Nõukogude topeltagendid
IV Nõukogude okupatsioon, III Metsavendade liikumine
Viiekümnendate alguses hakkas NSV Liidu-vastastes luureoperatsioonides üha suuremat rolli mängima USA luureteenistus CIA, mis algselt koordineeris oma tegevust Briti MI-6-ga. Britid positsioneerisid end toona NSV Liidu territooriumil tegutsemise asjatundjatena, omades nii agente kui ka teavet. Samuti jagasid nad ameeriklastele üldist teavet NSV Liidu kohta. Kogu see teave osutub tegelikult Nõukogude vastuluure desinformatsiooniks.
Sellest tulenevalt muutusid prioriteedid Nõukogude vastuluures 1951. aastal. Enne seda oli peamiseks vastutegevuse suunaks Briti ja NSVL MGB 2. Peaadministratsiooni struktuuris oli slaavi tähestiku järgi osa 2A vastuluureoperatsioonid Inglismaa vastu, osa 2B - vastuluureoperatsioonid USA vastu ja osa 2V - vastuluureoperatsioonid Ladina-Ameerika riikide vastu.
Seevastu 25. detsembril 1951 toimus ümberkorraldus, mille käigus toimus üleminek tähtedelt numbritele. Peamiseks vastumeetmeks sai USA. Seetõttu oli ENSV MGB 2. Peadirektoraadis 1. osa vastuluureoperatsioonid USA vastu, 2. osa - vastuluuretegevus Inglismaa vastu, 3. osa - vastuluuretegevus VFR-i vastu. Selline korraldus kestis kuni NSV Liidu lagunemiseni.
NSV Liidu luurel oli agente nii Briti kui Ameerika luures, kes lekitasid teavet NSV Liidu luurele ja töötasid lääne vastu. Need olid osa palju laiematest Moskva "keskuse" rakendatud meetmetest, mille tulemusena "lekiti" lääneriikide eriteenistustele spetsiaalselt ettevalmistatud desinformatsioon. Sel eesmärgil loodi 1950. aastate alguses Lätis isegi võltsmetsavendade üksus, et demonstreerida Briti luureagentidele "tõelist rahvuslikku vastupanuliikumist". Nõukogude vastuluurel õnnestus ära petta nii Briti kui ka tõelised rahvuspartisanid, aga ka peamine vastane - USA CIA, kes alustas sel ajal otseselt tegevust Lätis.
Rohkem teabeallikaid
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-cia-agenti-psrs-dienesta.a261845/
https://www.lsm.lv/raksts/dzive--stils/vesture/kgb-slepenie-arhivi.-spiegu-speles-latvija-patiesie-strikisu-raustitaji.a260177/
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Näitus KGB hoones „KGB ajalugu Lätis"
Külastajatele on avatud endine KGB ehk NSVLi riigi julgeoleku komitee hoone. KGB-lased vangistasid, kuulasid üle ja mõrvasid siin Läti kodanikke, keda okupatsioonirežiim pidas enda vastasteks. Hoonesse on välja pandud Läti Okupatsioonimuuseumi näitus KGB tegevuse kohta Lätis. Vangikambrites, koridorides, keldris ja sisehoovis korraldatakse ekskursioone. 1911. aastal ehitatud maja on üks Riia kaunemaid hooneid. Rahva seas kutsuti hoonet Nurgamajaks ja see oli Nõukogude okupatsioonirežiimi kõige hirmsam sümbol Lätis, üks NSVLi võimusambaid. KGB tegutses Nurgamajas 1940–1941 ja uuesti aastatel 1945–1991. Poliitiline tagakiusamine puudutas otseselt kümneid tuhandeid Läti elanikke. Võitlus Nõukogude vaenlaste vastu jätkus ka pärast Teist maailmasõda. KGB tegutsemisviis muutus veidi pärast Stalini surma. Füüsiline piinamine asendus psühholoogilise terroriga. Enamik KGB agentidest olid lätlased (52%). Venelased moodustasid suuruselt teise rühma (23,7%). 60,3% agentidest ei olnud kommunistliku partei liikmed. Kõrgharidus oli 26,9% agentidest. Süsteem oli üles ehitatud kohalike elanike kaasamisele, et seeläbi saavutada kontroll ühiskonna üle. Töötajate nimekirjad ja teenistusdokumendid asuvad Venemaal. Need ei ole Läti ametivõimudele ja teadlastele kättesaadavad.
Läti Okupatsiooni-muuseum
Muuseumis eksponeeritakse Läti ajalugu Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal aastatel 1940–1991. „Tuleviku maja“ on okupatsioonimuuseumi rekonstrueerimis- ja laienemisprojekt, mille autor on Ameerikas elav tuntud läti arhitekt Gunārs Birkerts, ning sellega seotud uus muuseumiekspositsioon. Okupatsioonimuuseumi väljapanek „KGB ajalugu Lätis“ asub KGB-hoones (Nurgamajas). Läti Okupatsioonimuuseum asutati 1993. aastal. See jutustab pikka aega varjatud loo Läti riigi, rahva ja maa saatusest kahe võõrriigi totalitaarse okupatsioonivõimu all aastatel 1940–1991. 2020. aasta lõpus kuulus muuseumikogusse üle 70 000 ajaloolise eseme (dokumendid, fotod, kirjalikud, suulised ja materiaalsed tõendid, esemed ja mälestusesemed). Muuseumi spetsialistid on salvestanud rohkem kui 2400 videomälestust, mis teeb sellest ühe suurima okupatsiooni käsitleva kogu Euroopas. Lätis, Leedus ja Eestis toimunud sündmused näitavad meile selgelt, mida need rahvad pidid kahe totalitaarse režiimi all kogema.
Alfred Riekstiņši mälestuskivi
Mälestuskivi Läti leegioni leitnandile ja rahvuspartisanile Alfred Riekstiņšile, kes hukkus 11. septembril 1952 "Dreimaņi" maja juures.
11. septembril 1952 suri "Dreimaņi" maja hoovis Läti Leegioni 19. SS-grenaderide diviisi (läti nr 2) leitnant ja Raudristi kavaler Alfred Riekstiņš. 9. mail 1945 saabus Pāvilostast pärit Alfred Riekstiņš ühe viimase paadiga Rootsi. 30. augustil 1952 maabus Alfrēds Riekstiņš koos kahe endise Läti sõduriga USA luureteenistuste tellimusel Kuramaas. NSV Liidu julgeolekuteenistused teadsid operatsioonist ja piirasid luureohvitserid ümber "Dreimaņi" maja kuuris, kus Alfred Riekstiņš sooritas enesetapu, hammustades mürgiampulli.
Seotud lood
NSV Liidu topeltagendi reetmise tagajärjel sureb Alfred Riekstiņš hüüdnimega "Imants".
Läti leegionär Alfred Riekstiņš värvati pärast Teist maailmasõda tegema koostööd USA luureteenistusega CIA.