Läti okupeerimisest

Padomju okupācijas laika propagnda. Latvijas PSR Drāmatiskais_teātris. 1940. Avots: Privātkolekcija

Iseseisva Läti riigi olemasolu 1940. aastal katkestas Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu (NSVL).

"Saabus 17. juuni 1940. Raamatupoodi tuli proua ja ütles, et jaamapiirkonnas on vene tank. Läksin vaatama. Seal oli vene tank, tankist kõndis tanki sees, mingid inimesed seisid ümberringi. , midagi ei juhtunud, on suur muutus.

Hilisõhtul läksin uuesti sinna - jaamaväljakule. Kaubajaamas olid ühelt poolt ühekorruselised majad kauplustega, suht šikid poed ja seal olid sellised suured klaasaknad. Nägin mitut poissi nende akende pihta kividega loopimas ja üks hüüdis mulle – kuues!

"Käisid jutud, et seal, kus Metropole hotell oli, toimub midagi, kaks protestijat lasti maha, kunagi teadsin nende nimesid. armee, aga Esplanaadil... Olukord oli pingeline, toimus ka arreteerimine. Valvurid maalt mobiliseeriti."

"Millal Londonis ja Washingtonis saadikud protestima hakkasid? Ei 17. ega 21. juunil. Alguses tundus – mida kindral Dambitis mulle ütles –, et tuleb iseseisev Läti, sõprus Nõukogude Liiduga ilma Ulmaniseta ja kõik. ."

"Kui kavalalt see välja mängiti – kõigis kolmes vabariigis pole esimestes valitsustes kommuniste. Siis hakkavad tekkima kohalikud kommunistid, siis hakkavad tekkima aseministriteks saadetud lätlased Venemaalt.

Teate küll, kui alguses hüüdis keegi: "Elagu Nõukogude Läti!", kutsusid teda kommunistid – see oli keelatud. Valimised toimusid kiiresti ja juba Ulmanise ajast oli su passis lahter, et kas sa valimistel osalesid - ma tean, et paljud läksid kartmise pärast - kui ei saa hätta, ei ükskõik, mis tulemus on. Üheksakümmend seitse protsenti on naljakas. ”

Loo jutustaja: Vēsturnieka Pētera Krupņikova atmiņas
Kasutatud allikad ja viited:

Mälestused avaldati 2011. aastal Atis Klimovičsi raamatus "Isiklik Läti".

Seotud objektid

Läti Okupatsiooni-muuseum

Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.