23. veebruaril 1946 toimunud lahing Zūru meža Dzelzkalni ümbruses

IMG_20221008_114711.jpg

1945/46. Misiņa's group spent the winter of 2011 in the Dzelzkalni area of Zūru forest, where several bunkers had been built. About 40 partisans stayed here. On February 23, 1946, the camp was surrounded by the internal affairs troops of the USSR and a fierce battle took place

Several bunkers were built for the Misiņa group of national partisans in the Dzelzkalni area of the Zūre forest. About 40 partisans stayed here. At that time, the group published its own newspaper "Kurbads", whose editor is former war reporter Pēteris Arvīds Šāvės.

On February 23, 1946, the camp was surrounded by the internal affairs troops of the USSR. As the group broke out of the siege with a battle, eight partisans fell. (According to the group's liaison at the time, Tālivaldis Bāliņš, six of the fallen remained at the scene of the battle, but the Chekists took two with them and buried them in an unknown place. However, according to the tombstones installed on the gravestones in the Dzelzkalni brothers' cemetery, seven of those who fell on February 23 are currently buried there .) The rest of the group managed to break out of the siege by destroying two communist machine gun crews, which were supposed to cut off the possible retreat path of the partisans. After that, the group split up, with a part going to the forests of Kabile, two partisans to Ventspils, and the rest, after crossing the Ventspils-Riga highway and the Rinda river, reaching Puzes Bētmejes.

On February 23, lieutenant colonel Rūdolfs Opmanis, 3rd-year student of the agricultural academy Pēteris Šāvės, electrical engineer Jānis Sēkliņš, 3rd-year student of the Faculty of Medicine Lūdolfs Kļava, graduate of the commercial school Alfrēds Grāvelsiņš, student forester Bruno Auers, Maksis Ķierpe and Roberts Krastiņš, who graduated from the Faculty of Justice, fell in the battle on February 23. Six of them were buried there in the spring of 1946 by partisan supporters. The location of the burial place of the fallen partisans was repeatedly marked by Ugalian Imants Kalnenieks throughout the years of occupation.

Loo jutustaja: Laimdota Junkara; Loo ülestähendaja: Jana Kalve
Kasutatud allikad ja viited:

Graves and memorials of Latvian soldiers: the graves of the brothers of national partisans near Dzelzkalnie in Ugāle parish (karavirukapi.blogspot.com)

IMG_20221008_114659.jpg
IMG_20221008_114711.jpg
IMG_20221008_114847.jpg

Seotud objektid

Rahvuspartisanide vendade hauad "Dzelzkalni" majade juures

RAHVUSLIKE PARTISAANIDE EEST
OLEN TEIE SEAS TAGASI PESUPUHAS
SEST SEE OLI TEINE POOL SEE LÄKS
OMA KIHELKONNAS JA SINU ESIvanemate TEEDEL
OOTA MIND TAGASI
Monumendi jalamil olevale graniitplaadile on graveeritud aastanumbrid (1945 - 1953) ja 36 langenud partisani nimed.

23. veebruaril 1946 toimus Vārnuvalkase lähedal Tārgale kihelkonnas verine lahing nende laagripaigas komandör Brīvnieksi juhitud Läti rahvuspartisanide rühma ja Nõukogude okupatsiooniarmee võitlejadiviisi vahel. Lahingus sai surma kuus partisani ja kohalikud elanikud matsid nad salaja sinna metsa. Hiljem maeti sinna ilma kohtu ja otsuseta veel kaks mahalastud. Kohalikult kutsuti seda metsanurka Dzelzkalnsi haudadeks, mida oskasid aastaid leida vaid eksperdid - kuusepuu ristimärgi järgi.
Kalmistule on paigaldatud rahvuspartisanide mälestussammas. Kivi raiutud nimed Puze-Pilteni partisanirühmas töötanud partisanidele. Selle kõrval on ka mälestuskivi leitnant Robert Rubenile.
1989. aasta suvel asetasid LNNK Ugāle filiaali liikmed Zūru meža Dezkalni piirkonnas 23. veebruaril 1946 langenud Puzes-Piltenese grupi rahvuslikule matmispaigale kasest ristid ja otsisid langenute sugulased Lätis ja välismaal.
27. aprillil 1991 pühitses langenute omaste, mitme riigi rahvuslike organisatsioonide esindajate osavõtul hauad teoloogiaprofessor Roberts Akmentiņši poolt ja nimetati need Raudvendade haudadeks.
20. juunil 1992 avati kalmistul August Adleri pühitsetud monument. Monumendi valmistas Kārlis Stepans LNNK Ugāle filiaali kavandatud kavandi järgi väikeste muudatustega. Kulud katsid paar inimest. Monumendi paigaldasid ja vundamendi lõid Ventspilsi kaardiväerügemendi valvurid, LNNK ja LDV Ugāle filiaalide liikmed. Monumendi ülemisse ossa on graveeritud tekst:

 
Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas

Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.

Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.