Dzelzkalni lahing Zūri metsas 23. veebruaril 1946
1945/46. aasta talve veetis Puhkpilliorkester Dzelzkalni piirkonnas Zūri metsas, kuhu oli ehitatud mitu punkrit. Seal elas umbes 40 partisani. 23. veebruaril 1946 piirasid laagrit NSV Liidu siseasjade väed ja puhkes äge lahing.
Zūri metsa Dzelzkalni piirkonnas ehitati mitu punkrit rahvuspartisanide Misiņši grupile. Seal elas umbes 40 partisani. Sel ajal andis grupp välja oma ajalehte „Kurbads”, mida toimetas endine sõjakorrespondent Pēteris Arvīds Šāvējs.
23. veebruaril 1946 piirasid laagrit NSV Liidu siseasjade väed. Kui rühmitus piiramisrõngast välja võitles, langes kaheksa partisani. (Nagu rühma tolleaegne kontaktametnik Tālivaldis Bāliņš ütleb, jäi kuus langenut lahingupaika, kaks viidi tšekistide poolt ära ja maeti teadmata kohta. Dzelzkalni vendade kalmistul asuvatele hauakividele paigaldatud hauakivide kohaselt on aga seitse 23. veebruaril langenut maetud sinna.) Ülejäänud rühmal õnnestus piiramisrõngast välja murda, hävitades kaks kommunistlikku kuulipildujaüksust, mis pidid läbi lõikama partisanide võimaliku taganemistee. Pärast seda rühmitus lagunes, osa neist suundus Kabile metsadesse, kaks partisani ventspilsi ja ülejäänud jõudsid pärast ventspilsi-Riia maantee ja Rinda jõe ületamist Puzes Bētmejisse.
23. veebruari lahingus langesid kolonelleitnant Rūdolfs Opmanis, Põllumajandusakadeemia 3. kursuse üliõpilane Pēteris Šāvējs, elektrotehnikainsener Jānis Sēkliņš, meditsiiniteaduskonna 3. kursuse üliõpilane Lūdolfs Kļava, kommertskooli lõpetaja Alfrēds Grāvelšiņš, metsandusüliõpilane Bruno Auers, õigusteaduskonna lõpetaja Maksis Ķierpe ja Roberts Krastiņš. Kuus neist maeti sinna 1946. aasta kevadel partisanide toetajate poolt samasse kohta, Vārnu külla. Langenud partisanide matmispaika tähistas ugalane Imants Kalnenieks okupatsiooniaastate jooksul korduvalt.
Läti sõdurite kalmistud ja mälestuspaigad: Ugāle vald, rahvuspartisanide vendade kalmistu Dzelzkalnie lähedal (karavirukapi.blogspot.com)
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Rahvuspartisanide "Dzelzkalni" vendade haud
Kalmistule on püstitatud monument rahvuspartisanide mälestuseks. Kivisse on raiutud Puze-Piltene partisanirühmas teeninud partisanide nimed. Monumendi jalamil asuvale graniitplaadile on graveeritud aastaarvud (1945-1953) ja 36 langenud partisani nimed.
23. veebruaril 1946 toimus Tārgale kihelkonnas Vārnuvalkase lähedal verine lahing Läti rahvuspartisanide rühmituse (mida juhtis komandör Brīvnieks) laagris ja Nõukogude okupatsiooniarmee hävitusüksuse vahel. Lahingus langes kuus partisani, kes maeti kohalike elanike poolt salaja metsa. Hiljem maeti sinna ilma kohtu või karistuseta veel kaks mahalastut. Kohalikud kutsusid seda metsanurka Dzelzkalnsi kalmistuks, mida aastaid suutsid leida vaid asjatundjad – ristimärgi järgi kuuses.
1989. aasta suvel paigutasid Läti Rahvusliku Vabastusarmee (LNNK) Ugāle haru liikmed kasepuust riste 23. veebruaril 1946 langenute Puze-Piltene grupi riiklikule matmispaigale Zūri metsa Dzelzkalni piirkonnas ning otsisid langenute sugulasi Lätis ja välismaal.
27. aprillil 1991 pühitses teoloogiaprofessor Roberts Akmentiņš langenute sugulaste ja mitme riigi rahvusorganisatsioonide esindajate osavõtul hauad ning need nimetati Dzelzkalni vendade haudadeks.
Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas
Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.
Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.
