Läti Okupatsiooni-muuseum Muuseum

Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
Allikas: Läti Okupatsioonimuuseum.
okupacijasmuzejs2025 1
okupacijasmuzejs2025 2
okupacijasmuzejs2025 3
okupacijasmuzejs2025 4
okupacijasmuzejs2025 5
okupacijasmuzejs2025 6
okupacijasmuzejs2025 7
okupacijasmuzejs2025 8
okupacijasmuzejs2025 9
okupacijasmuzejs2025
Laadimine...
 Latviešu Strēlnieku laukums 1, Rīga, Latvija, Läti
 +371 67229255
 Latvijas Okupācijas muzejs

Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.

Kasutatud allikad ja viited:

Läti Okupatsioonimuuseumi ametlik veebisait: www.okupacijasmuzejs.lv

Haridusprogrammid

Sa pead oma riigi eest seisma. Aeg barrikaadideks.

Veebitund.

Eesmärk : Õppida tundma 1991. aasta barrikaadide sündmusi ja nende tähtsust Läti iseseisvuse taastamise protsessis, mõista inimeste julgust, ühtsust ja valmisolekut kaitsta oma riiki vägivallatult, samuti teadvustada selle aja ajaloolist ja inimlikku tähtsust tänapäeva Lätis.

Vastupanu

Tunni eesmärk on mõista, kuidas toimus vastupanu Nõukogude okupatsioonirežiimile ning miks on oluline seista vastu kurjusele nii ajaloos kui ka tänapäeval.
Õpilased tutvuvad näitusega, keskendudes teemaga seotud mõistetele – okupatsioon, annekteerimine, relvastatud vastupanu, vägivallatu vastupanu, repressioonid. Seejärel otsivad õpilased näituselt vastuseid küsimustele – mille eest seisid üksikisikud ja organisatsioonid nii okupeeritud Lätis kui ka paguluses, milliseid meetodeid nad kasutasid ja mis nendega juhtus. Seejärel analüüsivad kõik koos saadud teavet ja osalevad tunni lõpus improviseeritud demonstratsioonis „Ära ole ükskõikne, ole aktiivne“, mis nõuab õpilastelt plakati ettevalmistamist aktuaalse teema kohta – mille eest nad praegu seisavad, kas POOLT või VASTU!

Vaikus ei luba mõelda.

Tunni eesmärk on edendada arusaamist kultuurisündmuste ja kunstiliste elementide kasutamisest ideoloogias Nõukogude okupatsiooni ajal (1945–1990), mil paralleelselt eksisteerisid nii ametlik kunst, mida võimud tunnustasid, kui ka mitteametlik kunst, mis aitas säilitada usku vabadusse ning mis oli võimude poolt keelatud ja mille autorid represseeriti.
Analüüsides elemente erinevatest valdkondadest (kirjandus, kujutav kunst, keskkond, kujutav kunst ja festivalid), õpivad õpilased tundma Nõukogude okupatsiooni kultuuri ja kunsti, arendavad kriitilist mõtlemist ning tugevdavad oma arusaama vaba ja demokraatliku riigi ning individuaalsuse olulisusest.

Jõuludest üleelamine

Veebitund.

Tunni eesmärk : mõista, kuidas inimesed suutsid okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi ideoloogiale vastu seista ja jõulutraditsioone säilitada.

Jõulud on üks aasta oodatumaid pühi ja tundub iseenesestmõistetav, et igaüks valib ise, kuidas seda tähistada – kas minna kirikusse või mitte, milliseid kingitusi osta ja milliseid nõusid lauale panna. Nõukogude okupatsiooni aastatel, totalitaarse režiimi tingimustes, peeti neid pühi ja traditsioone ebasoovitavaks, asendades need uusaasta tähistamisega ja võttes inimestelt võimaluse endist viisi jõulude tähistamiseks. Kuid isegi nendes oludes otsiti võimalusi ja leiti viise, kuidas jõule vanade traditsioonide järgi tähistada.

Keelatud 18. novembril.

Veebitund.

Eesmärk : Tutvuda rahvusliku vastupanuliikumise liikmete tegevusega totalitaarse riigi tingimustes, mõista Läti iseseisvuse kaotust ja Nõukogude okupatsiooni mõju inimeste elule, samuti teada saada, mis on totalitaarne riik ja kuidas see piiras vabadust. Tunnis vaatlevad õpilased ka elanikkonnavastaseid repressioone, vägivallatu vastupanu olulisust, teisitimõtlejate tegevust ja motivatsiooni, samuti väärtusi – vabadust, isamaa-armastust ja tõde – ning nende olulisust Lätis tollal ja tänapäeval.

Lipu lugu

Tund muuseumis.

Tunnis õpivad õpilased tundma Läti 20. sajandi ajaloo olulisemaid sündmusi, uurides Läti riigilippu kui vabaduse, lootuse, lätluse ja vastupanu sümbolit. Analüüsides erinevaid ajalooallikaid, õpivad õpilased lipu tähendust Läti iseseisvuse ajal, Teise maailmasõja ja okupatsiooni ajal, vastupanuliikumistes, Nõukogude repressioonide all ja võitluses Läti iseseisvuse taastamise eest. Tund julgustab mitte ainult mõistma ajaloosündmusi, vaid ka mõtisklema Läti lipu tähenduse üle tänapäeval ja selle koha üle iga inimese ja perekonna elus.

