Rahvuspartisanide "Dzelzkalni" vendade haud
Mälestusmärk
Kalmistule on püstitatud monument rahvuspartisanide mälestuseks. Kivisse on raiutud Puze-Piltene partisanirühmas teeninud partisanide nimed. Monumendi jalamil asuvale graniitplaadile on graveeritud aastaarvud (1945-1953) ja 36 langenud partisani nimed.
23. veebruaril 1946 toimus Tārgale kihelkonnas Vārnuvalkase lähedal verine lahing Läti rahvuspartisanide rühmituse (mida juhtis komandör Brīvnieks) laagris ja Nõukogude okupatsiooniarmee hävitusüksuse vahel. Lahingus langes kuus partisani, kes maeti kohalike elanike poolt salaja metsa. Hiljem maeti sinna ilma kohtu või karistuseta veel kaks mahalastut. Kohalikud kutsusid seda metsanurka Dzelzkalnsi kalmistuks, mida aastaid suutsid leida vaid asjatundjad – ristimärgi järgi kuuses.
1989. aasta suvel paigutasid Läti Rahvusliku Vabastusarmee (LNNK) Ugāle haru liikmed kasepuust riste 23. veebruaril 1946 langenute Puze-Piltene grupi riiklikule matmispaigale Zūri metsa Dzelzkalni piirkonnas ning otsisid langenute sugulasi Lätis ja välismaal.
27. aprillil 1991 pühitses teoloogiaprofessor Roberts Akmentiņš langenute sugulaste ja mitme riigi rahvusorganisatsioonide esindajate osavõtul hauad ning need nimetati Dzelzkalni vendade haudadeks.
Kasutatud allikad ja viited:
https://latvijaspieminekli.lv/dzelzkanu-bralu-kapi-nacionalo-partizanu-pieminas-vieta-ugale/
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Dzelzkalni lahing Zūri metsas 23. veebruaril 1946
1945/46. aasta talve veetis Puhkpilliorkester Dzelzkalni piirkonnas Zūri metsas, kuhu oli ehitatud mitu punkrit. Seal elas umbes 40 partisani. 23. veebruaril 1946 piirasid laagrit NSV Liidu siseasjade väed ja puhkes äge lahing.
