Endise leegioni leitnandi - tšeka agendi Arvīds Gailītise roll Pēteris Čeversi grupi likvideerimisel
Kapten Pēteris Čevers ja seitse teist partisani langesid vangi 1. novembril 1950 Engure metsamassiivis, kus juhuslikult paiknes lähedal endise Leegioni leitnant Arvīds Gailītise (agendi-võitleja hüüdnimi "Grosbergs") juhitud võltspartisanide rühm. Sinna kuulusid Läti NSV VDM-i operatiivtöötajad ja agendid-võitlejad, kes teesklesid end "metsavendadena".
Endise Leegioni leitnant Arvīds Gailītise (agent-võitleja hüüdnimi "Grosbergs") juhitud võltspartisanide rühm, kuhu kuulusid Läti NSV VDM-i operatiivtöötajad ja agendid-võitlejad ning kes teesklesid end "metsavendadena", kuulis raadiot kuulates häirevile, mis tekib teise raadiosageduse vastuvõtmisel, ning läks metsa uurima, kes raadiot kuulab.
Kahe grupi vahel algasid läbirääkimised võimaliku koostöö osas, kuna Čevers usaldas oma leegionikaaslasele Gailītisele, keda ta isiklikult tundis. 1.–2. novembril 1950 mürgitati Plienciemsi lähedal Sulu metsas ühise eine ajal seitse rahvuspartisani – P. Čevers, J. Gura, A. Lauks, Ziedonis Āls, Valdis Dzelzgalvis, A. Dundurs ja Ārends Lapiņš – operatiivse eriagendiga – narkootikumidega segatud alkohoolse joogiga "Neptun-2“ – ja tabati teadvuseta.
Neli metsavenda, sealhulgas Cheverus, mõisteti 24. juulil 1951 lõpliku karistuse – mahalaskmise – järgi, teised aga mõisteti pikkadeks aastateks vangi Gulagi laagritesse. Vaid vähesed neist naasid hiljem kodumaale.
Selle rahvuspartisanide rühmituse likvideerimise muudab eriti traagiliseks asjaolu, et tšekistid sundisid leitnant A. Laukast reeturiks hakkama, kes psühholoogiliselt murdus juba 3. veebruari lahingu ajal, kui üritas end maha lasta, kuid värvati hiljem ja andis Nõukogude julgeolekuorganitele teavet, mille tulemusel arreteeriti või hävitati ka teised vabaduses olevad Cheveri rühmituse liikmed. 31. märtsil 1952 arreteeriti ja hiljem hukati viimasena Artūrs Kalniņš ("Artūrs"), kes oli end maskeerinud naisteriietes ja peitnud end oma tüdruksõbra juurde. Lisaks avaldas Kalniņši endine tüdruksõber armukadedusest ajendatud tšekistidele tema elukoha.
Kui Cheeveri rahvuspartisanide rühmituse liikmete koguarv ulatus 20 inimeseni, siis nende toetajate arv oli peaaegu kolm korda suurem - neid oli vähemalt 53 inimest ja nende pereliikmed.
Vandzene partisanid ja nende toetajad. Blumi perekonna tragöödia ja "Valdu" majade müsteerium / Artikkel (lsm.lv)
Uldis Neiburgs (Dr. Hist., teadur Läti Ülikooli Läti Ajaloo Instituudis)
Arvids Gailitis (timenote.info) https://timenote.info/lv/Arvids-Gailitis
Zigmārs Turčinskis - teadur Läti Ülikooli Läti Ajaloo Instituudis.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Pēteris Čeversi metsavendade punker
Peter Cheveri rahvuslike partisanide punker asub Lauciene vallas, umbes 4 km kaugusel Talsi-Upesgrīva maanteest. Punkrisse viib puuhakkeega kaetud rada. Renoveeritud 31 ruutmeetri suurune punker on valmistatud betoonkarkassist, mis on viimistletud pooleldi palkidest, et luua autentne tunne.
Kapten Cheveri rühm lõpetas Vangzene lähedal metsas asuva punkri ehitamise 1949. aasta oktoobri lõpus. See pidi üle elama 1949-50. aasta talve. 3. veebruaril 1950 reetis kohalik metsaülem partisanid ja punkrit ründas Tšeka üksus, kuhu kuulus üle 300 sõduri. Sel ajal oli punkris 19 inimest - 17 meest ja kaks naist. Selles ebavõrdses lahingus langes kuus partisani, kuid teistel õnnestus end läbi murda kahe ahelaga Tšeka piiramisrõngast, võideldes end läbi murda. Talve lõpuks varjusid partisanid koos oma toetajatega ümberkaudsetesse majadesse, kuid kevadel ühines grupp taas, kuni see 1950. aasta novembris vallutati ja hävitati. Pärast Tšeka vägede rünnakut lõhuti punker õhku ja enne, kui seda sai uuesti üles ehitada, jäi alles vaid veega täidetud kaev.
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
