Läti sõjaväe lennuväerügement
I I maailmasõda, I Vabadussõjad, Balti riikide iseseisvus, II II maailmasõda
Rügement asutati 7. juunil 1919 lennugrupina, alates septembrist 1920 kandis ta nime Lennupark ja alates märtsist 1921 kuni septembrini 1926 Lennudivisjoni nime.
1939. aastal kuulusid lennuväerügemendi koosseisu rügemendi staap Riias, 8 operatiivlennuväeosa (60 lennukit, 120 pilooti ja 80 spetsialisti), sõjalennunduskool, remonditöökojad ja varustuslaager. Lennuväljad ja abiväljakud asusid Riias (Spilve lennuväljal), Rāmavas, Jumpravmuižas (Rumbula lennuväljal), Kokneses, Gulbene ja Krustpilsis (Krustpilsi lennuväljal).
Merelennunduse baasid asusid Liepājas ja Usmas. Pärast Läti okupeerimist saadeti lennuväerügement 25. detsembril 1940 laiali.
Seotud objektid
Läti sõjaväelennujaam
Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.
Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus paiknes 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. 1930. aastate keskel alustati sõjalennubaasi loomist, sest sõjalennunduse edukaks toimimiseks tuleb tagada ulatuslik lennuväljade võrgustik ka rahuajal. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 11. novembril 1935 alustati siin sõjalennuvälja ehitamist. 1937. aastal paigutati Gulbenesse äsja moodustatud lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi 6. luureeskadrill, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal.
Orangerie'i hoone on nähtav.
Gulbene maakonna ajaloo- ja kunstimuuseum
Asub Vecgulbene mõisa lähedal Litenesi tänaval.
1940. aastate teisel poolel paiknes Nõukogude armee üksuse nr 75568 radarikompanii Vecgulbene mõisa oranžeerias ja sellega külgnevas mõisa aedniku majas. Selle vajadusteks ehitati lokaatorite künkad ja paigaldati lennuväljale (endine Läti sõjalennunduse lennuväli) lokaatorid. 1980. aastate lõpus viidi need Beļava valda. Nõukogude armee lahkus Gulbenest 1993. aastal.
Litenesi tänaval on näha väljak, millel on kaks kunstlikult tõstetud küngast.
Sõjaliste esemete ja õmblusmasinate erakogu
Ainus õmblusmasinate kollektsioon Lätis, kus on üle 200 erineva õmblusmasina sõjaeelsest ja nõukogude perioodist, mis mängisid sõjaeelsetel ja sõjaaastatel otsest rolli sõjaväerõivaste tootmises. Kollektsiooni looja - Juris Beloivans
Preiļi ajaloo- ja tarbekunstimuuseumi näitus “Jāzeps Baško – Air Cabman”
Näitus “Jāzeps Baško – Gaisa Fūrmanis” (“Jāzeps Baško – Air Cab man”) on pühendatud “Iļja Muromeci” eskadrilli komandöri ja Läti õhuväe korraldaja kindral Jāzeps Baško 125. sünniaastapäevale ning I maailmasõja 100. aastapäevale.
Muuseumikollektsiooni näitus meenutab disainobjekti – Ilja Murometsi lennuki mudelit, mida on kuus korda vähendatud ning millel on esitatud teave tekstide ja piltide kujul. Näitust rikastavad eksponaadid Läti Sõjamuuseumi kollektsioonidest ning äsja omandatud teave Läti Riiklikust Ajalooarhiivist, Spilve Lennundusmuuseumist ja eraisikute eraarhiividest. Jāzeps Baško on õigustatult üks enim autasustatud lätlasi ja globaalse lennunduse pioneere. Ta püstitas Ilja Murometsi lennukiga neli maailma lennundusrekordit. Tema nimi on kirjutatud Pariisis Louis Blérioti kuldraamatusse ehk maailma parimate lendurite kuldraamatusse. Jāzeps Baškole on antud kõik omaaegsed Vene impeeriumi ordenid, Lätis – Kolme Tähe orden III klassi, Viestursi orden II klassi, Kodukaitse Teeneteristi, samuti Tšehhoslovakkia, Eesti, Soome ja Poola kõrgeimad autasud.
Ta teenis Vene impeeriumi armees, bolševike Punaarmees, ja astus 1921. aastal Läti armeesse. Pärast Läti okupeerimist läks ta teenistusest erru.
Vaiņode lennubaas
Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.
Lennujaam Spilve
Asub Riias Pārdaugavas Iļģuciemsi lähedal Spilve niitudel.
Spilve on sõjanduspärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud suurejoonelise Spilve lahingu ja Spilve lennuvälja poolest. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid Esimese maailmasõja ajal sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
Esimese maailmasõja ajal kasutas Spilve niite Vene armee õhuvägi võitluses Saksa armee vastu. Läti loomisega sai lennuväljast riigi tähtsaim õhuväebaas ja pilootide väljaõppepolügoon. Lennuvälja varasemad nimed olid "Spilvese lennusadam" või "Riia lennusadam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni "Riia" lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võib-olla on Riia lähedal asuv Spilve lennuväli ja unistus tähtede poole püüdlemisest aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on Läti lennunduse algus aga palju vanem ja seda võib otsida Priekulest, kus Läti sepp Zviedris tegi kirikutornist omatehtud seadmega lennu.
Tänapäeval on Spilve lennuväli endiselt kasutusel. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk „Stalini impeeriumi“ stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Zinātne, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Zinātne, 2003.
Tsiviillennundusameti ametlik veebisait. Saadaval aadressil: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].
Seotud lood
Ühendatud Lennunduspäev - tõeline rahvuspüha
Jutustaja kirjeldab üht Läti populaarseimat ja laialdasemalt külastatud üritust – Spilves toimuvat lennundusfestivali. Ta kirjeldab festivali kulgu ja ulatust. Ta rõhutab lennunduse populaarsust Lätis.
Rezekne pommitamine 1944. aastal
Rēzekne pommitamine toimus 1944. aasta lihavõttepühadel ja selle tagajärjel hävis suur osa linna hoonetest ning hukkus kümneid tsiviilisikuid, tuhanded jäid kodutuks. Inimesed, kes neid sündmusi oma silmaga kogesid ja meile neist rääkida saavad, olid tollal vaid lapsed. Selle loo autor on üks neist.