Die Gräber der Brüder der nationalen Partisanen in der Nähe der "Dzelzkalni"-Häuser
Gedenkstätte

RAHVUSLIKE PARTISAANIDE EEST
OLEN TEIE SEAS TAGASI PESUPUHAS
SEST SEE OLI TEINE POOL SEE LÄKS
OMA KIHELKONNAS JA SINU ESIvanemate TEEDEL
OOTA MIND TAGASI
Monumendi jalamil olevale graniitplaadile on graveeritud aastanumbrid (1945 - 1953) ja 36 langenud partisani nimed.

23. veebruaril 1946 toimus Vārnuvalkase lähedal Tārgale kihelkonnas verine lahing nende laagripaigas komandör Brīvnieksi juhitud Läti rahvuspartisanide rühma ja Nõukogude okupatsiooniarmee võitlejadiviisi vahel. Lahingus sai surma kuus partisani ja kohalikud elanikud matsid nad salaja sinna metsa. Hiljem maeti sinna ilma kohtu ja otsuseta veel kaks mahalastud. Kohalikult kutsuti seda metsanurka Dzelzkalnsi haudadeks, mida oskasid aastaid leida vaid eksperdid - kuusepuu ristimärgi järgi.
Kalmistule on paigaldatud rahvuspartisanide mälestussammas. Kivi raiutud nimed Puze-Pilteni partisanirühmas töötanud partisanidele. Selle kõrval on ka mälestuskivi leitnant Robert Rubenile.
1989. aasta suvel asetasid LNNK Ugāle filiaali liikmed Zūru meža Dezkalni piirkonnas 23. veebruaril 1946 langenud Puzes-Piltenese grupi rahvuslikule matmispaigale kasest ristid ja otsisid langenute sugulased Lätis ja välismaal.
27. aprillil 1991 pühitses langenute omaste, mitme riigi rahvuslike organisatsioonide esindajate osavõtul hauad teoloogiaprofessor Roberts Akmentiņši poolt ja nimetati need Raudvendade haudadeks.
20. juunil 1992 avati kalmistul August Adleri pühitsetud monument. Monumendi valmistas Kārlis Stepans LNNK Ugāle filiaali kavandatud kavandi järgi väikeste muudatustega. Kulud katsid paar inimest. Monumendi paigaldasid ja vundamendi lõid Ventspilsi kaardiväerügemendi valvurid, LNNK ja LDV Ugāle filiaalide liikmed. Monumendi ülemisse ossa on graveeritud tekst: