Amata jaamas küüditatute mälestusmärk

EN LV ET LT DE RU

Mälestusmärk avatakse 14. juunil 2021. Allikas: Gita Memmēna

Idee autor on Pēteris Ozols, kes viidi koos perega Kosa kihelkonnast Pērkoņiemisse kuueaastaselt 25. märtsil 1949. Allikas: Gita Memmēna

Aivars Brambis mälestussamba juures, millele on graveeritud tema nimi, sünniaasta ja koht, kust ta koos isa Arnoldsi ja ema Stefanijaga küüditati. Väikesed sambad sümboliseerivad lapsi, suured täiskasvanuid. Sammaste pind on sümboolselt suunatud tema sünnikodu poole. Mälestuspaik avatakse 14. juunil 2021. Allikas: Gita Memmēna

57.2105,25.3103

Amata, Drabešu pag., Cēsu nov., Läti

www.amata.lv

Kuva originaal

Asub Drabeši vallas Amata piirkonnas endise Amata jaamahoone lähedal.

Külastada saab küüditatute mälestuspaika koos infostendi ja väljakuga.

Lätist küüditati 25. märtsil 1949 ja järgnevatel päevadel kokku 33 ešelonis üle 42 tuhande inimese.
27. märtsil 1949 kell kaks öösel lahkus Amata jaamast 62 vagunit - pikk ešelon nr 97322, milles oli 329 meest, 596 naist ja 393 last.

Keskseks objektiks saab 1318 erineva suuruse ja värviga metallposti. Igaüks neist sümboliseerib inimest, kes küüditati toonastest Cēsise ja Alūksne maakondadest 25. märtsil 1949. Igal postil on küüditatu ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ja kihelkond – kust nad küüditati. Praegu on küüditatute endi või nende sugulaste toel paigaldatud 394 posti ning vaja on veel 932 posti.
Idee autoril Pēteris Ozolsil on samuti oma veerg, aga ikka tolleaegse perekonnanimega - Ozoliņš, kes viidi Kosa kihelkonnast "Pērkoņiemile" kuueaastaselt koos perega 26. märtsil 1949.
Infostendil on teave 1949. aasta küüditamise ja okupeeritud Balti riikides NSV Liidu repressiivorganite poolt läbi viidud operatsiooni "Priboi" (Rannalaine) kohta, mis oli küüditamise aluseks.