Amata jaamas küüditatute mälestusmärk - ešelon nr 97322
Mälestusmärk
Asub Drabeši vallas Amata piirkonnas endise Amata jaamahoone lähedal.
Külastada saab küüditatute mälestuspaika koos infostendi ja väljakuga.
Lätist küüditati 25. märtsil 1949 ja järgnevatel päevadel kokku 33 ešelonis üle 42 tuhande inimese.
27. märtsil 1949 kell kaks öösel lahkus Amata jaamast 62 vagunit - pikk ešelon nr 97322, milles oli 329 meest, 596 naist ja 393 last.
Keskseks objektiks saab 1318 erineva suuruse ja värviga metallposti. Igaüks neist sümboliseerib inimest, kes küüditati toonastest Cēsise ja Alūksne maakondadest 25. märtsil 1949. Igal postil on küüditatu ees- ja perekonnanimi, sünniaasta ja kihelkond – kust nad küüditati. Praegu on küüditatute endi või nende sugulaste toel paigaldatud 394 posti ning vaja on veel 932 posti.
Idee autoril Pēteris Ozolsil on samuti oma veerg, aga ikka tolleaegse perekonnanimega - Ozoliņš, kes viidi Kosa kihelkonnast "Pērkoņiemile" kuueaastaselt koos perega 26. märtsil 1949.
Infostendil on teave 1949. aasta küüditamise ja okupeeritud Balti riikides NSV Liidu repressiivorganite poolt läbi viidud operatsiooni "Priboi" (Rannalaine) kohta, mis oli küüditamise aluseks.
Kasutatud allikad ja viited:
http://www.amatasnovads.lv/wp-content/uploads/2021/03/AmatasVestis-MARTS-2021-Web.pdf
Seotud ajajoon
Seotud lood
Lahing Amata jõe silla juures
Cēsise lahing on üks Läti Vabadussõja olulisemaid etappe ja omab olulist kohta ka Eesti Vabadussõja ajaloos.












