Monument Drusti koguduse liikmete mälestuseks, kes langesid Esimeses maailmasõjas ja Läti vabadusvõitluses
Mälestusmärk

Drustupagasts16.jpg
Allikas: Rauna maakonna turismiinfokeskus
0173204.jpg
0273207.jpg
58168.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH134.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH135.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH136.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH140.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH144.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH147.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH149.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH150.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH157.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH163.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH168.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH177.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH181.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH185.jpg
Drusti_Tirza_30_07_2021_MH189.jpg
Drustupagasts17.jpg
Laadimine...
 Drustu pag., Smiltenes nov., Läti
121

Asub Drusti luteri kiriku lähedal.

Monument avati 19. juunil 1932.

14. juunil 1931 pandi monumendi nurgakivi, millele graveeriti tekst „Sajad aastad tulevad ja lähevad, kangelased ohverdavad isamaa eest“. Selle alla oli paigaldatud tsingitud plekist kapsel mälestuskirjaga, millele olid alla kirjutanud tollane armee staabiülem kindral Aleksandrs Kalejs, langenud sõdurite vanemad ja teised tseremoonial viibinud aukülalised.

Kommunistliku okupatsiooni ajal reljeefi all olev tekst tsementeeriti, kuid koguduseliikmed peitsid pronksist tahvli ära. Ärkamisaja alguses puhastasid Läti Rahvarinde kohalikud aktivistid kirja ja asetasid säilinud tahvli oma kohale.

Drusti kogudusest on tuvastatud 41 liiget, kes langesid Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas.

Kiriku müüri niššidesse on paigutatud kommunistliku terrori ohvrite mälestustahvlid - tammepuust raamitud 58 drustenlase ja gatartlase nime - nende nimed, kelle hauad on teadmata.

Kasutatud allikad ja viited:

https://karavirukapi.blogspot.com/2019/07/drustos-piemineklis-1-pk-un-lak.html

https://www.facebook.com/100620134979319/posts/151611853213480/

Seotud lood

Cēsise lahingu algus, käik ja lõpp

Cēsise lahingu võit pidi saama pöördepunktiks Läti ja Eesti võitluses oma riigi iseseisvuse eest. See võit pani lõpu Andrievs Niedra valitsuse ja Saksa kindrali Rüdiger von der Goltzi plaanidele Baltimaid vallutada. Selle asemel jätkas tegevust Liepājas Kārlis Ulmanise juhitud Läti Ajutine Valitsus.