Kindral Karlis Goppersi kohta
Kindral K. Goppers (1876–1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev inimene. Ta paistis silma eduka komandörina, kes juhtis pataljone ja rügemente ning juhtis kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914–1919). Ta osales lahingutes Tīreļpurval ja Ložmetējkalnsi all ning Riia kaitsmisel.
Sündis 2. aprillil 1876 Plāņi kihelkonnas Maskatos.
Ta õppis Trikāta kihelkonnakoolis. Pärast lõpetamist valmistus ta seal barbari eksamiks, mille ta sooritas, ning jätkas õpinguid Pihkva kadettide korpuses.
1893. aastal alustas ta teenistust tsaariarmees. Esimese maailmasõja ajal sai ta haavata ja ülendati mitu korda. Pärast haavast paranemist määrati ta 1916. aasta augustis omal soovil kolonelleitnandiks, Läti laskurite reservpataljoni ülemaks ja detsembris 7. Bauska Läti laskurite rügemendi ülemaks. Alates 1917. aastast 1. Läti laskurite brigaadi ülem. Aastatel 1917 kuni 1920. aasta juunini reisis ta mööda Venemaad, võideldes bolševike vastu. 1920. aasta augustis ülendati ta alates 13. augustist 1917 kindraliks, kuna ülendamise kinnitamine viibis Oktoobrirevolutsiooni tõttu. Pärast kodumaale naasmist oli ta Läti Skautide Keskorganisatsiooni juht, vastavalt Julgeolekuministeeriumi ja Sõjanõukogu esimees, Vana-Läti Laskjate Ühingu juht ja Kolonel Brieži Sihtasutuse liige. Oma elu jooksul pälvis ta palju Läti, Venemaa ja välisriikide sõjaväeordeneid.
30. septembril 1940 arreteeriti K. Goppers Riias. 25. märtsil 1941 hukati ta Riia keskvanglas ja maeti ühishauda Ulbrokase metsa. Mais 1944 maeti K. Goppers ümber Riia vendade kalmistule ja tema süda maeti 7. mail 1944 ümber Trikāta kalmistule.
11. veebruaril 1992 rehabiliteeriti Kārlis Goppers vastavalt Läti Vabariigi 3. augusti 1990. aasta seadusele "Ebaseaduslikult represseeritud isikute rehabiliteerimise kohta".
Autasustati 3. klassi Lāčplēsise sõjaordeniga selle eest, et ta murdis oma rügemendiga esimesena läbi Saksa kindlustusliini 23. detsembri 1916. aasta öösel, olles 2. Läti laskurbrigaadi rünnakukolonnis, ning murdis ägedates lahingutes sügaval vaenlase tagalas läbi Saksa kindlustusliini, kus ta võttis üle ka 8. Valmiera Läti laskurrügemendi juhtimise ja pidas vastu 2 päeva kuni abivägede saabumiseni 25. detsembri öösel, seejärel juhtis oma üksusi rünnakule Kalnciemsi suunas, tekitades Ložmetējkalnsi lähedal Saksa ridades paanikat, aidates suuresti kaasa selle vallutamisele ja trofeede hankimisele, mida laskurid oma kehva arsenali täiendamiseks nii väga vajasid.
II klassi Lāčplēsise sõjaorden omistati talle selle eest, et ta 21. augustil 1917 Jugla positsioonidel, kui 1. Läti laskurbrigaad pidi üksi, ilma suurtükiväe toetuseta, vastu pidama äärmiselt ägedatele rünnakutele, tõrjus mitu frontaalrünnakut, manööverdas osavalt reservvägedega ning vahetades positsioone Mazā Juglalt Liela Juglale, takistas piiramist ja hõlbustas meie vastupidamist kuni lahkumiskäsu saamiseni.
Kindral Karl Goppersi teenistusastmed :
1893. aastal astus ta teise järgu reamehena (lõpetanud keskkooli) ja astus sõjaväeteenistusse Kaunase kindluse jalaväepataljonis.
1894. aastal – Vilniuse jalaväe junkrute kool. Nooremleitnant (esimese ohvitseri auaste).
1896. aastal alustas ta teenistust Daugavpilsis asuvas 97. Vidzeme jalaväerügemendis, Varssavis paiknevas 190. jalaväerügemendis (paralleelselt teenistusega õppis ta filosoofiat ja loodusteadusi).
1900. aastal ülendati leitnandiks (noorim ohvitseri auaste).
1904. aastal ülendati staabikapteniks (kõrgema ohvitseri auaste).
1905 – teenis 183. rügemendis Pułtuskis ja Kostromas.
1908. aastal ülendati kapteniks (Vene keisriarmees hierarhiline auaste staabikapteni ja kolonelleitnandi vahel).
1912. aastal määrati kompaniiülemaks.
1914. aastal võitles ta läänerindel Galicias, Austria-Ungaris (tänapäeva Ukraina) ja määrati pataljoniülemaks.
Sai aastatel 1914–1916 kolm korda haavata. Pärast kolmandat vigastust evakueeriti Moskva haiglasse.
1915. aastal ülendati kolonelleitnandiks.
1916. aastal ülendati koloneliks ja määrati Läti laskurründajate reservpataljoni ülemaks, saadeti Valmiermuižasse, aasta lõpus määrati 7. Bauska Läti laskurründajate pataljoni ülemaks.
1917. aastal määrati 1. Läti laskurbrigaadi ülemaks ning tema lahinguteenete eest Riia kaitsmisel 19.–21. augustil soovitas Radko Dmitrijevs teda kindralmajoriks edutamiseks. Heaks kiidetud!
Läbi Vene kodusõja koloneli auastmes!
