Jõululahingud I I maailmasõda
Jõululahingud on Läti ajalukku igaveseks jäädvustatud traagilise ja samal ajal kangelasliku loona. 5. jaanuaril 1917 alustas Vene 12. armee Riia rindel pealetungi, mida ametlikult nimetati „Jelgava operatsiooniks“. Vana kalendri ehk Juliuse kalendri järgi algas pealetung 23. detsembril ehk jõululaupäeval. Seetõttu nimetati neid lahinguid, milles esmakordselt osalesid kõik Läti laskurrügemendid koos, „jõululahinguteks“. Jõululahingud ja neile järgnenud jaanuarilahingud olid Läti laskurväelaste ajaloo kõige traagilisemad ja samal ajal ka ühed kangelaslikumad leheküljed.
Vene armee plaanis Saksa keiserliku armee vastu suurrünnakut, milles peamise löögina kasutati läti laskureid. 12. armee juhtkond kavatses murda Saksa rinde mitmes kohas laial alal Lielupe jõe vasakkaldast kuni Jelgava maanteeni äkiliste rünnakutega ilma eelneva suurtükiväe ettevalmistuseta. Rünnak toimus Babīte ja Olaini järve vahelisel soisel alal, mida kutsuti Tīreļpurvaks. Venemaa oli seadnud eesmärgiks vabastada Jelgava ning edu korral kogu Zemgale ja Kuramaa.
Rünnakurindel koondas Vene armee oma jõud, kindlustades endale edumaa: kokku ligi 100 000 Vene armee sõdurit 20 000 Saksa armee sõduri vastu. Rünnak pidi toimuma 8 kohas, millest 2 läbimurret pidid läbi viima Läti laskurrügemendid, mis olid jagatud kaheks brigaadiks. Mõlemad Läti brigaadid olid rünnakuks juba pikka aega valmistunud. Laskurväelased olid hoolikalt välja õpetatud okastraataedade ületamiseks ja vaenlase kindlustuste vallutamiseks. Laskurväelaste meeleolu oli väga hea, kõik lootsid Zemgale ja Kuramaa peatsele vabastamisele.
Rünnaku varustus ja juhtimine olid kahjuks halvasti planeeritud ja ellu viidud, seega inimjõu ülekaal ei aidanud. Lahing toimus rünnakute ja vasturünnakutega. 2. Läti laskurbrigaad oli edukalt murdnud läbi Saksa kindlustuste esimese liini, okupeerides Tīreļpurvase lõunaosa. Kaks päeva -36°C juures hoidsid laskurid okupeeritud territooriumi, kuid 7. jaanuaril pöördus rünnak põhja poole, Saksa kindlustatud Ložmetējkalnsi poole, mille nad samal päeval okupeerisid. Järgmisel päeval, 8. jaanuaril, tõrjusid Läti laskurid mitu ägedat Saksa vasturünnakut, mille eesmärk oli tagasi võita varem kaotatud positsioonid. Ložmetējkalnsi vallutamine sakslaste poolt sai jõululahingute suurimaks edusammuks. Kahjuks ei kasutanud Venemaa juhtkond Ložmetējkalnsi vallutamist rünnaku arendamiseks Kalnciemsile, mille oleks saanud hõivata samal päeval, enne kui sakslastel oli aega konsolideeruda ja reserve kaasata.
Jõululahingutest said Läti küttide kuulsaimad ja legendaarseimad lahingud. Läti kütid suutsid teha midagi sellist, mida ükski Vene üksus Riia rindel polnud suutnud – murda läbi Saksa kindlustustest ja hõivata umbes 30 ruutkilomeetri suurune ala. See oli esimene kord, kui kõik Läti kütid võitlesid koos õlg õla kõrval.
Jõululahingute ajal kandsid nii Vene üksused kui ka lätlased väga suuri kaotusi. 12. armee kaotused ulatusid 19 000 sõdurini. Läti rügemendid kaotasid 5.–11. jaanuarini 5364 laskurit, kellest 874 langesid ja umbes 400 olid teadmata kadunud. Lahingute kasv polnud suur. Suured kaotused õõnestasid tugevalt lätlaste lojaalsust Vene impeeriumi võimudele ja tähistasid pöördepunkti nii laskurite kui ka Läti ajaloos.
Rohkem teabeallikaid
1. Hingede lumetorm. Digitaalne muuseum. Saadaval: https://www.dveseluputenis.lv/lv/laika-skala/notikums/85/ziemassvetku-kauju-sakums/ [vaadatud: 05.05.2021.].
