Läti Okupatsiooni-muuseum Muuseum
2
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Kasutatud allikad ja viited:
Läti Okupatsioonimuuseumi ametlik veebisait: www.okupacijasmuzejs.lv
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Mälestused Žanis Lipkest
Nõukogude okupatsioonile järgnes Saksa okupatsioon. Natsid panid toime kuritegusid Läti elanike vastu. Üks neist etnilistest rühmadest olid juudid. Algselt loodi getosid, kuid seejärel järgnes juutide hävitamine. Paljud lätlased päästsid juute hävitamise eest. Üks neist oli Žanis Lipke.
Läti okupeerimisest
1940. aastal katkestas iseseisva Läti riigi olemasolu Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga (NSVL).
Õuelt leiti admiral Makarovile pühendatud mälestusmärk.
Väike sõjaline reliikvia võib jutustada tohutu ajaloolise loo. Ja kuigi rinnamärk sümboliseerib Vene-Jaapani sõja ajal toimunud sündmusi, näitab see ka värvikat sõjaajalugu ja meie Läti laskurite osalemist teistes sõjalistes konfliktides nii enne kui ka pärast Vabadussõdasid.
Rezekne pommitamine 1944. aastal
Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta lihavõttepühadel ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ning hukkus kümneid tsiviilisikuid, tuhanded jäid kodutuks. Inimesed, kes neid sündmusi oma silmaga kogesid ja meile neist rääkida saavad, olid tollal vaid lapsed. Selle loo autor on üks neist.
Naljad ja mängud sõjaväe laskemoonaga
Pärast Teist maailmasõda oli Läti maa täis füüsilisi sõjajäänuseid. See oli suur hulk mürske, lõhkemata miine ja lihtsalt padruneid. Isegi praegu, eriti kohtades, kus toimus aktiivne sõjategevus, leitakse lõhkemata miine, mis on suur haruldus, samas kui sõjajärgsetel aastatel olid need mürsud osa metsade ja isegi õuede elanike igapäevaelust ning isegi laste mänguasjad.