Repressioonid
II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon

Varakļāni juudi kalmistu Kapsētas tänava lõpus.

Varakļāni juudi kalmistul on pärast sõda kaks mälestussammast püstitatud ellujäänud sugulaste ja sugulaste poolt.

...

Kirjanikule ja kultuuriloolasele Melānija Vanagale pühendatud muuseum asub Amata külakoolis Võnnu (Cēsise) vallas. Muuseumis on välja pandud materjalid Vanaga elu, kirjandusliku tegevuse, suguvõsa ja saatuse kohta, seal on videomaterjalid Siberi ja sinna küüditatud lätlaste kohta ning Siberi muldonn, mis viib külastajad rännakule kirjaniku küüditamispaika Krasnojarski krais Tjuhteti rajoonis. Muldonni välimus ja sisseseade annavad realistliku ettekujutuse elust võõrsil. Muldonnis eksponeeritakse ainulaadseid ajaloolisi esemeid, mis on toodud Tjuhteti muuseumist: kasetohust nõu, savikruus ja petrooleumilamp. Muuseumis võib vaadata videointervjuusid piirkonna poliitiliselt represseeritud elanikega ja Melānija Vanaga raamatu „Veļupes...

Salaspilsi memoriaalansambel ja ajaloonäitus asub Salaspilsi piirkonnas, 1,2 km kaugusel Riia-Daugavpilsi maanteest A6. Salaspilsi memoriaal avati 1967. aastal kohas, kus Teise maailmasõja ajal asus Salaspilsi laager. See on müütidest ja pooltõdedest ümbritsetud koht, mida kasutati nõukogude propaganda jaoks, natside kuritegude ja kommunistliku ideoloogia näidis. Salaspilsis asus karistuslaager, mis oli osa Saksamaa karistusasutuste süsteemist. See sarnanes koonduslaagritega, kuid ei olnud üks neist. Laager loodi selleks, et Riia vanglates poleks liiga palju vange. Laager oli politseivangla laiendus. Siin hoiti vangis erinevaid inimesi, näiteks juute, Punaarmee sõjavange, tööle hilinejaid, poliitvange, kriminaalkurjategijaid, prostituute, Läti...

Memoriaal asub Pilistvere kalmistul.

Memoriaali rajamist alustati 1988. aastal talgukorras 300 inimesega. Vabatahtliku ühistööna on seda jätkatud ning memoriaal täieneb aasta-aastalt. Idee rajada selline memoriaal tuli vabadusvõitleja Lagle Parekilt.

Läti sõjaväe Litene suvine laagriplats asub Litene vallas Pededze jõe äärses metsakohas. Litene laagri algusaeg ulatub 1935. aastasse, mil Läti sõjaväe Latgale diviis hakkas siia rajama suvelaagripaika. Maikuust sügiseni harjutasid mitu tuhat sõdurit Litenes lahingutaktikaid ja laskmist. 1941. aasta suvel arreteerisid Punaarmee ja NKVD väed Litene suvelaagris olevad Läti armee ohvitserid. Mitu ohvitseri lasti kohapeal maha, ülejäänud küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 arreteeriti ja küüditati Litene ja Ostrovieši laagrist (see asub u 10 km kaugusel Litenest) vähemalt 430 ohvitseri. Ainus ajalooline hoone, mis on laagriajast säilinud, on toiduladu. Teistest hoonetest on säilinud vaid vundamendid. Laagrialale on rajatud vaateplatvorm, kus lehvib...

Artrodas Litene kalmistu.

14. juunil 2001 avati Litene kalmistul arhitektide Dina Grūbe, Benita ja Dainis Bērziņši, kiviraidurite Ivars Feldbergsi ja Sandra Skribnovskise loodud mälestusmärk “Valu müür”, mis sümboliseerib 1941. aastal hukkunud sõdurite puhkepaika. 1988. aasta oktoobris leiti Litene vallas Sita Sililas endise Läti armee suvelaagri territooriumilt 1941. aasta juunis Nõukogude...