2. Läti Raadio 2 Läti sajanda aastapäeva lugu „Jõululahingud“, 2017. Saadaval: https://lr2.lsm.lv/lv/raksts/latvijas-simtgades-stastu-raksti/ziemassvetku-kaujas.a97478/?highlight=str%C4%93lnieki [vaadatud: 05.05.2021.].
3. lsm.lv saate “Vēstures ķilis” osa “Vestlus ajaloolase Jānis Šiliņšiga jõululahingutest ja laskuritest”, 2017. Saadaval: https://naba.lsm.lv/lv/raksts/vestures-kilis/saruna-ar-vesturnieku-jani-silinu-par-ziemassvetku-kaujam-un-str.a79704/?highlight=str%C4%93lnieki [vaadatud: 05.05.2021.].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Kuulipildujamägi Tīreļpurvsi rabas
Ložmetējkalns asub Valgunde vallas, Jelgava vallas, maantee A9 lähedal. See on Esimese maailmasõja lahingupaik ja ainus riikliku tähtsusega kultuuripärandi kaitsealune objekt Lätis. Ložmetējkalns asub Garā Kāpa luitealal, mis on osa Nordeķi-Kalnciemsi luideteharjast. Nimi pärineb ajast, mil see oli Saksa armee immutamatute kindlustuste asukoht, mida kaitses tugev kuulipildujatule.
Jõululahingud on üks tuntumaid ja dramaatilisemaid Esimese maailmasõja sündmusi Läti ajaloos. 1917. aastal ründasid Vene armee Läti ja Siberi laskurite üksused Ložmetējkalnsi ja vallutasid selle, saades vangi vähemalt 600 vaenlase sõdurit ja väärtuslikke trofeesid. Laskjad uskusid, et just nemad väärivad mägismaa vallutajate au.
Ložmetējkalnsi ümbruses asuvad mälestusmärgid ja muud tõendid siin toimunud lahingute kohta. Igal aastal jaanuaris toimuvad Ložmetējkalnsi ümbruses mälestusüritused jõululahingute mälestamiseks. Tänapäeval on Ložmetējkalnsist saanud Läti laskurite kangelaslikkuse sümbol ja mälestuspaik. 27 meetri kõrgune vaatetorn pakub panoraamvaateid jõululahingute toimumiskohale.
Läti sõdurite endine meditsiiniladu
Asub Babīte rajoonis Antiņi sõdurite kalmistu ja renoveeritud kaevikute lähedal.
Esimese maailmasõja ajal asusid selles piirkonnas alates 1915. aastast Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus Antiņi maja lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter ja haigla koos ravimilaoga, mida juhtis silmapaistev Läti sõjaväearst Pēteris Snīķeris.
Jõululahingute ajal ründasid Läti laskurid Saksa armee üksusi eriti karmides ja ebasoodsates tingimustes. Lahingutes saadud vigastused olid mitmesugused - laskehaavad, põrutused ja traumad, aga ka külmakahjustused. Tuhandetele Läti sõduritele tuli osutada õigeaegset arstiabi. See oli korraldatud nii, et haavatud saaksid võimalikult kiiresti abi. Lahinguväljal tegutsesid relvastamata parameedikud, kes andsid esmaabi ja viisid haavatuid ohtlikest kohtadest välja. Lahinguväljade lähedale rajati sidumispunktid, kus jätkati abi ja viidi läbi triaaži. Raskemini haavatud sõdurid evakueeriti vankrite ja autodega laatsaretti või haiglasse. Laagripaikade lähedale rajati kalmistud, kuhu maeti vigastustesse surnud.
Tänapäeval saab külastada vana ravimiladu. Lähedal asub Antiņi sõdurite kalmistu ning rekonstrueeritud Esimese maailmasõja kaevikud ja punkrialused. Keskkond sobib metsas jalutamiseks, paljastades ilmekaid tõendeid sõjalisest pärandist.
