Ühendatud Lennunduspäev - tõeline rahvuspüha
Jutustaja kirjeldab üht Läti populaarseimat ja laialdasemalt külastatud üritust – Spilves toimuvat lennundusfestivali. Ta kirjeldab festivali kulgu ja ulatust. Ta rõhutab lennunduse populaarsust Lätis.
„Ühine lennundusfestival – tõeline rahvuspüha. Meie ühendatud lennundus – lennurügement, kaitselennundus, tsiviillennunduse entusiastid aeroklubist ja noored – kogunesid pühapäeval Spilve lennuväljale, et tähistada iga-aastast lennundusfestivali. Lennundusfestival on aasta-aastalt muutunud üha rahvarohkemaks, meelitades ligi üha rohkem külastajaid, nii et seda võib täie õigusega nimetada tõeliseks rahvusfestivaliks. See nimetus on veelgi kohasem nüüd, kui huvi lennunduse vastu on meie rahvastes väga sügavalt juurdunud, kui purilennukeid ehitatakse kõikjal Lätis, kui miniatuursed lennukid on juba saanud iga poisi lemmikmänguasjaks. Seetõttu võib pühapäeval Spilves toimunud lennundusfestivali nimetada tõeliseks rahvusfestivaliks mitte ainult kümnete tuhandete külastajate tõttu, vaid ka seetõttu, et see annab rikkalikke ideid rahvusliku ühtsuse kohta, tugevdades meie riigi kaitsmise ideed ja teadlikkust, et ainult Läti kaitsejõudude tugevdamise kaudu saame elada rahus ja nautida õnnelikult nende töö vilju oma vabas Lätis.“ (..) Pühapäeva varahommikul kogunesid inimesed üle kogu riigi... Spilve. Riia elanikke veeti kohale paatide ja pargastega Daugaval, busside, isiklike autode ja hobuvankritega, aga need, kes olid kodule lähemal, läksid sinna jalgsi. Raudteevalitsus oli lennundusfestivalile määranud Riiast kaks erirongi, mis võtsid vastu palju puhkusekülalisi Torņkamis ja Zasulaukas. Need rahvarohked rongid sõitsid mööda Riia-Bolderāja liini ja keerasid seejärel raudteeharul Spilves asuvasse lennujaama. Ja nii voolas kogu Riia Spilvesse. Ja mitte ainult Riia, sest lennujaama voolavas inimvoolus oli palju maainimeste päevitunud nägusid, mida veelgi selgemini tõestasid isekootud seelikud ja mantlid. Sõdurid ja politsei hoidsid korda, suunates jalakäijaid kitsa Bolderāja maantee ühel küljel ja autosid teisel küljel. Parkla oli täis mitmesuguseid sõidukeid ja ainuüksi bussidele ja raskeveokitele pilku heites võis nende siltidelt aru saada, et nad olid Daugava mõlema kalda ääres pika tee läbinud. Juhid olid reisinud koos kõigi oma varude ja peatusid seal vaheldumisi. Raudteed olid toonud Riiga ka palju lennundusfestivali külalisi erinevatest linnadest. Spetsiaalne turismirong oli toonud külalisi Riiga ventspilsist. Nii voolasid kaks suurt inimvoolu, Daugava jõelt ja mööda Riia-Bolderāja maanteed, lakkamatult lippudega kaetud Spilve poole ja tagasi hilisõhtuni. Valge mõisa mägedes oli ka tuhandeid "tasuta kuulajaid"; Ka seal võis näha rakmeteta hobuseid ja sõbralikes gruppides inimesi kaugelt pidustusi jälgimas. Muidugi jäi palju nägemata ja kuulmata, aga ikkagi oli rahuldustpakkuv olla vähemalt lennundusfestivalile lähedal (..) „(..) Lennurügemendi angaarides festivali külalisi oodates lehvisid rahvusvahelisel lennujaamal ka lipud. Lennuväljal oli muljetavaldavas järjekorras 