Liepāja "Sinises imes" tsiviilisikute kohtuväline tulistamine
Sõja ajal Läti territooriumil, 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses, toime pandud kohtuvälised tapmised olid kommunistliku okupatsiooni esimese etapi repressioonide ja vägivalla viimane ilming, mis lõppes natsi-Saksamaa vägede sisenemisega kogu Läti territooriumile.
Tulistamise põhjus oli kohutav ja traagiline – vange ei olnud enam võimalik Venemaale üle anda, kuid neid ei lubatud ka ellu jätta. Seetõttu toimusid sõja ajal Liepājas elanike kohtuvälised mahalaskmised, sarnaselt Riia keskvanglale, Valmiera vanglale, Valka ja Rēzekne miilitsale ning Ludza lähedal asuvale Greizā kalnsile. Liepājas pandi see Nõukogude okupatsioonivõimu kuritegu toime „Sinises imes“ – Liepāja miilitsa hoones Republikas tänaval 19.
Selle tragöödia põhjused peituvad kommunistliku okupatsioonirežiimi paranoilises maailmavaates. Sõna otseses mõttes juba selle eksisteerimise algusest peale 1917. aastal sai üheks olulisemaks asjaks koos „maailmarevolutsiooniga” pidev välis- ja sisevaenlaste otsimine ja neutraliseerimine.
Sõja ajal, 1941. aasta juuni lõpus ja juuli alguses, toime pandud kohtuvälised tapmised olid kommunistliku okupatsiooni esimese etapi repressioonide ja vägivalla viimane ilming, mis lõppes natsi-Saksamaa vägede sisenemisega kogu Läti territooriumile.
Need kuriteod panid toime Tšekaa ohvitserid, miilitsad, tööliskaardid, kommunistliku partei ja komsomoli aktivistid.
Seni saadud andmete kohaselt algasid Liepājas tsiviilisikute vahistamised sõja ajal 23. juunil 1941. Vahistatute koguarv pole teada, kuid on teada, et Liepāja miilits lasi maha 18 inimest, kuid vähemalt viiel õnnestus ellu jääda ja põgeneda.
Tulistamise põhjus oli kohutav ja traagiline – vange ei olnud enam võimalik Venemaale üle anda, kuid neid ei lubatud ka ellu jätta. Seetõttu toimusid sõja ajal Liepājas elanike kohtuvälised mahalaskmised, sarnaselt Riia keskvanglale, Valmiera vanglale, Valka ja Rēzekne politseijaoskondadele ning Ludza lähedal asuvale Greizā kalnsile. Eelmainitud kuritegu pandi toime „Sinises imes“ – Liepāja politseihoones aadressil Republikas tänav 19.
Praegu on teada kuueteistkümne Liepāja politsei poolt tulistatud inimese nimed:
1. Bezalel Geshaya–Shloma d. Biļeckis (1879). juut. Elas Liepājas, Graudu tänav 6. Tal oli tõenäoliselt kauplus Graudu tänav 50.
2. Andrejs Brekteris (1872). Mehaanik. Allikad mainivad kahte võimalikku aadressi: Lāču tänav 31 või T. Breikša tänav 32. A. Brekteris pälvis Tunnustusristi 1938. aastal. Mõnda aega oli ta Jaunliepāja luteri koguduse eesotsas.
3. Krišs Viļa d. Hintenbergs (1914). Tööline kingavabrikus “Kopsolis”. Elas aadressil Dārzu tänav 49.
4. Alfred Roberta d. Holcmanis (1914). Sündinud Purmsāti vallas. Liepāja traadivabriku („Sarkanais Metallurg“) kontoritöötaja. Turvamees. Jalgpallur. Elas aadressil F. Brīvzemnieka tänav 10–3. Arreteeriti 23. juunil 1941.
5. Francisco Francisco d. Jacino (1905). Katoliiklik sakslane. Lõpetas Liepāja Tehnikaülikooli elektrotehnika osakonna. Insener. Elas aadressil Kr. Valdemāra tänav 18.
6. Melanija Jacino (1884). Saksa katoliiklane. F. Jacino ema. Elas Kr. Valdemāra tänav 18.
7. Alberts Jāņa d. Kalve (Winčels) (1907). Sündis Moskvas. Sõudja, “Universitātes Sportase” liige. Vahetas oma perekonnanime "Winčels" asemel "Kalve" aprillis 1940. Liepāja oblastikohtu prokuröri asetäitja. Abielus Biruta Winčelsiga (neiuna Bruņenieci). Elas Liepājas, Kr. Barona tänav 19. Arreteeriti 23.06.1941.
8. Jāzeps Keiselis (1886). Sündinud Rēzekne rajoonis. Katoliiklane. Kuni Läti okupeerimiseni oli politseinik ja pärast seda tööline. Elas aadressil Ukstiņa tänav 19.
9. Francis–Einārs Eduarda d. Rozenholms (1892). Rahvuselt arvatavasti soomlane. Aktsiaseltsi „Pluto“ sepp. Aastatel 1940–1941 kuulus tehas tööstusettevõtte „Metal“ koosseisu, kuhu kuulusid ka Liepāja vankritehas ja masinaehitusettevõte „Standarts“. Tunnustati 1941. aasta mais või juunis „stahanovlaseks“, sest „vasarpressimise töö ratsionaliseerimisega suurendas ta tootlikkust 150%.“ Elas aadressil Raina tänav 52. Arreteeriti 23. juunil 1941.