Asub metsas 50 m maanteest V36, lõigus Jugla paberivabriku külast maanteeni P4.

Ajavahemikus 3. veebruarist 25. märtsini 1941 kirjeldati leiukohas neljas süvendis 23 inimese säilmeid. Ohvreid tulistati Riia tšekihoones. Ekshumeerimine toimus 27. aprillil 1944. aastal. Toona tuvastati 14 matust, tänaseks on uuringute tulemusena tuvastatud kõik sellesse kohta maetud.
...

Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed...

Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka...

Luuletaja Broņislava Martuževa muuseum on rajatud tema sünnikodusse Indrānis Madona vallas. Muuseumi ekspositsioon asub renoveeritud aidas, kuhu on välja pandud audio- ja videomaterjalid rahvuslikust vastupanuliikumisest, luuletaja tööst põrandaaluse ajakirja väljaandmisel ning luuletuste ja laulude loomisel metsavendadele. Martuževa osales vastupanuliikumises selle algusest peale. Martuževside perekonnakodu Lazdiņas (maja ei ole säilinud) oli Läti Metsavendade Liidu juhi Pēteris Supe ja tema võitluskaaslaste peidupaigaks. Ka luuletaja peitis end viis aastat oma kodu keldris, kohtus metsavendadega, kirjutas luuletusi (sh pühendused metsavendadele Pēteris Supele, Vilis Tomsile, Smilga rühmale, Laivenieksile...

Ajaloonäitust „Põlev südametunnistus” eksponeeritakse Võnnu (Cēsise) lossiplatsi lähedal. See asub nõukogudeaegses ajutises kinnipidamisasutuses ning tutvustab Läti okupatsiooniaega,  tutvustab üllatavaid ja kangelaslikke lugusid sellest, kuidas inimesed režiimile vastupanu osutasid. Hoovi on rajatud mälestussein 643 Võnnu piirkonna elaniku nimega, kes hukkusid Nõukogude repressioonide tõttu, sh 1941. ja 1949. aastal küüditatud, mahalastud või surma mõistetud metsavennad. Näitus tutvustab Läti okupatsiooniaega aastatel 1939–1957. Temaatilised tsitaadid kohalikest ajalehtedest võimaldavad võrrelda kahe okupatsioonirežiimi poliitilist propagandat. Kuus ajutiseks kinnipidamiseks mõeldud kambrit on tänaseni säilinud sellisena, nagu...

Asub Vaidava Kultuuri- ja Käsitöökeskuses.

Seal on välja pandud ekspositsioon, mis on pühendatud 1949. aasta küüditamiste mälestusele, aga ka riialaste osalemisele 1991. aasta jaanuaribarrikaadidel Riias. Näitusel on näha ka tõendeid maailmasõdadest (peamiselt trükised).
...

Asub Priekuli vallas "Baižēni".

"Baižēni" maja aida varemete asemele loodi represseeritute mälestuspaik, kus ööl vastu 25. märtsi 1949 hoiti 40 Jaunrauna valla elanikku, et asuda teele Lode raudteejaama ja Siber hommikul...

Asub aadressil Odzienas tänav 2, Pļaviņas.

Vaadata saab püsiekspositsiooni "Läti armee Pļaviņas 20. sajandil".

Asub Krustpilsi palees

Vaadatav näitus "Vabadusvõitlused 20. sajandil"
Nõukogude repressioonid. Rasked mälestused. Siin klubitoolis istudes saab kuulata katkendeid Jēkabpilsist pärit Ilmars Knaģi raamatust "Need olid ajad". Ühel toa seinal libiseb kiretult...