Küüditamised. Perekonnalood.

Tund muuseumis.

Tunni eesmärk on mõista Nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. aastal läbi viidud küüditamiste käiku ning paguluses viibivate inimeste elu.

Giidi juhendamisel on õpilastel võimalus tutvuda Nõukogude võimu poolt läbiviidud okupatsiooni ja repressioonidega, kasutades näitusel olevaid perekondlikke lugusid, vaadeldes lähemalt küüditamisi vangistus- ja asumiskohtadesse. Õpilased saavad teada küüditamise põhjustest, käigust ja tagajärgedest. Suurimat tähelepanu pööratakse ajalooallikate analüüsile, otsides vastuseid küsimusele – kuidas karmides tingimustes ellu jääda ja säilitada enesest lugupidamine?

Okupatsioonist vabadusse

Tund muuseumis.

Eesmärk : Mõista Läti 20. sajandi sündmusi: kuidas Läti kaotas oma riikliku iseseisvuse, kuidas ta elas üle Teise maailmasõja ja kahe totalitaarse suurriigi – Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonid, kuidas ta taastas iseseisvuse, sai vabaks riigiks ja rahvusvaheliste organisatsioonide täisliikmeks.

Uus näitus, mis kasutab muuseumikogu materjale, valgust, heli ja disainielemente, loob muuseumi loo „Valguslõng viib läbi pimeduse labürindi“, millega õpilased giidiga ekskursioonil tutvuvad.

Nõukogude küüditamised. Lapse silmade läbi.

Veebitund.

Eesmärk : Mõista Nõukogude võimude poolt läbi viidud küüditamise käiku ja paguluses viibivate inimeste elu, analüüsides selle põhjuseid, kulgu ja tagajärgi Läti ühiskonnas. Tunni jooksul õpivad õpilased küüditatud inimeste kogemustest, nende emotsionaalsetest ja füüsilistest katsumustest, samuti igapäevastest elutingimustest paguluses, töötades erinevate ajalooallikatega. Tunni jooksul õpivad õpilased küüditatud inimeste kogemustest, töötades allikatega – Benita Plezere joonistuste ja tema videotunnistuste fragmentidega.

Propaganda. Sõda Ukrainas.

Veebitund.

Eesmärk : Mõista propaganda kontseptsiooni ja tähendust seoses Venemaa sõjaga Ukrainas.

Tänapäeval on demokraatlikes riikides arvamus- ja sõnavabadus antud. Ajal, mil Venemaa peab Ukrainas sõda, on massimeedias, sotsiaalvõrgustikes ja erinevatel internetiplatvormidel selle kohta palju teavet, aga kuidas selles kõiges orienteeruda? Mis on propaganda ja kuidas see toimib? Kuidas aru saada, et faktid on moonutatud ja valed? Need on vaid mõned küsimused, millele me tunnis vastuseid otsime.

Vaimse jõu ärkamine.

Veebitund.

Eesmärk : tutvuda ärkamisaja ja Läti Vabariigi iseseisvuse taastamise perioodi sündmuste ja inimestega. Kasutades oma pere kogemusi ja autentseid videolugusid, kutsume õpilasi üles hindama riigi vabadust ja seda kaitsma. Tund aitab mõista olukorda enne ärkamisaega, olulisemaid sündmusi ja organisatsioonide tegevust sel ajal, kuid suurimat tähelepanu pööratakse rahvavaimu tugevusele, mis avaldus nii keskkonnareostuse vastu seismises kui ka julguses minna Vabadusmonumendi juurde miilitsate poolt ümbritsetuna eriliste sündmuste aastapäevi tähistama.

Seotud lood

Mälestused Žanis Lipkest

Nõukogude okupatsioonile järgnes Saksa okupatsioon. Natsid panid toime kuritegusid Läti elanike vastu. Üks neist etnilistest rühmadest olid juudid. Algselt loodi getosid, kuid seejärel järgnes juutide hävitamine. Paljud lätlased päästsid juute hävitamise eest. Üks neist oli Žanis Lipke.

Läti okupeerimisest

1940. aastal katkestas iseseisva Läti riigi olemasolu Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga (NSVL).

Õuelt leiti admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk.

Väike sõjaline reliikvia võib jutustada tohutu ajaloolise loo. Ja kuigi rinnamärk sümboliseerib Vene-Jaapani sõja ajal toimunud sündmusi, näitab see ka värvikat sõjaajalugu ja meie Läti laskurite osalemist teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõdasid.

Rezekne pommitamine 1944. aastal

Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta lihavõttepühadel ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ning hukkus kümneid tsiviilisikuid, tuhanded jäid kodutuks. Inimesed, kes neid sündmusi oma silmaga kogesid ja meile neist rääkida saavad, olid tollal vaid lapsed. Selle loo autor on üks neist.

Naljad ja mängud sõjaväe laskemoonaga

Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa täis füüsilisi sõjajäänuseid. See oli suur hulk mürske, lõhkemata miine ja lihtsalt padruneid. Isegi praegu, eriti kohtades, kus toimus aktiivne sõjategevus, leitakse lõhkemata miine, mis on suur haruldus, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need mürsud osa metsade ja isegi õuede elanike igapäevaelust ning isegi laste mänguasjad.