Läti küttide punkrid ja kaevikud Tīreļis
Läti kütipolkude punkrid ja kaevikud Tīreļis asuvad Mārupe piirkonnas Babīte vallas Antiņi Läti küttide kalmistu ja endise ravimilao läheduses. Esimese maailmasõja ajal asusid siin Vene Keisririigi armee Läti kütipolgud. Liivastele küngastele oli rajatud kaevikuid ja punkreid. Kaeviku- ehk positsioonisõda on parim viis Esimese maailmasõja täpseks kirjeldamiseks ja kaitserajatiste tähtsuse rõhutamiseks. Sõdurite igapäevaseks tööks oli kaitserajatiste täiustamine. Nad tavatsesid anda kaevikutele nimesid, mis meenutasid neile nende kodusid ja aitasid sõjategevust unustada. Kaevikuliinid olid keerulised kaitsesüsteemid, mida vaenlasel oli raske vallutada. Relvade arenguga muutusid need kaitserajatised veelgi keerukamaks. Varjendite katuseid tugevdati, et need peaksid vastu suurtükimürskudele. Kaevikud rajati eri suundadesse, et plahvatused tekitaksid võimalikult vähe kahju. Liikumiskäikudel olid taskud, mida kasutati lühiajaliste peidupaikadena suurtükitule ajal, sest need kaitsesid sõdureid šrapnellide ja kildude eest. Tänapäeval on osa kaitserajatistest taastatud ja on võimalik külastada kolme punkrit ja 100 m pikkust kaevikute osa.
Jõululahingu Muuseum ja vabaõhunäitus
Jõululahingu mälestuspark ja -muuseum asub Jelgava piirkonnas Valgunde vallas Mangaļi talukohas. Muuseum on Läti Sõjamuuseumi filiaal, see avati 2005. aastal ja see asub piirkonnas, kus toimus Jõululahing. Lahingupaikades on ikka veel säilinud ainulaadsed Esimese maailmasõja aegsed kaitserajatised. Muuseumis eksponeeritakse lahinguväljalt leitud esemeid. Vabaõhuekspositsioon tutvustab rekonstrueeritud kaitserajatisi. Muuseumi ümbruses asuvad turismimarsruudid ja õpperajad. Esimese maailmasõja aegsete kaitserajatiste vabaõhuekspositsioon ja siseväljapanekud on külastajatele avatud iga päev. Ložmetējkalnsi ümbrusest võib endiselt leida ainulaadseid tõendeid Esimese maailmasõja aegsetest kaitserajatistest. Seal asub 27 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade piirkonnale, kus toimus Jõululahing, mis on tõenäoliselt kõige tuntum ja dramaatilisem Esimese maailmasõja sündmus Lätis. Sellel on eriline koht Läti sõja- ja kultuuriajaloos. Jõululahingut seostatakse peamiselt Läti küttide rünnakuga Saksa armee üksuste vastu äärmiselt rasketes ja ebasoodsates oludes. See oli ainulaadne olukord, kus suurt lahinguoperatsiooni alustati ilma suurtükiväe toetuseta.
Jõululahingute mälestusmärk Antinu vennaskonna kalmistul
Asub Babīte rajoonis, tee ääres endise Antiņi maja ja vana ravimilao lähedal.
Antiņi ehk Tīreļi sõdurite kalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal. Piirkonnas asusid Vene impeeriumi armee kaitsepositsioonid. 1917. aastal, jõululahingute ajal, asus lähedal 5. Zemgale Läti laskurrügemendi peakorter, haigla koos ravimilaoga.
1917. aastal, 5. jaanuari ööl vastu 6. jaanuari, maeti kaheksa tohutu lõkke valguses sõjaväeliste auavaldustega 105 5. Zemgale Läti laskurrügemendi võitlejat. Nad langesid lahingutes Saksa armee vastu või surid haavadesse. Matmistseremooniat juhtis rügemendi ülem Jukums Vācietis. Hilisematel aastatel maeti kalmistule ka teiste Vene armee üksuste sõdureid. 1925. aastal avati kalmistul arhitekt Eižens Laube loodud monument ja territoorium haljastati. Teateid 3800 kalmistule maetud sõduri kohta leidub paljudes kohtades, kuid seda tuleks pidada ebatõenäoliseks ja kontrollimata tõeks.
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Kindral L. Bolsteini muuseum
Asub Kandavast 17 km kaugusel Matkule vallas Pūcesdzirnavases.
Läti armee kindral Ludvigs Bolšteinsi mälestustuba on loodud Pūcese veski territooriumile, puhkemajja. Kinnistut rentis kunagi Bolšteinide perekond. 19. sajandi lõpust alates tegutsesid siin saeveski, viljaveski ja lambavilla töötlemine.
