Rezekne pommitamine 1944. aastal
Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta ülestõusmispühal ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ja hukkus kümneid tsiviilisikuid, veel mitu tuhat jäi koduta. Inimesed, kes on neid sündmusi omal nahal kogenud ja saavad neist meile rääkida, olid tol ajal lapsed. Üks neist on ka selle loo autor.
See oli ülestõusmispühade paiku. Elasime Rēzeknes, järve lähedal. Vene lennukid, pommitajad lendasid päris kõrgele ja loopisid lendlehti, et linn pommitatakse ja elanikkond evakueeritakse. Saksa hävitajad ei saanud omakorda kõrgemale lennata ja neid pommitajaid tulistada. Esimesel õhtul ei pommitatud ja siis sõitsime Malta poole maale, et sealt ära saada. Pommitamist siiski ei toimunud ja pöördusime tagasi. Järgmisel päeval kordus sama asi flaieritega, aga me ei uskunud seda enam, ei lahkunud ja jäime. Järgmisel päeval visatakse jälle lendlehti, hävitajad tulistavad sinna ja jälle me nagu ei uskunud. Ema oli kuhugi läinud, lapsed said ainult isal ja meil. Isa istus ja kuulas kogu aeg raadiot. Esimesed pommid plahvatasid öösel meist eemal, siis plahvatasid järves, kus hukkusid inimesed, ja siis üks pomm plahvatas meie maja ühes otsas ja pool sellest hävis. Isa muidugi jooksis lastega valvama, aga nad kõik magasid, mina olin vanim, aga seal oli veel 2 õde ja vend, kes oli kõige noorem, alles 1941 sündinud, vähe üldse. Libisesime kõik aknast välja, kuna uks oli katki ja me ei saanud välja, siis naabrid aitasid naabritel meid kõiki akendest välja tõsta ja hoovis oli kelder, kuhu varjusime. Selle raketi tuled olid juba palju välja visatud ja meie õuest oli näha laastamistööd, tervet linna pommitati kõvasti. Pärast seda me oma majja tagasi ei tulnud ega elanud. Mõni aeg hiljem sõitsime vaatama ja seal oli kõik täiesti transformeerunud. Algul, pärast pommitamist, kolisime väga lähedale kaugete sugulaste juurde, kes olid pooled oma kodudest vabastanud, kuna nende tütar oli põgenikuna Ameerikasse põgenenud. Peale seda valmistasid isa koos teiste meestega juba metsas punkrit ette, kui midagi jälle tuleb, et sinna peitu pugeda. Hiljem, kui sakslased taganesid, oli juhus, kui üks meist tuli meie juurde, tal oli granaat käes ja palus süüa anda, meid majutanud perenaine andis meile kanu, mune ja muud head-paremat. Siis tulid venelased, kes ka meie õuele asusid ja kuna naisi oli seal palju, austasid nad meid kõiki šokolaadiga. Kuid ka need ei kestnud kaua.
Seotud objektid
Skulti lennuk IL-28
Asub Mārupe piirkonnas Skulte külas Riia rahvusvahelise lennujaama lähedal.
Skulte oli üks tüüpilisi külasid, mis loodi Nõukogude sõjaväelastele. Seal tegutses lennuüksus, mis pommitas 1941. aastal Berliini linnu ja teisi kohti, samuti osales Balti riikide okupeerimisel. 1978. aastal paigaldati sinna keskkonnarajatis IL-28, et tõsta esile Nõukogude armee pilootide teeneid Teises maailmasõjas.
Pärast sõda jätkas Nõukogude Liit oma aktiivset relvastuspoliitikat. IL-28 oli esimene, enim toodetud Nõukogude reaktiivpommitaja. Esimene aatomipomm RDS-4 ("Tatiana") visati sama mudeli lennukilt alla 1953. aastal, et testida armee võimet rünnata pärast tuumaplahvatust. Lennukil oli mitmesuguseid modifikatsioone. Katsetes saavutas see kiiruse 906 km/h, kandes mitu tonni rasket lasti ja lennates 2445 km. Seda juhtis 3-liikmeline meeskond.
Lennuk pole mitte ainult sõjalise pärandi tunnistaja, vaid ka ideoloogia sümbol. 2010. aastal, tähistades Nõukogude armee võitu Saksamaa üle, ehitati lennuk ümber. Samuti on mitu ebaõnnestunud katset seda kui okupatsioonirežiimi ülistavat objekti Lätis lammutada.
Täna saab näha lennukit ja saada aimu Nõukogude sõjaväelastele ehitatud külast.
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Latgale kultuuri- ja ajaloomuuseum
Latgale kultuuri- ja ajaloomuuseum asutati 1959. aastal, see asub kesklinnas, hoones, kus enne II maailmasõda asus Kesk-Latgale muuseum. Kolmekorruselises majas saavad külastajad vaadata püsi- ja muutuvaid näitusi. Puuetega külastajatele on avatud muuseum, mugav lift. Samuti saab osta suveniire.
