Dissident NSV Liidu okupatsiooni ajal
IV õukogude okupatsioon

Dissident (ladina keeles dissidens – usust taganeja, vasturääkija) on laiemas tähenduses inimene, kes jagab erinevaid, vastandlikke seisukohti võrreldes olemasolevate võimude või ühiskonna enamuse omadega. Algselt tähistas see sõna inimesi, kes ei kuulunud riigis valitsevasse religiooni ega konfessiooni.

1960. aastatel hakati lääneriikides Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides teisitimõtlejaid nimetama opositsionistideks. See uus opositsiooniliikumine tekkis NSV Liidu juhi N. Hruštšovi "sula" perioodil. Teisitimõtlejad erinesid teistest opositsiooniliikumistest selle poolest, et nad kasutasid vägivallatuid võitlusmeetodeid. Teisitimõtlejad apelleerisid universaalsetele väärtustele, aga ka õigustele, mis olid kirjas Nõukogude seadustes, kuid mida ei austatud. Inimesi kiusati taga ja represseeriti teisitimõtlemise pärast, sageli vangistati neid psühhiaatriahaiglatesse kui "vaimuhaigeid". Märkimisväärsed Nõukogude teisitimõtlejad olid kirjanik Aleksandr Solženitsõn, füüsik Andrei Sahharov ja teised.

Tuntumad Läti dissidendid olid Läti okupeerimise ajal Gunārs Astra, Ints Cālītis, Eduards Berklavs, Lidija Doroņina-Lasmane, nn “Prantsuse rühmitus”, Knuts Skujenieks, Jurģis Skulme jt.

Rohkem teabeallikaid

Kategooria: Dissidendid. Vikipeedia. https://lv.wikipedia.org/wiki/Kategorija:Dissidendid

Eduards Berklavs. Teada ja mitte unustada. http://www.eraksti.lv/autori/eduards_berklavs.html

Biruta Eglīte. Kes sa olid, Gunārs Astra? Riia, 1998.

Andris Grūtups. Vaatleja. Kunstnik Jurģis Skulme kohtuprotsessil. Riia, 2009.

Knuts Skujenieks, Bruno Javoišs. Kaardid. Virtuaalne teekond läbi okastraadi. Riia, 2013.

Vilis Seleckis. Dissident. Intas Cālītise elulugu. Riia, 2020.

Seotud objektid

Läti Okupatsiooni-muuseum

Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.

Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"

Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.

Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"

Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.

Seotud lood

Kindral Karlis Goppersi kohta

Kindral K. Goppers (1876–1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev inimene. Ta paistis silma eduka komandörina, kes juhtis pataljone ja rügemente ning juhtis kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914–1919). Ta osales lahingutes Tīreļpurval ja Ložmetējkalnsi all ning Riia kaitsmisel.

Regionaaluurija Žanis Skudra sai "Okupeeritud Läti päeviku" eest 10 aastat vangistust.

Žanis Skudra pühendab kogu oma vaba aja kohalikule ajaloole, kõik puhkused Lätis reisimisele. Nii kogus ta materjale, tegi fotosid ja lõi "Okupeeritud Läti päevade raamatu", mida annab välja Läti Rahvusfond Stockholmis pseudonüümi Jānis Dzintars all.

7. juunil 1978 arreteeriti Žani Skudra Tallinnas ja sama aasta novembris mõistis Riia ülemkohus talle riigireetmise ja spionaaži eest kaheteistkümneaastase vangistuse.