Läti sõjaväe lennuväerügement
I Maailmasõda, I Maailmasõda ja iseseisvumine, Independence of the Baltic States, II Maailmasõda

Asub Vecgulbene mõisa territooriumil - ajaloolises keskuses.

Sõdadevahelisel perioodil asus Gulbenes Läti armee garnison, kus asus 7. Sigulda jalaväerügemendi pataljon. Lennuväljad on eriti olulised kohtades, kus on rajatud olulised raudtee- ja maanteesõlmed. 1937. aastal asus Gulbenesse vastloodud Lennurügemendi üksus, millest sai Latgale diviisi skautide 6. diviis, suurendades armeeüksuste arvu Läti idapiiri lähedal.

Näha on talveaeda hoone.

Asub Vecgulbene mõisa lähedal Litenes tänaval.

1940. aastate teisel poolel võeti Vecgulbene mõisa talveaias ja kõrvalasuvas härrastemajas kasutusele Nõukogude armee osa nr 75568 radari ornament ning lennuväljale (endine Läti sõjaväelennu lennuväljale) paigutati vedurimäed ning paigaldati lokaatorid. 1980. aastate lõpus viidi nad üle Beļava valda. Nõukogude armee lahkus Gulbenest 1993. aastal.

Litenese tänaval on kahe tehismäega väljak.

Ainus õmblusmasinate kollektsioon Lätis, kus on üle 200 erineva õmblusmasina sõjaeelsest ja nõukogude perioodist, mis mängisid sõjaeelsetel ja sõjaaastatel otsest rolli sõjaväerõivaste tootmises. Kollektsiooni looja - Juris Beloivans

See asub Preiļi 1. algkooli ruumides.

Näitus "Jāzeps Baško - lennujuht" on loodud 2014. aastal ja on pühendatud silmapaistva kohaliku mehe, lenduri, eskadrilli "Iļja Muromec" komandöri, Läti õhuväe korraldaja, kindral Jāzeps Baško ja 100. sünniaastapäevale. I maailmasõja aastapäev. Muuseumi kogu väljapanek on kujundatud kujundusobjektina - lennuki "Ilja Muromec" 6-kordselt vähendatud mudelina, mille kohta leiab infot tekstide ja piltidena. Näitust rikastavad Läti sõjamuuseumi kogude hoiused ja värskelt hangitud informatsioon Läti riiklikust ajalooarhiivist, Spilve lennundusmuuseumist ning üksikisikute eraarhiivide materjalid.

Kohustuslik eelnev registreerimine tel T. 65322731, T. 25640398. Võimalik on ekskursioon inglise ja vene keeles. Ajaloo- ja tarbekunstimuuseumist saab minna näitusele "Jāzeps Baško – lennujuht".

Vaiņode lennuväljal on säilinud 16 nõukogudeaegset lennukiangaari ja 1800 m pikkune osa kunagisest 2500 m pikkusest lennurajast. Lennuvälja külastamine tuleb ette tellida. Vaiņode Memoriaalansambli keskel asub 12 m kõrgune emakese kodumaa kuju, graniitplaatidele on graveeritud langenute nimed. Kuni Läti taasiseseisvumiseni tähistati siin iga aasta 9. mail suurelt võidupüha.

Asub Riias, Pardaugavas, Spilve niitudel Ilguciemsi lähedal.

Spilve on sõjalise pärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud Spilve suurlahingu poolest. ja Spilve lennujaam. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid I maailmasõjas sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.

I maailmasõjas kasutati Spilve heinamaid Vene õhuväe vajadusteks võitluses Saksa armee vastu. Läti asutamisega sai lennuväljast rahvusliku lennuväe olulisim baas ja pilootide väljaõppe koht. Lennujaama varasemad nimed olid "Spilve lennujaam" või "Riia lennujaam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni Riia lennujaama avamiseni 1975. aastal.

Võimalik, et Riia lähistel asuv Spilve lennujaam ja unistus jõuda tähtede poole on aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on aga Läti lennunduse algus palju vanem ja seda võib leida Priekulest, kus lätlasest sepp Zviedris omavalmistatud aparaadiga kirikutornist lendu tegi.

Täna on Spilve lennujaam endiselt avatud. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk "Stalini impeeriumi" stiili.

Allikad:

Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Teadus, 2004.

Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Teadus, 2003.

Riigiameti "Tsiviillennunduse agentuur" ametlik veebisait. Kättesaadav: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].