NSV Liidu topeltagendi reetmise tagajärjel sureb Alfred Riekstiņš hüüdnimega "Imants".
Läti leegionär Alfred Riekstiņš värvati pärast Teist maailmasõda tegema koostööd USA luureteenistusega CIA.
Alfrēds Riekstiņš (pseudonüüm "Imants", "Ogor A. Feldman" suhtlemiseks USA valitsusasutustega, krüptonimi CAMUSO/1). Riekstiņš on sündinud 1913. aastal Sabiles. Põllumajandustööline. Läti leegionis võideldes teenis ta kuni leitnandi auastmeni. Autasustatud raudristi Rüütliristi, II ja I klassi raudristidega, jalaväe löögiteenete, lähivõitlusteenete ja haavateenetemärgiga lahingutegevuses. 1945. aasta mais, Saksamaa kapituleerumise ajal, õnnestus tal Kuramaalt viimase paadiga Rootsi pääseda. 1951. aastal nõustus ta tegema koostööd USA luureteenistusega.
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Alfred Riekstiņši mälestuskivi
Mälestuskivi Läti leegioni leitnandile ja rahvuspartisanile Alfred Riekstiņšile, kes hukkus 11. septembril 1952 "Dreimaņi" maja juures.
11. septembril 1952 suri "Dreimaņi" maja hoovis Läti Leegioni 19. SS-grenaderide diviisi (läti nr 2) leitnant ja Raudristi kavaler Alfred Riekstiņš. 9. mail 1945 saabus Pāvilostast pärit Alfred Riekstiņš ühe viimase paadiga Rootsi. 30. augustil 1952 maabus Alfrēds Riekstiņš koos kahe endise Läti sõduriga USA luureteenistuste tellimusel Kuramaas. NSV Liidu julgeolekuteenistused teadsid operatsioonist ja piirasid luureohvitserid ümber "Dreimaņi" maja kuuris, kus Alfred Riekstiņš sooritas enesetapu, hammustades mürgiampulli.
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
