Broņislava Martuževa luuleait Muuseum

Broņislavas Martuževas dzejas klēts. Avots: Gita Memmēna, Vidzemes tūrisma asociācija
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M1.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M10.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M11.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M12.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M2.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M3.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M4.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M5.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M6.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M7.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M8.jpg
BronislavasMartuzevasDzejasKlets_GitaM_M9.jpg
 “Dārziņi 1”, Indrānu pag., Madonas nov., Läti
 +371 29337282
 Anna Egliena
208

Luuletaja Broņislava Martuževa muuseum on rajatud tema sünnikodusse Indrānis Madona vallas. Muuseumi ekspositsioon asub renoveeritud aidas, kuhu on välja pandud audio- ja videomaterjalid rahvuslikust vastupanuliikumisest, luuletaja tööst põrandaaluse ajakirja väljaandmisel ning luuletuste ja laulude loomisel metsavendadele. Martuževa osales vastupanuliikumises selle algusest peale. Martuževside perekonnakodu Lazdiņas (maja ei ole säilinud) oli Läti Metsavendade Liidu juhi Pēteris Supe ja tema võitluskaaslaste peidupaigaks. Ka luuletaja peitis end viis aastat oma kodu keldris, kohtus metsavendadega, kirjutas luuletusi (sh pühendused metsavendadele Pēteris Supele, Vilis Tomsile, Smilga rühmale, Laivenieksile, Salnsile, Celmiņšile, Bruno Dundursile) ja laule. Nüüd esitab tema laule ansambel Baltie lāči. 1950. aastal andis ta koos Vilis Tomsiga välja põrandaalust ajakirja „Dzimtene" (Kodumaa). Luuletaja kirjutas käsitsi ümber 10 eksemplari ajakirja kõigist ilmunud 11 numbrist. Broņislava Martuževa, tema vend, õde, ema ja Vilis Toms arreteeriti 1951. aastal. Ta naasis Siberist 1956. aastal. Luuleaita tuntakse nii piirkonnas kui kogu Lätis, seda külastavad nii kohalikud elanikud kui turistid. Siin võib läbi luuletaja elutee tutvuda Läti saatusega.

Kasutatud allikad ja viited:

Bronislaw Martuževa Fondi kirjanik
Lubāna vald

Seotud lood

Pēteris Supe - Läti Rahvuspartisanide Ühingu asutamise algataja

Aastatel 1944–1946 õnnestus Peter Supemil ühendada metsadesse hajutatud rahvuspartisanide üksused organiseeritud liikumiseks, mis võitles pärast Teist maailmasõda mitu aastat Abrene rajoonis Läti okupeerimise vastu. Pēteris Supe, hüüdnimega "Cinītis", oli üks silmapaistvamaid Põhja-Latgale rahvusliku geriljaliikumise organiseerijaid ja juhte.