Nõukogude topeltagendid
IV õukogude okupatsioon, III =Rahvuslik partisaniliikumine
1950. aastate alguses hakkas USA luureteenistus CIA mängima üha olulisemat rolli NSV Liidu vastastes luureoperatsioonides, koordineerides algselt oma tegevust Briti MI-6-ga. Britid positsioneerisid end sel ajal NSV Liidu territooriumil toimuva tegevuse ekspertidena, omades nii sisseimbunud agente kui ka informatsiooni. Samuti jagasid nad ameeriklastega üldist teavet NSV Liidu kohta. Kogu see informatsioon osutus tegelikult Nõukogude vastuluure desinformatsiooniks.
Seetõttu muutusid Nõukogude vastuluure prioriteedid 1951. aastal. Enne seda oli vastuluure peamine suund Briti ja NSV Liidu MGB 2. Peavalitsuse struktuuris oli slaavi tähestiku järgi 2A osaks vastuluureoperatsioonid Inglismaa vastu, 2B osaks – vastuluureoperatsioonid USA vastu ja 2V osaks – vastuluureoperatsioonid Ladina-Ameerika riikide vastu.
25. detsembril 1951 toimus reorganiseerimine, mille käigus muudeti tähtnimetused numbrilisteks. Vastuluure peamiseks suunaks sai USA. Seega vastutas NSV Liidu MGB 2. Peavalitsuses 1. diviis USA-vastaste, 2. diviis Inglismaa-vastaste ja 3. diviis Saksa-Venemaa-vastaste vastuluureoperatsioonide eest. See korraldus kehtis kuni NSV Liidu lagunemiseni.
NSV Liidu luureteenistusel olid nii Briti kui ka Ameerika luureteenistustes agendid, kes lekitasid informatsiooni NSV Liidu luureteenistusele ja tegutsesid lääneriikide vastu. Need olid osa palju laiematest Moskva „keskuse“ elluviidud meetmetest, mille tulemusel „lekitati“ spetsiaalselt ettevalmistatud desinformatsiooni lääneriikide eriteenistustele. Nendel eesmärkidel loodi 1950. aastate alguses Lätis isegi võlts Metsavendade üksus, et demonstreerida Briti luureagentidele „tõelist rahvuslikku vastupanuliikumist“. Nõukogude vastuluure suutis petta nii Briti kui ka tegelikke rahvuslikke partisane, aga ka peamist vastast – USA CIA-d, kes sel ajal alustas otse operatsioone Lätis.
Rohkem teabeallikaid
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-patiesie-strikisu-raustitaji.a260177/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Seotud lood
Alfred Riekstins, hüüdnimega "Imants", suri Nõukogude topeltagendi reetmise tagajärjel.
Läti leegionär Alfred Riekstins värvati pärast Teist maailmasõda tööle USA luureagentuuri CIA juurde.