37 lennukit. Samuti on väljas Liepāja sõjasadama töökojas ehitatud uus, ilus ja kerge lennuk, mis lennundusfestivalil ristitakse. Paraadil oli paigutatud ka õhutõrjekahurvägi. Vahetult enne festivali algust edastatakse valjuhäälditest teavet, kuna kõik festivali külalised teavad kõike vajalikku ilma küsimatagi (..) „(..) Avalikkuse tähelepanu köitis pommirünnaku tööstuskeskusele, mis oli tõeliselt muljetavaldav ja ehitatud lennuvälja servale suitsevate korstnatega. Kui häiresireenid kõlasid, lahkusid „elanikud“ ja seejärel alustasid pommitajad rünnakut. Õhutõrjekahurid möirgasid, kaitstes „linna“, lennukid heitsid „pomme“ ja lõpuks süttis linn põlema. Lahingu mulje oli täielik. See oli laul, mis sünnitas Läti vabaduse võidetud lahingutes. Programmi numbreid oli palju ja erinevaid ning meie veerud on liiga väikesed, et neid kõiki loetleda ja kirjeldada. Nagu igal suurel pidustusel, kus koguneb kümneid tuhandeid inimesi (pühapäeval oli lennuväljal üle 50 000). Pidu kestis hämarikuni ja selle lõpus avaldas sõjaminister kindral Balodis valjuhääldi kaudu tänu sõjaväe pilootidele, kaardiväele ja tsiviillennundusele nende saavutuste eest. Pärast piduliku programmi lõppu järgnesid ilutulestik ja tantsimine, nagu riiklikule pidustusele kohane. Peaministri annetus. Peaminister dr K. Ulmanis on lennundusfestivali korjanduseks annetanud 100 latti. Lennundusfestivali korjandusest oodatakse üsna suurt summat (..).”
ajaleht “Latvijas Kareivis”, nr 205, 1935. Artikli pealkiri “Ühine lennundusfestival – tõeline rahvuspüha”
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Lennujaam Spilve
Asub Riias Pārdaugavas Iļģuciemsi lähedal Spilve niitudel.
Spilve on sõjanduspärandi ajaloos kuulus 18. sajandil toimunud suurejoonelise Spilve lahingu ja Spilve lennuvälja poolest. Alates 20. sajandist kasutati seda lennukite katsetamiseks, kuid Esimese maailmasõja ajal sai sellest Läti lennunduse ajaloo tunnistaja.
Esimese maailmasõja ajal kasutas Spilve niite Vene armee õhuvägi võitluses Saksa armee vastu. Läti loomisega sai lennuväljast riigi tähtsaim õhuväebaas ja pilootide väljaõppepolügoon. Lennuvälja varasemad nimed olid "Spilvese lennusadam" või "Riia lennusadam", hiljem "Riia kesklennujaam". See oli Läti peamine lennujaam kuni "Riia" lennujaama avamiseni 1975. aastal.
Võib-olla on Riia lähedal asuv Spilve lennuväli ja unistus tähtede poole püüdlemisest aidanud kaasa paljude Läti pilootide muljetavaldavatele saavutustele. Võib-olla on Läti lennunduse algus aga palju vanem ja seda võib otsida Priekulest, kus Läti sepp Zviedris tegi kirikutornist omatehtud seadmega lennu.
Tänapäeval on Spilve lennuväli endiselt kasutusel. Näha saab 1954. aastal ehitatud lennujaamahoonet, mis kehastab nõukogude klassitsismi ehk „Stalini impeeriumi“ stiili.
Allikad:
Irbītis, K. Läti lennundus ja selle pioneerid. Riia: Zinātne, 2004.
Brūvelis, E. Läti lennunduse ajalugu: 1919-1940. Riia: Zinātne, 2003.
Tsiviillennundusameti ametlik veebisait. Saadaval aadressil: https://www.caa.gov.lv/lv/latvijas-aviacijas-vesture-isuma [vaadatud 22.02.2021].