Alūksne muuseum asub 19. sajandi lõpus uusgooti stiilis ehitatud Alūksne Uues Lossis, mis on riiklik arhitektuurimälestis. Muuseumis on välja pandud näitused „Totalitaarse režiimi ohvrite mälestustuba”, mis jutustab Alūksne valla elanike saatusest Siberis ja Kaug-Idas, ja „Ajastute pidusöök“, mis tutvustab Alūksne ajalugu eelajaloost tänapäevani. Eraldi väljapanek on pühendatud 7. Sigulda jalaväepolgu panusele sõjas, kultuuris ja ühiskonnaelus. 7. Sigulda jalaväepolku hakati moodustama 20. juunil 1919 Naukšēni mõisas. Esialgu moodustati Põhja-Läti Brigaadi reservpataljoni põhjal lahingurühm, kuhu kuulus 22 ohvitseri ja 1580 sõdurit; seda kutsuti Dankersi diviisiks. See kuulus 3. Jelgava polgu 2. pataljoni koosseisu, aga pärast 23...

Asub Amata maakonnas Drabešu vallas endise Amata jaamahoone lähedal.

Vaadata saab küüditatute mälestusmärki koos infotahvli ja väljakuga.

Asub Palsmane luteri kiriku lähedal.

Vaadatavad monumendid - Läti Vabadussõjas langenute ja kadunute, Teises maailmasõjas langenute ja kadunute ning 1949. aastal küüditatud Palsmane valla elanike monument.
Monument avati 1927. aastal Läti Vabadussõjas langenud ja kadunuks jäänud Palsmane valla elanikele. Selle avastas kindral Eduard Aire (1876–1933).
...

Asub "Daiņkalni", Rauna vallas, Rauna linnaosas (Smiltene linnaosa, Brantu valla "Mežviju" maja lähedal.

Mälestuspaigale pääseb vaid korra aastas - 16. aprillil! Tee viib läbi eravalduse...

See asub Drustu luteri kiriku lähedal.

Monument avati 19. juunil 1932. aastal...

Rubeni pataljoni sõdurite hauad asuvad Kuldīga - Sabile maantee ääres. Teest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvad teeviit ja kivi kirjaga "Sinu maa ja vabaduse eest".

Leitnant Robert Rubenise pataljon oli kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa üks osadest, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas sakslaste ägedat vastupanu. Usma perioodil suurenes pataljoni arvuline koosseis 650 meheni koos nelja täisvarustuses kompanii, kiirabi ja farmimeeskonnaga. Juhtkoosseis: leitnant R. Rubenis, leitnant Filipsons, vv A. Druviņš, vv Šults, vv...

RAHVUSLIKE PARTISAANIDE EEST
OLEN TEIE SEAS TAGASI PESUPUHAS
SEST SEE OLI TEINE POOL SEE LÄKS
OMA KIHELKONNAS JA SINU ESIvanemate TEEDEL
...

Liepajas asus kommunistliku okupatsioonirežiimi institutsioon miilits Republikas tänav 19, majas, mis oli kasutusel alates selle ehitamisest 20. sajandil. alguses nimetasid Liepāja inimesed seda "Siniseks imeks". Seevastu tšeki peakorter asus aadressil Toma tänav 19. Varsti pärast okupatsiooni omandas see ühiskonnas nime "Punane ime".

Senise kommunistliku režiimi kuritegude uurimise käigus on tuvastatud, et ei otse Liepaja Cheka majas ehk "Punases imes" ega ka vanglas ei ole toimunud hukkamisi ega kohtuväliseid...

Metsavendade punker asub Riia-Pihkva maantee (A2) ääres 76 km kaugusel Riiast ja 11 km kaugusel Võnnust (Cēsisest). Läti metsavennad olid kohalikest elanikest koosnevad väikesed relvastatud rühmad, kes võitlesid aastatel 1944–1956 Läti alal iseseisvalt NSVLi okupatsioonirežiimi vastu. Need olid inimesed, kes ei saanud või ei tahtnud elada Nõukogude Liidus ja kes olid sunnitud end metsades varjama. Kokku tegutses Lätis umbes 20 193 metsavenda. Punkri rajamisel võeti arvesse endiste metsavendade lugusid ja mälestusi elust metsades, kui nad end pärast 1945. aastat seal peitsid ja iseseisva Läti riigi eest võitlemist jätkasid. Punkris on relvastuse ja majapidamistarvete näitus. Siin võib tutvuda metsavendade isiklike asjade, relvade ja...

