Läti okupeerimisest
1940. aastal katkestas iseseisva Läti riigi olemasolu Nõukogude Liidu okupeerimine ja annekteerimine ehk liitmine Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga (NSVL).
„Saabus aasta 1940, 17. juuni. Raamatupoodi tuli üks daam ja ütles, et jaama platsil on Vene tank. Läksin vaatama. Seal oli Vene tank, tanker istus jalad tankis, paar inimest seisid ringi, midagi ei toimunud. Sain aru, et toimusid suured muutused.“
Hilisõhtul läksin sinna uuesti – jaama väljakule. Kaubajaama ühel küljel olid ühekorruselised hooned poodidega, üsna šikkide poodidega, ja seal olid need suured klaasaknad. Nägin mitut poissi neile akendele kive loopimas ja üks hüüdis: "Mul on juba kuus!"
"Liikusid kuuldused, et Metropole hotelli lähedal oli midagi juhtunud, kaks meeleavaldajat olid maha lastud, ma teadsin varem nende nimesid. Järgmisel hommikul oli linnas nii-öelda sõjaseisukord – valvurid, politsei karabiinidega ja nende kõrval – Nõukogude armee, aga Esplanaadil... Olukord oli pingeline, toimus ka vahistamisi. Mobiliseeritud oli maapiirkonnast pärit valvureid."
„Millal hakkasid Londoni ja Washingtoni saadikud protestima? Mitte 17. või 21. juunil, vaid palju hiljem. Alguses tundus – nagu kindral Dambītis mulle ütles –, et tuleb iseseisev Läti, sõprus Nõukogude Liiduga ilma Ulmaniseta ja ongi kõik.“
„Kui kavalalt seda mängiti – kõigis kolmes vabariigis pole esimestes valitsustes ühtegi kommunisti. Siis hakkavad ilmuma kohalikud kommunistid, siis hakkavad ilmuma Venemaalt pärit lätlased, kes saadeti aseministriteks. Siis tehakse valimistega nalja.“
Teate, algusaegadel, kui keegi hüüdis: "Elagu Nõukogude Läti!", siis kommunistid sõimasid neid – see oli keelatud. Valimised toimusid kiiresti ja Ulmanise ajast alates oli passis veerg, kus küsiti, kas olete valimistel osalenud – ma tean, et paljud inimesed läksid, sest nad kartsid – kui nad ei läinud, võis tekkida probleeme, olenemata tulemusest. Üheksakümmend seitse protsenti on naeruväärne."
Mälestused avaldati 2011. aastal Ata Klimovičsi raamatus „Isiklik Läti“.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
