Major Jānis Ozoli juhtimisvõimed 3. Kurzeme lahingu ajal
Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.
Major Jānis Ozols oli Läti ohvitser, 2. maailmasõjas osaleja, Kolme Tähe ordeni kavaler, kelle juhitud suurtükiväedivisjon hoidis 3. Kurzeme lahingu ajal ära rinde murdumise.
Major Jānis Ozoli lugu:
Jānis Ozols sündis Īslīce vallas, tema lapsepõlvest ja noorusest on vähe teada. 1. oktoobril 1921 astus Läti sõjakooli suurtükiväeosakonda, 1935. a. 15. novembril 1936 autasustati teda V klassi Kolme Tähe ordeniga ja 14. mail 1936 määrati ta II patarei ülemaks.
Alates 24. septembrist 1939 on Ozols I patarei ülem, pärast Läti okupeerimist arvatakse Latgale suurtükiväepolk 24. territoriaalkorpuse 183. laskurdiviisi koosseisu 623. suurtükiväerügemendina, kus ta määratakse 24. territoriaalkorpuse 183. laskurdiviisi koosseisu, kus ta määratakse töötajad.
2. maailmasõjas, pärast sakslaste sissetungi NSV Liitu, astus Ozols vabatahtlikult teenistusse Saksa armeesse 16. Zemgale politseipataljoni ridades, pärast selle arvamist 2. Läti brigaadi sai sellest 1. pataljoni 3. pataljon. hiljem 42.) rügement.
1944. aasta oktoobris saabus Ozols Kurzeme kindlusesse, detsembris määrati ta 19. suurtükiväepolgu III kergediviisi ülemaks. Kolmandas Kurzeme lahingus 31. detsembril lõi Ozola III diviis ja major Kristaps Insbergi II diviis viimase kaitseliinina tagasi vastase ülekaaluka rünnaku, hoides ära rinde murdumise. Selles lahingus näitab Ozols isiklikku kangelaslikkust ja juhtimisvõimet, kui talle teatatakse, et 8. patarei on jäänud vaid kaks relva, pühendab Ozols patareiülemale järgmised sõnad:
"Veel kaks relva tulistavad teie pihta? Milline õnn, kapten! Ainult üks töötab üheksa jaoks. Tulista!"
Lahingu käigus õnnestub vaenlasel üle võtta üks major Ozoli patareid – Ozol juhib koheselt ise rünnakut sissetungijate vastu ja saab patarei tagasi. Selle lahingu eest autasustati teda 25. veebruaril 1945 armee aunimekirja pandlaga.
Ozols ootab Kuramaas sõja lõppu. Pärast Saksamaa kapituleerumist major Ozols vangistusse ei anna, vaid astub koos mitme teise suurtükiväeohvitseriga rahvuspartisanide ridadesse. Ta sai 3. oktoobril 1945 kokkupõrkes Tšehhi vägedega vigastada, arreteeriti ja mõisteti 10. mail 1946 20 aastaks töölaagrisse. Major Jānis Ozols sureb 13. oktoobril 1947 Vorkutas.
https://timenote.info/lv/Janis-Ozols-28.02.1904
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Major J. Ozola suurtükiväepolgu mälestusmärk
Major Jānis Ozolase divisjonile on paigaldatud mälestussilt Riia - Liepāja maantee äärde, Džukste valda, umbes ühe kilomeetri kaugusel mälestuspaiga Kurzeme tagaveest.
Kolmandas Kurzeme lahingus 31. detsembril lõi Ozola III diviis ja major Kristaps Insbergi II diviis viimase kaitseliinina tagasi vastase ülekaaluka rünnaku, hoides ära rinde murdumise. Selles lahingus ilmutab Ozol isiklikku kangelaslikkust ja juhtimisvõimet
Jānis Ozols (1904-1947) oli Läti armee ja Läti leegioni ohvitser, armee aunimekirja pälvinud, samuti rahvuspartisan ja Nõukogude repressioonide ohver.
