23. veebruaril 1946 toimunud lahing Zūru meža Dzelzkalni ümbruses
1945/46. Misiņa rühm veetis 2010. aasta talve Zūru metsas Dzelzkalni piirkonnas, kuhu oli ehitatud mitu punkrit. Siia jäi umbes 40 partisani. 23. veebruaril 1946 piirati laager NSV Liidu sisevägede poolt ümber ja toimus äge lahing.
Zūre metsa Dzelzkalni piirkonda ehitati rahvuspartisanide Misiņa rühmale mitu punkrit. Siia jäi umbes 40 partisani. Sel ajal andis rühmitus välja oma ajalehte "Kurbads", mille toimetaja on endine sõjareporter Pēteris Arvīds Šāvės.
23. veebruaril 1946 piirati laager ümber NSV Liidu sisevägede poolt. Kui rühm lahinguga piiramisrõngast välja murdis, langes kaheksa partisani. (Rühma tollase sidemehe Tālivaldis Bāliņši sõnul jäid kuus langenut lahingupaigale, kuid tšekistid võtsid kaks kaasa ja matsid teadmata kohta. Hauakividele paigaldatud hauakivide järgi aga vendade Dzelzkalni kalmistule on praegu maetud seitse 23. veebruaril langenut.) Ülejäänud rühmal õnnestus piiramisest välja murda, hävitades kaks kommunistlikku kuulipildujameeskonda, mis pidid katkestama võimaliku taganemise. partisanide tee. Pärast seda grupp läks laiali, osa läks Kabile metsadesse, kaks partisani Ventspilsi ning ülejäänud jõudsid pärast Ventspils-Riia maantee ja Rinda jõe ületamist Puzes Bētmejesse.
23. veebruaril osalesid kolonelleitnant Rūdolfs Opmanis, põllumajandusakadeemia 3. kursuse üliõpilane Pēteris Šāvės, elektriinsener Jānis Sēkliņš, arstiteaduskonna 3. kursuse üliõpilane Lūdolfs Kļava, kommertskooli lõpetanud Alfrēds Grāvelsiņš, õppur metsnik Bruno Auers. Justiitsteaduskonna lõpetanud Maksis Ķierpe ja Roberts Krastiņš langesid lahingus 23. veebruaril. Neist kuus maeti sinna 1946. aasta kevadel partisanide toetajate poolt. Hukkunud partisanide matmispaiga asukohta märkis ugalane Imants Kalnenieks korduvalt läbi okupatsiooniaastate.
Läti sõdurite hauad ja mälestusmärgid: rahvuspartisanide vendade hauad Dzelzkalnie lähedal Ugāle vallas (karavirukapi.blogspot.com)
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Rahvuspartisanide vendade hauad "Dzelzkalni" majade juures
RAHVUSLIKE PARTISAANIDE EEST
OLEN TEIE SEAS TAGASI PESUPUHAS
SEST SEE OLI TEINE POOL SEE LÄKS
OMA KIHELKONNAS JA SINU ESIvanemate TEEDEL
OOTA MIND TAGASI
Monumendi jalamil olevale graniitplaadile on graveeritud aastanumbrid (1945 - 1953) ja 36 langenud partisani nimed.
23. veebruaril 1946 toimus Vārnuvalkase lähedal Tārgale kihelkonnas verine lahing nende laagripaigas komandör Brīvnieksi juhitud Läti rahvuspartisanide rühma ja Nõukogude okupatsiooniarmee võitlejadiviisi vahel. Lahingus sai surma kuus partisani ja kohalikud elanikud matsid nad salaja sinna metsa. Hiljem maeti sinna ilma kohtu ja otsuseta veel kaks mahalastud. Kohalikult kutsuti seda metsanurka Dzelzkalnsi haudadeks, mida oskasid aastaid leida vaid eksperdid - kuusepuu ristimärgi järgi.
Kalmistule on paigaldatud rahvuspartisanide mälestussammas. Kivi raiutud nimed Puze-Pilteni partisanirühmas töötanud partisanidele. Selle kõrval on ka mälestuskivi leitnant Robert Rubenile.
1989. aasta suvel asetasid LNNK Ugāle filiaali liikmed Zūru meža Dezkalni piirkonnas 23. veebruaril 1946 langenud Puzes-Piltenese grupi rahvuslikule matmispaigale kasest ristid ja otsisid langenute sugulased Lätis ja välismaal.
27. aprillil 1991 pühitses langenute omaste, mitme riigi rahvuslike organisatsioonide esindajate osavõtul hauad teoloogiaprofessor Roberts Akmentiņši poolt ja nimetati need Raudvendade haudadeks.
20. juunil 1992 avati kalmistul August Adleri pühitsetud monument. Monumendi valmistas Kārlis Stepans LNNK Ugāle filiaali kavandatud kavandi järgi väikeste muudatustega. Kulud katsid paar inimest. Monumendi paigaldasid ja vundamendi lõid Ventspilsi kaardiväerügemendi valvurid, LNNK ja LDV Ugāle filiaalide liikmed. Monumendi ülemisse ossa on graveeritud tekst:
Rahvusliku Vastupanuliikumise Muuseum Rendas
Muuseum asub mõne kilomeetri kaugusel Renda keskusest. Ekspositsioon tutvustab 50 aastat kestnud vastupanuliikumist Lätis: vastupanu esimesele Nõukogude okupatsioonile, Natsi-Saksamaa okupatsioonile ning nii relvastatud kui vägivallatut vastupanu teisele Nõukogude okupatsioonile. Ekspositsioon asub kahes hoones. Ühes hoones asub esimest Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni tutvustav näitus. Taastatud aidahoonesse on välja pandud näitus metsavendlusest. Kahe hoone vahel asub punker autentse sisseseadega ja kaevikud, mida mööda sõdurid liikusid. Muuseumi lähedal Rendas asub harjutusväljak – kaevikud, blindaažid ja takistusrada – noorsõduritele ja teistele huvilistele. Külastused tuleb ette tellida.
Siin lähedal leidis 1946. aasta jaanuaris aset üks suurimaid metsavendade lahinguid. Āpūznieki lahingus alistas Kabile metsavendade rühm okupatsioonivõimu väed, kes olid arvulises ülekaalus. Lahingupaika on sisse seatud puhkeala ja püstitatud infostendid.
