāri, astoņu milzīgu ugunskuru apgaismojumā, ar militāru godu tika apglabāti 105 5. Zemgales latviešu strēlnieku pulka cīnītāji. Viņi krita kaujās pret Vācijas armiju vai mira no ievainojumiem. Apbedīšanas ceremoniju vadīja pulka komandieris Jukums Vācietis. Vēlākos gados kapsētā apglabāti arī karavīri no citām Krievijas armijas vienībām. 1925. gadā kapsētā tika atklāts arhitekta Eižena Laubes piemineklis, un labiekārtota teritorija. Daudzviet sastopama informācija par kapsētā apglabātiem 3800 karavīriem, taču tā jāvērtē kā maz ticama un nepārbaudīta.

 

Riia vennaskalmistu

Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.

General L. Bolstein Museum

Atrodas 17 km attālumā no Kandavas Pūcesdzirnavās, Matkules pagastā.

Latvijas armijas ģenerāļa Ludviga Bolšteina piemiņas istaba izveidota Pūces dzirnavu teritorijā, atpūtas namiņā. Īpašumu savulaik nomāja Bolšteinu dzimta. Kopš 19.gs. beigām šeit darbojās kokzāģētava, graudu maltuve, un tika apstrādāta aitas vilna.

Ludvigs Bolšteins bija viens no pieredzes bagātākajiem latviešu karavīriem, kurš aktīvi līdzdarbojās Latviešu strēlnieku vienību izveidē. Piedalījās Neatkarības karā un Latvijas valsts izveidē. 2. pasaules kara sākumā Ludvigs Bolšteins bija piemērs, kurš demonstrēja galīgu nesadarbošanos ar Padomju okupācijas režīmu. Viens no diviem Latvijas Armijas augstākajiem virsniekiem, kurš izdarīja pašnāvību, jo negribēja sadarboties ar Padomju okupācijas varu. Spilgts vēstures avots ir ģenerāļa pirmsnāves vēstules, kas ļauj labāk izprast personību un situāciju, kādā atradās Latvijas valsts 2. pasaules kara sākumā. Vēstulēs rakstīts: “Savai priekšniecībai. Mēs, latvieši, uzbūvējām jaunu, staltu ēku - savu valsti. Sveša vara grib piespiest, lai mēs to paši noārdām. Es nespēju piedalīties.“ Savukārt citas vēstules teksts bija adresēts mātei: “Māte, piedod es citādi nevarēju.”

Iepriekš piesakoties, var apmeklēt piemiņas istabu un iepazīties ar ģenerālim veltītu ekspozīciju.

 

Seotud lood

Kirje päevikusse hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahinguteks valmistumisest.

Läti laskurmehi ja nende ohvitsere teavitati lahingu algusest viimasel minutil. 5. Zemgale Läti laskurpolgu allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas päevikus viimast õhtut enne lahingu algust. Lühike, kuid helge ja autentne tekst, mis näitab sõduri jaoks väga olulist hetke – õpib tundma lahingupäeva.

Kaitsepositsioonide loomine.

Kirjelduses vaadeldakse lahinguvälja kindlustust üldiselt. Lähtutakse Esimese maailmasõja kogemusest ja olukorrast, mil on vaja korraldada ulatuslik töö kindlustuste kallal.

Sisehoovist on leitud admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk

Väike sõjaline reliikvia võib anda tunnistust ulatuslikust ajaloolisest loost. Ja kuigi märk esindab sündmusi, mis toimusid Vene-Jaapani sõja ajal, näitab see kirjut sõjaajalugu ja meie Läti laskurmeeste osalust teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõda.