Riia vennaskalmistu Mälestusmärk
7
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Kasutatud allikad ja viited:
Lismanis, J. Lahingute ja langenud sõdurite mälestuseks: 1915–1920. Riia: Nims, 1999.
Riia Vennaste Kalmistu ametlik veebisait. Saadaval: http://www.rigasbralukapi.lv/ievads/ [vaadatud 19.02.2021].
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti armee esimesest ülemjuhatajast Dāvids Sīmansonsist
Raamatus „Läti armee ülemad“ avaldatud esseed veenavad meid, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed isikud. Kuigi nad viibisid lühikest aega kõige olulisemate ajaloosündmuste epitsentris, suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee loomisel ja tugevdamisel ning ajaloosündmuste pöördepunktides.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast Dāvids Sīmansonsist (1859–1933).
Kindral Karlis Goppersi kohta
Kindral K. Goppers (1876–1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev inimene. Ta paistis silma eduka komandörina, kes juhtis pataljone ja rügemente ning juhtis kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914–1919). Ta osales lahingutes Tīreļpurval ja Ložmetējkalnsi all ning Riia kaitsmisel.
Nii sündis Riia vennaste kalmistu
Jutustaja kirjeldab asjaolusid, mille kohaselt loodi langenud sõduritele pühendatud Läti kuulsaim mälestusmärk. Nagu memuaaridest näha, seisis rahvuskangelaste kalmistu silmitsi rea takistuste ja ebasoodsa - halvustava suhtumisega mitte ainult kiriku, vaid ka Riia linnavalitsuse poolt.
Karlis Hall ja Vabadusmonument
Jutustaja kirjeldab Kārlis Zālese mälestusi kui isiksust, kes lõi Läti kunsti kuulsaimad teosed. Kirjeldus on pühendatud Zālese mälestusele 1942. aastal (K. Zālese surma-aastal). Mälestused valiti K. Zālese teoste iseloomustamiseks autori isikuomaduste ja maailmataju põhjal.
Läti skulptori Kārlis Zāles vähemtuntud töödest Dīvala ja Trikāta vanadel kalmistutel
Üks skulptor Kārlis Zāle (1888–1942) vähetuntud teoseid on travertiinist skulptuur „Langenud roosid“, mis loodi aastatel 1939–1940 ja on seotud Vennaste kalmistu ansambli loomisega.