Näitust eksponeeritakse Aizkraukle valla endises kultuurimajas. See kajastab nõukogude inimese eluolu, töö-, puhke- ja kultuurielu ning tutvustab Aizkraukle (nõukogude ajal kandis nime Stučka) ajalugu ning Pļaviņi hüdroelektrijaama rajamise lugu. Külastajad saavad tutvuda punanurgaga: nõukogudeaegsete propagandamaterjalide, parteifunktsionääri kontori ja tavalise nõukogudeaegse korteriga, kus asub elutuba, köök, vannituba ja tualett vastava sisustusega. Mõned ruumid on pühendatud nõukogudeaegsele meditsiinile, turismile, spordile ja repressioonidele. Ekspositsiooni keskel on avar saal nõukogude ajal toodetud sõidukitega. Aizkraukle Ajaloo- ja Kunstimuuseum alustas kolmekorruselise ekspositsiooni loomist 2016. aastal...

Mälestuspaik Aglona katoliku gümnaasiumi juures, kus 22. augustil 1941 tulistasid natsid Daugavpilsi psühhiaatriahaigla 544 patsienti ja 48 Grivase lastekodu last. Kõik mainitud viidi Daugavpilsist Aglonasse, kus nad paigutati kuni tapmiseni katoliku gümnaasiumi ruumidesse. Lasud maeti kahte auku.

Selle mõrva, aga ka ümberkaudsete juutide tapmise mõistis oma jutlustes avalikult hukka Aglona praost preester Alois Brock (1898–1943). Sel põhjusel arreteerisid natsivõimud ta 30...

Ludza regionaaluuringute muuseumi ekspositsioonis „Elagu Läti! 1918–1945" kajastab olulist ajaloolist etappi Ida-Latgale arengus aastatel 1918-1945. aastaks. Ekspositsioonis saab näha selle ajaloolise ajastu erinevaid säilmeid. Nende hulgas on ka esemeid, mis kunagi kuulusid vabadusvõitluses osalenud Lužana kodanikule R. Kalniņale. Ruumi kunstiline kujundus võimaldab külastajatel tunnetada aja meeleolu, mil Lätit tabas massiküüditamise laine. Keskseks reliikviaks, mis seda ajaloolist perioodi kujutab, on represseeritud katoliku preestri Casimir Vitanise valmistatud puidust rist. Teise maailmasõja lahinguvälja installatsioon loob tolleaegse emotsionaalselt elava atmosfääri. Näituse külastajad saavad tutvuda ka Nõukogude armee ja Saksa...

1965. aastal avatud mälestustahvel endise Rēzekne vangla juures. Pühendatud Makašēni valla Audriņi küla kolmekümnele mehele, kes 4. jaanuaril 1942 selles kohas avalikult maha lasti. Plaadile on graveeritud 30 mahalastud mehe nimed.

Veidi enne seda selgus, et Audriņi külas varjasid end põgenenud Punaarmee sõjavangid. Nende tabamisel puhkenud relvastatud kokkupõrgetes hukkus 4 abipolitseinikku. Intsidendi eest...

2004. aasta augustis avati Preiļis Cēsu tänaval holokausti ohvrite mälestusmärk. Arhitekt Sergejs Rižs, idee autor ja rahastaja on aga USA elanik Dāvids Zilbermanis. Mälestusmärk asub juutide tsiviilhaudade ja juudi elanikkonna laskepesade vahelisel alal.

...

Preili poliitiliselt represseeritute monument asub roomakatoliku kiriku värava lähedal platsil ja avati 22. augustil 1993. aastal. Monumendi lõi skulptor Vija Dzintare. Monumendil on kujutatud põlvili leinavat naist, kes katab lahkunu tekiga. Monumendi kõrval on kivisse raiutud poeet Kārlis Skalbe sõnad:

Valiti palju märtreid
...