Sõjaväelise karjääri jooksul pälvis K. Goppers Läti Lāčplēsise sõjaordeni II ja III klassi, Kolme Tähe ordeni II ja III klassi, Skautide Valge Liilia ordeni, samuti mitmeid kõrgeid autasusid Venemaalt, Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest, Leedust, Serbiast ja Tšehhoslovakkiast.
Auhinnad ja tunnustused :
Venemaa Püha Stanislavi orden, 3. klass
Venemaa Püha Anna orden, 3. klass
Püha Georgi vene mõõk
Venemaa Püha Stanislavi orden, II klass
Venemaa Püha Anna orden, II klass
Venemaa Püha Georgi orden, 4. klass
Venemaa Püha Vladimiri orden, IV klass
Venemaa Püha Vladimiri orden, 3. klass
Püha Georgi orden, 3. klass, Venemaa
Serbia Kađorđevići tähed, III klass
Lāčplēsi sõjaorden, III klass
Prantsuse Auleegioni Komandöririst
Tšehhoslovakkia sõjarist
Läti Vabadussõja memoriaal
Soome Valge Roosi ordeni I klassi komandör
Lāčplēsi sõjaorden, II klass
Kolme Tähe orden, 3. klass
Rootsi Odaordeni komandöririst, 1. klass
Leedu iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal
Kolme Tähe orden, II klass
Läti Vabariigi vabadusvõitluse 10. aastapäeva mälestusmedal
Leedu Gediminase orden, II klass
Läti Kaitseühingu pronksmedal
Läti Skautide Halli Hundi Ordu
Läti Skautide Valge Liilia Ordu
Läti skautide tunnustusmärk "Svastika"
Läti skautide "Metsamärk"
Raamatud, väljaanded :
''Neli kokkuvarisemist'', 1920
"Sõjaväelise kasvatuse alused", 1922
"Ristiisa Oscar", 1923
''Ole valvas'', 1924
''Läti laskurrügemendi jõulud'' 1916, 1924
Kahe revolutsiooni vahel
Mälestused ''laskurmeeste'' ajastust, 1931.
Aastatel 1924–1925 ja 1934–1940 — ajakirja "Läti Riflemen" toimetaja.
Pärast Teist maailmasõda, 20. aprillil 1947, asutasid Saksamaal põgenikelaagrites viibivad Läti skaudid Ansbachis "Läti Skautide presidendi kindral Kārlis Goppersi fondi".
https://www.historia.lv/personas/goppers-karlis
http://skauti.lv/par-mums/vesture/karlis-goppers/
http://www.karamuzejs.lv/lv/Izstades/generali/generalis_GoppersKarlis.aspx
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.616149468468565.1073741850.568253149924864&type=3
https://enciklopedija.lv/skirklis/101930-K%C4%81rlis-Goppers
''Kindral Gopperid sõja ja kaasaegsete mälestustes'', kirjastus Zelta Abele, 1951. Rootsi
Seotud objektid
Kindral Karls Goppersi mälestustuba tema sünnikohas "Maskati"
Asub Plāņi vallas Vija jõe kaldal.
Kindral Kārlis Goppersi mälestustuba tema sünnikohas "Maskatis" on külastatav.
„Maskatu“ talu pidas kindrali vend Augusts Goppers, sest andekas sõjajuht oli hõivatud suurte sündmuste ja maailmasõdadega. 1920. aastal naasis kindral Lätti, oma sünnikodusse. Kuid paljud vastutusrikkad kohustused sidusid teda Riiaga. Augusts jätkas „Maskatu“ haldamist. 1940. aastal arreteeriti kindral Goppers ja lasti 25. märtsil 1941 Tšekaa keldrites maha. 1944. aastal põgenes Gopperi perekond kolme hobuvankriga Kuramaale. Sõda jagas perekonna ja Aleksandrs Goppersi tütred – Biruta, Elza ja Anna – jäid Lätti. Neil ei lubatud enam „Maskatu“ tagasi pöörduda. Majad olid suured ja hoolikalt hooldatud. Seal majutati eraldi tubadesse kolm või neli uustulnukate perekonda. Suurde laudas rajati hobusetalu. Vastastikuste tülide tõttu puhkes 1980. aastal tulekahju. Laut ja suur kuur põlesid maha. Õnneks tuli majale ei levinud, leegid tõrjusid meie esivanemate istutatud suured puud.
1991. aastal, pärast imelist ärkamist, sündis Läti riik teist korda. 1992. aastal sai kindral Goppersi venna Augusti perekond „Maskatuse“ tagasi oma esivanemate pühapaigana. Kümme aastat töötasid kõik kõvasti, et päästa maju hävingust, taastada ja ümber ehitada hävinud hooneid ning muuta kogu „Maskatuse“ talu ilusaks. Majad on taastatud oma iidsesse ilmesse ja loodud on ka kindral Kārlis Goppersi mälestustuba. Mälestustuba saab külastada ette helistades ja aja broneerides numbritel +371 29396870, +371 29254285.
Lāčplēsise sõjaväeordu kindralite ja rüütlite mälestuspaigad Trikāta vallas
Mälestuskivi asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.
Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali - Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise - mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks, kellele 1928. aastal püstitati matmispaigale Kārlis Zāle eeskujul valmistatud travertiinist monument.
Lāčplēsise Sõjaväeordu kindraleid ja rüütleid mälestatakse igal aastal tõrvikutega rongkäikudega Trikāta kalmistule, kus on kaks mälestusstelet, millele on graveeritud kokku 17 Trikāta kihelkonnaga seotud Lāčplēsise Sõjaväeordu rüütli nime.
Steel avati 11. novembril 2018.
Video Lāčplēse sõjaordust ja kindral Jānis Balodise ordenite komplektist .
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
