Küüditamiseks kasutatud karjavagun - muuseum Skrunda raudteejaamas
Muuseum
147
1941. aasta juuniküüditamise ja 1949. aasta märtsiküüditamise mälestuseks on Skrunda raudteejaama juurde püstitatud mälestuskivi ja neljateljelisse vagunisse sisse seatud muuseum. See on esimene vagunimuuseum Lätis, kus on püsiekspositsioon: fotod, kirjad, memuaarid, dokumendid ja küüditatud inimeste valmistatud esemed. Skrunda jaam oli koht, kuhu välja saadetavad inimesed kokku koondati, ja üks kolmest piirkonnajaamast, kuhu toodi inimesi Skrunda ja Kuldīga ümbruskonnast. 1941. aastal küüditati siit Siberisse Krasnojarski kraisse hiljem taasiseseisvunud Läti Vabariigi esimeseks presidendiks saanud Guntis Ulmanise perekond.
Kasutatud allikad ja viited:
www.skrunda.lv/lv/turisms/apskates-objekti/skrunda-un-pagasts-/deportāciju-pieminas-vagons-muzejs/
https://enciklopedija.lv/skirklis/108424-1949-gada-25-marta-deport%C4%81cija-Latvij%C4%81
Link Gulagi ja Gulagi kaardile: https://enciklopedija.lv/skirklis/36530-Gulags
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Kindral Jānis Baložsi elu pärast pagendusest naasmist
Kui venelased 1940. aastal üritasid Läti valitsuselt välja pigistada soodsat sõjaväebaasi lepingut, mis muudaks Läti armee võime Punaarmeele vastu seista peaaegu võimatuks, üritas kindral J. Balodis saada lepingusse mõningaid muudatusi. See aga ei õnnestunud. Kuid kindrali vastased kasutasid seda asjaolu ära, et hiljem J. Balodisest peaaegu reeturit teha. Pärast konflikti peaministri ja riigiminister K. Ulmanisega vallandati kindral 5. aprillil 1940 sõjaministri ametikohalt. Seejärel otsustas J. Balodis osaleda Saeima valimistel Demokraatlikust Blokist, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest valimistel lubati kandideerida ainult ühel nimekirjal - kommunistlike kandidaatide nimekirjal. Lätist sai 14. Nõukogude vabariik.
1949. aastal Skrunda jaama lähedal salaja pildistatud küüditamisrong
25. märtsil 1949 nägi Skrunda õpilane Elmārs Heniņš, kuidas tema klassikaaslased ära viidi. Ta võttis oma fotoaparaadi ja ronis lähedalasuval mäel asuvale männipuudele, et dokumenteerida toimuvat, hiljem aga peitis pildid.