Alfred Riekstins, hüüdnimega "Imants", suri Nõukogude topeltagendi reetmise tagajärjel.
Läti leegionär Alfred Riekstins värvati pärast Teist maailmasõda tööle USA luureagentuuri CIA juurde.
Alfred Riekstins (hüüdnimi "Imants", suhtluse eest USA valitsusasutustega "Ogor A. Feldman", krüptonüüm CAMUSO/1). Riekstins sündis 1913. aastal Sabiles, pärast Sabile algkooli lõpetamist töötas ta põllul oma ristiisa Fričis Lagzdinsi talus Dreimaņis Abava kihelkonnas.
Läti Leegionis võideldes teenis ta leitnandi auastmeni. Lahingukangelaslikkuse eest autasustati teda Raudristi Rüütliristiga, II ja I klassi Raudristidega, jalaväe rünnakumedali, lähivõitluse medali ja haavatud saamise medaliga. Mais 1945, Saksamaa kapitulatsiooni ajal, õnnestus tal Kuramaalt viimase paadiga Rootsi jõuda. Rootsis võimaldas tsiviilisikuks maskeerumine tal vältida interneerimist sõjavangilaagrisse ja sellele järgnenud väljaandmist NSV Liidule.
1951. aastal nõustusid nad koostööd tegema
Briti ja Ameerika salateenistustega, et NSV Liidu poolt okupeeritud aladel tegutsedes hankida liitlastele vajalikku teavet ja kaudselt aidata kaasa Läti iseseisvuse taastamisele. Riekstiņš jagati viiemeheliseks rühmaks, kes plaaniti salaja Lätti transportida. Koos mitme teise lätlasega sai ta väljaõppe USA luurekoolides Baierimaal Lääne-Saksamaal.
30. augustil 1952 saabus Riekstins hüüdnime "Imants" all Kuramaale. Koos kahe teise lätlase — Edvīns Ozoliņši ("Herbert") ja Nikolajs Balodisega ("Boris") — langes ta Priekule piirkonnas USA luureteenistuse saadetud kahemootorilise lennukiga.
„Imants“ ja „Herberts“ läksid öösel salaja Sabile lähedal asuvasse „Dreimaņi“ majja, mis oli Riekstinsile juba hästi teada. Kuid juba nelja päeva pärast piirasid Tšekaa väed maja sisse. 11. septembril 1952, pärast lühikest tulevahetust, mõistes vastupanu mõttetust, kasutas Riekstins talle antud kaaliumtsüaniidi ampulli ja sooritas enesetapu. Edvīns Ozoliņš tuli välja ja teatas, et ta on NSV Liidu agent hüüdnimega „Piloot“.
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
Uldis Neiburgs. Lätist viimasele poole// Maja külaline, nr 17 (23. oktoober 2009)
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