10. Līze Miķeļa m. Rošteina (sünd. Strazdiņa) (1885). Kuni Läti okupeerimiseni oli ta Bāriņu tn 21 kaupluse omanik. Ta elas seal. Kate ja Fričis Strazdiņase õde, samuti Rūdolfs Strazdiņase isa õde.
11. Kate Miķeļa m. Strazdiņš (1883). Müüjanna. Elas Liepājas, T. Breikša tänav 5. Līze Rošteina ja Fričis Strazdiņši õde, samuti Rūdolfs Strazdiņši isa õde.
12. Fricis Miķeļa d. Strazdiņš (1880). Müügimees. Elas aadressil Sienu tänav 11. Līze Rošteina ja Kate Strazdiņši vend, samuti Rūdolfs Strazdiņši isa vend.
13. Rūdolfs Kristapa sündinud Strazdiņš (1912). Põllumees. Elas Durbe kihelkonna “Kugrā”. Līze Rošteina poeg, Kate ja Fričis Strazdiņši vend.
14. Augusts Otto d. Tauriņš (1910). Baptist. Liepāja raamatukoguteenindaja. Elas Zivju tänav 7 raamatukogumajas.
15. Jevgeni Karla d. Vilamovskis (1880). Raske puulõikaja. Elas aadressil Dzintara tänav 52.
16. Jānis Viļa d. Vilbrants (1876). Pensionär. Elas Liepājas, F. Brīvzemnieka tänav 47.
Kahjuks on kahe tapetu isikud siiani ebaselged. Advokaat Linards Muciņš viitab "Sinise Ime" juures toimunud tragöödias kirjutades, et hukkunute seas oli ka Ernests Briķis.
Tulistamine toimus 27. juuni varahommikul, mis oli reede. Miilitsatöötajad hakkasid kinnipeetavaid nimekirja järgi kongidest välja kutsuma. Kahjuks ei järgnenud tulistatud ohvrite leidmisele kohtumeditsiinilist ekspertiisi ega asjakohaste dokumentide koostamist.
"Sinises imes" maha lastud inimeste matmispaikade ja -aegade kohta käiv teave on puudulik. Praeguseks on tuvastatud vaid kümne inimese matmispaik.
Kuigi mittetäielikud, on säilinud andmed ka 6 isiku kohta, kes olid seotud kinnipeetavate tulistamisega ja lasti maha Saksa okupatsiooni ajal toime pandud kuriteo eest.
Inese Dreimane, ajaloolane, kirjanik, publikatsioon "Liepāja miilitsa poolt tsiviilisikute kohtuväline tulistamine ehk nn "Sinine ime" 1941. aasta juuni lõpus"
https://www.delfi.lv/news/versijas/civiliedzivotaju-beztiesas-nosausana-liepajas-milicija-jeb-ta-sauktaja-zilaja-brinuma-1941-gada-junija-beigas.d?id=55323776
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Liepāja miilitsahoone ehk "Sinine ime"
Liepajas asus kommunistliku okupatsioonirežiimi institutsioon miilits Republikas tänav 19, majas, mis oli kasutusel alates selle ehitamisest 20. sajandil. alguses nimetasid Liepāja inimesed seda "Siniseks imeks". Seevastu tšeki peakorter asus aadressil Toma tänav 19. Varsti pärast okupatsiooni omandas see ühiskonnas nime "Punane ime".
Senise kommunistliku režiimi kuritegude uurimise käigus on tuvastatud, et ei otse Liepaja Cheka majas ehk "Punases imes" ega ka vanglas ei ole toimunud hukkamisi ega kohtuväliseid tulistamisi. Kõik nendes kohtades viibinud kinnipeetavad viidi alates 23. juunist 1941. aastal seoses sõja algusega Läti territooriumil üle Venemaa vanglatesse. See puudutas nii kinnipeetavaid, kes vahistati nn "poliitiliste" kuritegude eest, kui ka kriminaalkurjategijaid, sõltumata sellest, kas isik oli uurimise all või oli juba karistuse saanud.
Vangide üleviimine määrati NSVL Riikliku Julgeoleku Rahvakomissari Vsevolod Merkulovi 23. juuni 1941 korraldusega nr 2455/M, mis oli adresseeritud Läti NSV, Eesti NSV NKGB ja mitmete NKGB ülematele. Ukraina NSV piirkonnad. Tulistamise põhjus oli kohutav ja traagiline – kinnipeetavaid polnud enam võimalik Venemaale toimetada, kuid ellu neid jätta ei saanud. Seetõttu toimusid sõja ajal Liepājas elanike kohtuvälised mahalaskmised, sarnaselt Riia keskvanglas, Valmiera vanglas, Valka ja Rēzekne miilitsas ning Ludza lähedal Greizai Kalanis. Nimetatud kuritegu leidis aset "Sinise ime" - Liepāja miilitsamajas, Republikas tänav 19.