Ludvigs Bolšteins oli üks kogenumaid Läti sõdureid, kes osales aktiivselt Läti laskurüksuste loomisel. Ta osales Vabadussõjas ja Läti riigi loomisel. Teise maailmasõja alguses oli Ludvigs Bolšteins eeskujuks täielikust koostööst keeldumisest Nõukogude okupatsioonivõimudega. Üks kahest Läti armee kõrgemast ohvitserist, kes sooritas enesetapu, kuna ei soovinud Nõukogude okupatsioonivõimudega koostööd teha. Elav ajalooallikas on kindrali surmakirjad, mis võimaldavad meil paremini mõista isiksust ja olukorda, milles Läti riik Teise maailmasõja alguses oli. Kirjades seisis: "Meie ülemustele. Meie, lätlased, ehitasime uue, väärika hoone – oma riigi. Võõrvõim tahab meid sundida seda ise lammutama. Ma ei saa osaleda." Omakorda oli teise kirja tekst adresseeritud tema emale: "Ema, anna mulle andeks, ma ei saanud teisiti."
Eelnevalt registreerudes saab külastada mälestustuba ja vaadata kindralile pühendatud näitust.
Nordeķi – Kalnciemase luitehari
Umbes 30 km pikkune luiteahelik, mida on tänapäeval looduses võimalik jälgida Iļģuciemsist (väikeste katkestustega) Tīreļini, on üks Mereäärse madaliku muljetavaldavamaid pinnavorme, mida harva tajutakse ühtse loodusliku moodustisena. Luited tekkisid ühe viimase Balti jääjärve kaldale, kui Balti jääjärve veed taandusid. Luiteahelik koosneb kahest paralleelsest 50–100 m laiusest luitevööndist. Need on tavaliselt 6–10 m kõrged, kuid nende kõrgeimad punktid ulatuvad 16–19 m üle merepinna. Kleisti, Imanta ja Beberbeķi läheduses on luiteid katvad kaunid männimetsad populaarsed matka-, puhke- ja sportimiskohad ning talvel murdmaasuusatamise koht. Lāčupīte läheduses asuv luiteosa on seotud Bermontiaadide sündmustega. Pārdaugava luite peal asub Lāčupe ehk Lācarase kalmistu . Pinkie ja Babīte vahel on luidete kaitsmiseks loodud Beberbeķi looduspark. Nordeķi-Kalnciemase luideteaheliku lääneosa, mis on umbes 10 km pikk, kannab nime Pikaks luited . Pika luite lähedal (Trenčist lõunas) asuvad Antiņi vendade kalmistu , Läti laskurite haigla ravimiladu ja renoveeritud Läti laskurite kaevikud . Pikast luited lõuna pool asub soostunud metsade ja rabade massiiv, sealhulgas Rāvājs ja Maztīrelis . Maztīrelise vastas asub Ložmetējkalns vaatetorni ja puhkekohaga ning nn Saksa vallilõik . Veelgi kaugemal läänes, Pika luited lähedal, asuvad Läti laskurite vendade kalmistu ja Piķi vendade kalmistu. Suuremate või väiksemate katkestustega on kaevikud nähtavad peaaegu kogu Nordeķi-Kalnciemase luiteaheliku ulatuses. Pika luite edelaosas – lõunast külgnevates soistes metsades – on näha Esimese maailmasõja aegseid pommikraatreid . Kogu Pika luite pikkuses (sellest lõunas) kulgevad väikesed metsarajad, mis sobivad jalutuskäikudeks ja pikemateks matkadeks – suurepärane võimalus uurida Esimese maailmasõja lahingupaiku.
Krači mägede monument
Krāči mäed on üks Litoriina mere suurimaid rannikuluiteid. Selle kõrgeim punkt asub 29 m üle merepinna ja 26 m üle ümbritsevate tasandike. Litoriina merd peetakse Läänemere eelkäijaks, mis eksisteeris umbes 7000–5000 aastat tagasi.
Vene 12. armee 6. eriväebrigaad alustas Jõululahingute ajal rünnakut Krāči mägedest, eesmärgiga murda läbi Saksa rinde Suurest Tīreļi soost Lielupe jõeni. Kuudepikkuste lahingute käigus vallutas Vene armee 25 ruutkilomeetri suuruse ala, kuid kaotused olid tohutud – 45 tuhat langenud, haavatud ja teadmata kadunud sõdurit. Läti laskurite kaotused olid 9 tuhat langenud, haavatud ja teadmata kadunud sõdurit. Jõululahingute ajal saavutasid Läti laskurid kangelaslike ja säravate sõduritena tohutu kuulsuse, makstes selle eest väga kõrget hinda – oma elu.
Lahingus langenute mälestuseks on püstitatud monument. Igal aastal 11. novembril, Lāčplēsise päeval, ja 18. novembril, Läti riigi väljakuulutamise aastapäeval, süüdatakse selles kohas langenud kangelaste mälestuseks küünlad.
