Endise leegioni leitnandi Arvīdas Gailīši roll Pēteris Cheveri rühma likvideerimisel

MGB/KGB specaģents Arvīds Gailītis ("Grosberg"). Piedalījies 18 nacionālo partizānu nogalināšanā un 12 sagūstīšanā. Britu izlūkdienestam tika iesmērēts kā nacionālo partizānu grupas vadītājs. Foto pēc 1970. gada. Foto: Zigmāra Turčinska kolekcija

Kapten Pēteri Čevera ja veel seitse partisani tabati 1. novembril 1950 Engure metsamassiivis, kuhu endise leegionileitnandi Arvīdas Gailīši (agent-võitleja hüüdnimi "Grosbergs") võltspartisanide rühmitus oli juhuslikult paigutanud. Sinna kuulusid LPSR VDM-i töötajad ja "metsavendade" rolli täitnud agent-sõdurid.

 

Endise leegioni leitnandi Arvīdas Gailīši (agent-sõduri hüüdnimi "Grosbergs") võltspartisanide rühmitus, kuhu kuulusid LPSR VDM-i töötajad ja agent-sõdurid ning kes esinesid "metsavendadena" kuulis raadiot kuulates häirevilet, mis tekib teise raadiosageduse vastuvõtmisel ja läks uurima, kes metsas raadiot kuulab.

Algasid jutud kahe grupi võimalikust koostööst, kuna Chevers usaldas oma kaasleegionäri Gailītist, keda ta isiklikult tundis. 1950. aasta 1-2 novembris Pliņciemi lähedal Sulu metsas ühisel söömisel mürgitati operatiiv-eriagendiga seitse rahvuspartisani - P. Chevers, J. Gura, A. Lauks, Ziedonis Āls, Valdis Dzelzgalvis, A. Dundurs ja Ārends Lapiņš - alkohoolne jook, mis on segatud narkootikumidega "Neptun-2" ja tabati teadvuseta.

Neli metsavenda, sealhulgas Chever, hukati 24. juulil 1951 kõrgeima karistusega – mahalaskmisega, teised aga pikkadeks aastateks vangi Gulagi laagrites. Vaid üksikud neist pöördusid hiljem kodumaale tagasi.

Selle rahvuspartisanide grupi likvideerimise teeb eriti traagiliseks asjaolu, et tšekistid sundisid reeturiks leitnant A. Laukase, kes murdus psühholoogiliselt juba 3. veebruari lahingu ajal, kui ta üritas end maha lasta, kuid hiljem värvati ja varustati. teave Nõukogude julgeolekuorganitele, mille tulemusena nad arreteeriti või hävitati teised veel vabaduses olevad Cheveri rühma liikmed. 31. märtsil 1952 arreteeriti ja hiljem hukati Artūras Kalniņa ("Artūrs"), kes oli end naisterõivastesse maskeerinud ja end oma tüdruksõbra juurde varjanud. Lisaks avaldas Kalniņa endine tüdruksõber armukadeduse tagajärjel tšekistidele tema asukoha.

Kui Cheveri rahvuspartisanide rühma liikmete koguarv ulatus 20 inimeseni, siis nende toetajate arv oli ligi kolm korda suurem - neid oli vähemalt 53 inimest ja nende pereliikmeid.

 
Loo jutustaja: Uldis Neiburgs; Loo ülestähendaja: Jana Kalve
Kasutatud allikad ja viited:

Vandzene partisanid ja nende toetajad. Perekonna Blum tragöödia ja "Valdu" majade mõistatus / Artikkel (lsm.lv)

Uldis Neiburgs (dr. hist., Läti Ajaloo Instituudi teadur)

Arvīds Gailītis (timenote.info) https://timenote.info/lv/Arvids-Gailitis

Zigmārs Turčinskis - Läti Ülikooli Läti Ajaloo Instituudi teadur.

 

 
Arvids-Gailitis_5c2fca64163a5.jpg
Arvids-Gailitis_5c2fcb1e13498.jpg
ArvīdsGailītis.jpg
čeveragrupa1949-50.jpg

Seotud objektid

Pēteris Čeversi metsavendade punker

Peter Cheveri rahvuslike partisanide punker asub Lauciene vallas, umbes 4 km kaugusel Talsi-Upesgrīva maanteest. Punkrisse viib puuhakkeega kaetud rada.  Renoveeritud 31 ruutmeetri suurune punker on valmistatud betoonkarkassist, mis on viimistletud pooleldi palkidest, et luua autentne tunne.

Kapten Cheveri rühm lõpetas Vangzene lähedal metsas asuva punkri ehitamise 1949. aasta oktoobri lõpus. See pidi üle elama 1949-50. aasta talve. 3. veebruaril 1950 reetis kohalik metsaülem partisanid ja punkrit ründas Tšeka üksus, kuhu kuulus üle 300 sõduri. Sel ajal oli punkris 19 inimest - 17 meest ja kaks naist. Selles ebavõrdses lahingus langes kuus partisani, kuid teistel õnnestus end läbi murda kahe ahelaga Tšeka piiramisrõngast, võideldes end läbi murda. Talve lõpuks varjusid partisanid koos oma toetajatega ümberkaudsetesse majadesse, kuid kevadel ühines grupp taas, kuni see 1950. aasta novembris vallutati ja hävitati. Pärast Tšeka vägede rünnakut lõhuti punker õhku ja enne, kui seda sai uuesti üles ehitada, jäi alles vaid veega täidetud kaev.

Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"

Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.