Dāvids Sīmansons (1859 - 1933), Läti armee ülemjuhataja, kaitseminister, kindral
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine
Dāvids (ka Dāvis) Sīmansons sündis 23. märtsil 1859 (4. aprillil 1843) Valmiera kihelkonna Pīlāti poolmõisas. Lõpetanud Limbaži kreiskooli. 1880 astus vabatahtlikuna 115. Vjazma jalaväerügementi. 1882. aastal lõpetas ta Riias jalaväe rämpsukooli. Õppis Peterburis kindralstaabi akadeemias. Osales Vene-Jaapani sõjas. Alates 1910. aastast kolonel. Aprillis 1912 määrati ta 66. jalaväerügemendi ülemaks. Alates 1914. aastast võttis osa I maailmasõja lahingutest Saksa armee vastu Poola, Leedu ja Läti territooriumil. 1915. aasta mail ülendati kindralmajoriks, määrati 17. jalaväediviisi 2. brigaadi ülemaks. Autasustatud Stanislav I III klassi, Anna III klassi, Vladimir III IV klassi ordenidega, Sv. Jüri ordu mõõk. Ta lahkus teenistusest 1917. aasta oktoobris. Kuni 1919. aastani. elas Vitebskis ja Orlis. Naasis 8. jaanuaril 1919 Riiga.
D. Simansons astus Läti sõjaväkke 6. juunil 1919 ja alates 10. juulist oli ta sõjaväe ülemjuhataja. Kaitseminister 15. juulist 10. septembrini. Ta vabastati ülemjuhataja kohalt 16. oktoobril. 1919. aasta suvel asus D. Simansons üldiste sõjaliste ja poliitiliste segaduste tingimustes, kui Ajutine Valitsus alles asus riiki organiseerima, moodustama Läti armee, mis koosneks erineva iseloomu ja vormiga üksustest, ilma piisava varustuse ja varustatuseta. aparaat . Selles keerulises olukorras tuli tal täita ka diplomaatilisi ülesandeid suhetes välisesindustega ja välisrelvajõudude juhtimisel, lahendada Saksa Landeswehri reorganiseerimise küsimus Läti armeeüksuseks jm. Täitis edukalt oma ülesandeid, pannes Läti sõjaväele organisatsioonilise ja struktuurilise aluse.
Mõistliku ja energilise tegevuse eest Bermonti rünnaku ajal 9.-10.10.1919. 1926. aasta oktoobris autasustati Dāvids Sīmansonsi Lāčplēsi sõjaordeni 3. klassiga.
1920. aasta detsembrist kuulus Kaitseministeeriumi nõukogusse (aastast 1922 - sõda). 1924. aastal määrati ta Sõjaministeeriumi nõukogu esimehe kohusetäitjaks. 1925. aasta veebruaris vabastati Symanson haiguse tõttu sõjaväest. David Simanson suri 1933. aastal. 13. jaanuar. Maetud Riiga, vendade kalmistule.
Dāvids Sīmansonsile avati Limbažis endise kreisikooli lähedal 2014. aastal mälestustahvel (skulptor Jānis Strupulis).
Rohkem teabeallikaid
Eric Jacobson. David Simanson. - Rahvuslik entsüklopeedia: https://enciklopedija.lv/skirklis/29934-D%C4%81vids-S%C4%ABmansons
David Simansoni ordeni rüütli Lāčplēsise elulugu: http://lkok.com/detail1.asp?ID=1402
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
Seotud lood
Läti armee esimese ülemjuhataja David Simansoni jaoks
Raamatu "Läti armeeülemad" esseed veenavad, et ajalugu mõjutavad oluliselt konkreetsed inimesed. Kuigi lühiajaliselt tähtsamate ajaloosündmuste epitsentris suutsid tõelised Läti patrioodid oma rikkaliku sõjalise kogemusega palju ära teha Läti armee moodustamisel ja tugevdamisel ning ajalooliste sündmuste pöördel.
See lugu räägib Läti armee esimesest ülemjuhatajast David Simansonist (1859-1933).