Looduskaitseala "Krāči mäed" kui Litoriina perioodi luitemägi
Matkarada (õpperada) Jõululahingu muuseumi lähedal
Ligikaudu 7 km pikkust matkarada – õpperada – saab alustada Jõululahingu muuseumist, kus on parkla ja tualetid. Kaasa tasub võtta kaart või selle koopia. Rada on kogu pikkuses tähistatud. Rada saab läbida erinevatel aastaaegadel – suvel, sügisel, kui lehed värvi vahetavad, või kevadel, kui õitsevad priimulad ja teised kevadlilled. Arvestada tuleb sellega, et raja läheduses on halb mobiilside. Raja raskusaste on lihtne, kuid arvestada tuleks selle läbimiseks ja kõigi objektidega tutvumiseks kuluva ajaga. Pind – metsateed, rajad, looduslik pind, kruusateed. Mangaļi majadest päripäeva liikudes tasub rada läbida mitte mööda kruusateed, vaid mööda Saksa valli lõiku, mis pikendab marsruuti umbes poole kilomeetri võrra. Kraavide kohal on puidust sillad. Olge ettevaatlikud, sest märja ilmaga võivad need olla libedad.
Marsruudil on 18 peatust, mis on varustatud infotahvlitega:
- Vene armee esimene kindlustusliin – nn „Vene vall“;
- 3. Kuramaa Läti Küttrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- Läti Ühendatud Laskurdiviisi peakorter jõululahingute alguses;
- Vene armee suurtükiväe positsioonid;
- 4. Vidzeme Läti laskurrügemendi väljapääsupositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- 1. Daugavgrīva Läti laskurrügemendi lähtepositsioonid Jõululahingute rünnakuks;
- Neutraalne tsoon;
- Okastraataiad;
- Saksa armee esimene kindlustusliin – nn Saksa müür;
- Saksa armee sõdurite poolt rajatud veevõtukoht;
- Suurtükiväe mürskude plahvatusaugud;
- Saksa armee tagumine kindlustussüsteem;
- Vaadatavad positsioonid, punkrid, kaevikud, pommikraatrid, mälestuskivid jne.
Suurtükiväe mürsu plahvatusaugud
Kõige mugavam viis nende objektide nägemiseks ja leidmiseks on järgida 7 km pikkust matkarada või õpperada. See algab "Mangaļi maja" juurest. Kui järgida marsruuti päripäeva, on suurtükimürskude kaevud marsruudi lõpus ja vastupidi. Need asuvad "Mangaļi maja" lähedal, nii et saate nende juurde minna ja tagasi tulla, kui te ei soovi kogu pikka marsruuti läbida.
„Lahingu käigus plahvatas suurtükimürsk ja kaevas maasse augu ning selliseid sõjaaegseid tõendeid on jõululahingute toimumispaikades tänaseni alles. Augu suuruse määras tulistatud mürsu suurus ehk kaliiber. Kõige sagedamini kasutatud mürsk jättis maha 1,5 m läbimõõduga ja 0,7 m sügavuse augu, haubitsamürsk aga 3,5 m läbimõõduga ja 1,5 m sügavuse augu.“ Sellist teksti võime lugeda infostendilt.
Karpide jäetud kraatrid on nähtavad ka mujal laiemal alal. Need on LIDAR-kaardil selgelt nähtavad.
Seotud lood
Päeviku sissekanne hetkest, mil sõdurid saavad teada jõululahingute ettevalmistustest.
Läti laskurväelastele ja nende ohvitseridele teatati lahingu algusest viimasel hetkel. 5. Zemgale Läti laskurrügemendi allohvitser Rūdolfs Ivanovs kirjeldas oma päevikus lahingu alguseelset viimast õhtut. Lühike, kuid elav ja autentne tekst, mis annab edasi sõduri jaoks väga olulist hetke – lahingupäeva tundmaõppimist.
Kaitsepositsioonide loomine.
Kirjelduses vaadeldakse lahinguvälja kindlustamise probleeme üldiselt. See põhineb Esimese maailmasõja kogemustel ja olukorral, mil oli vaja korraldada ulatuslikke kindlustuste loomise töid.
Õuelt leiti admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk.
Väike sõjaline reliikvia võib jutustada tohutu ajaloolise loo. Ja kuigi rinnamärk sümboliseerib Vene-Jaapani sõja ajal toimunud sündmusi, näitab see ka värvikat sõjaajalugu ja meie Läti laskurite osalemist teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõdasid.
