Riia vennaskalmistu Mälestusmärk
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: 1915-1920. Riia: Nims, 1999.
Riia vennaskalmistu ametlik veebisait. Kättesaadav: http://www.rigasbralukapi.lv/ievads/ [vaadatud 19.02.2021].
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti armee esimese ülemjuhataja David Simansoni jaoks
Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).
Kindral Karl Gopperi kohta
Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.
Nii rajati Riias vennaskalmistule
Jutustaja kirjeldab, millistel tingimustel rajati tuntuim Läti langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk. Nagu memuaaridest nähtub, seisis rahvakangelaste kalmistul mitmeid takistusi ja puudusi - mitte ainult kiriku, vaid ka Riia linna juhtkonna poolt.
Kārlis Zāle ja vabadussammas
Jutustaja kirjeldab Kārlis Zalit kui isiksust, kes lõi Läti kunsti tuntuimad teosed. Kirjeldus on pühendatud saali mälestamisele 1942. aastal (K. Halli surmaaastal). Mälestused on valitud K. Zāle teoste kirjeldamiseks lähtuvalt autori isikuomadustest ja maailmatunnetusest.
Läti skulptori Kārlis Zāle vähemtuntud teoste eest Dīvalsi ja Trikāta vanadel kalmistutel
Skulptor Kārlis Zāle (1888-1942) üks vähetuntud teoseid on aastatel 1939-1940 loodud paekivist skulptuur "Roosid roosid", mis on seotud Vendade kalmistuansambli loomisega.