Kindral Karl Gopperi kohta
Kindral K. Goppers (1876-1941) oli silmapaistev sõdur ja silmapaistev mees. Ta paistis silma eduka ülemana, kes võttis üle pataljoni ja rügementide juhtimise, juhtides kangelaslikult oma laskureid lahingutes Läti vabaduse eest Esimese maailmasõja ajal (1914-1919). Ta on osalenud lahingutes Tīreļpurvsis, Ložmetējkalnsis ja kaitsnud Riiat.
Sündis 2. aprillil 1876 Plāņi kihelkonna "Muscatis".
Õppis Trikāta kihelkonnakoolis. Pärast selle lõpetamist valmistus ta eluslooduse eksamiks, mille ta sooritas, ja jätkab õpinguid Pihkva kadettide korpuses.
1893. aastal asus ta teenima tsaari armeesse. Esimese maailmasõja ajal korduvalt haavatud ja ülendatud. 1916. aasta augustis määrati ta pärast vigastuse tema soovil paranemist kolonelleitnandiks Läti laskurvarupataljoni ülemaks, detsembris - Bauska Läti laskurpolgu 7. ülemaks. Läti 1. laskurbrigaadi ülem alates 1917. aastast. 1917. aastast kuni 1920. aasta juunini käis Venemaa läbi kogu Venemaa, et võidelda enamlastega. Augustis 1920 ülendati ta kindraliks alates 13. augustist 1917, kuna oktoobri revolutsiooni tõttu oli edutamise kinnitamine viibinud. Pärast kodumaale naasmist oli ta Läti skautide keskorganisatsiooni juht, kaitseministeeriumi ja sõjanõukogu esimees, vanalätlaste laskurite ühingu juht ja kolonel Hirve sihtasutuse liige. Oma eluajal anti talle palju Läti, Vene ja välisriikide sõjaväetellimusi
30. septembril 1940 arreteeriti K. Gopper Riias. 25. märtsil 1941 hukati ta Riia keskvanglas ja maeti Ulbroka metsa ühishauda. 1944. aasta mais maeti K. Gopper ümber Riia vendade kalmistule ja 7. mail 1944 maeti tema süda Trikāta kalmistule.
11. veebruaril 1992 rehabiliteeriti Kārlis Goppers vastavalt Läti Vabariigi 3. augusti 1990. aasta seadusele „Ebaseaduslikult represseeritud rehabilitatsiooni kohta”.
Autasustati III järgu Lāčplēsise sõjaordeniga selle eest, et 1916. a. ööl vastu 23. detsembrit murdis Läti 2. laskurbrigaadi ründekolonnis esimesena oma rügemendiga Saksa kindlustuste rivi, murdis ägedas seljas ägedas vastase selja taga, kus ta ka juhtimise võttis 8. Valmiera Läti laskurpolk ja kestis 2 päeva kuni lisajõudude tulekuni. Detsembri öösel juhtis seejärel oma vägesid Kalnciemsi suunas, põhjustas Ložmetējkalnsi juures Saksa ridades paanikat, edendades suuresti selle hõivamist ja karikat, olid nii vajalikud, et laskurid saaksid kehva arsenali täiendada.
Teda autasustati II järgu Lāčplēsise sõjaordeniga selle eest, et 1917. a. 21. augustil Jugla positsioonidel, kui Läti 1. laskurbrigaad üksi pidi ilma suurtükiväe toetuseta vastu pidama ülitugevatele rünnakutele, lõi see mitmeid esilööke, manööverdades ettevaatlikult reservidega ja takistades positsioonide muutmist Väikesest Juglast Suure Jugla poole. piiramist ja hõlbustas meie vastupidavust kuni lahkumiskäsu saamiseni.
Kindral Karl Gopperi teenistusastmed :
1893 - astub Kaunase kindluse jalaväepataljoni ajateenistusse 2. klassi metslasena (keskkooli lõpetaja).
1894 - Vilniuse jalaväepunkerite kool. Podporuchik (ohvitseri esimene auaste).
1896 - alustab teenistust Daugavpilsi 97. Vidzeme jalaväerügemendis, Varssavis lähetatud 190. jalaväerügemendis (paralleelselt teenistusega õppis ta filosoofiat ja loodusteadusi).
1900 - ülendati Poruchiks (uusim ohvitseride auaste).
Aastal 1904 - ülendati staabikapteniks (kõrgem ohvitseride auaste).
1905. aastal teenis ta 183. rügemendis Pultuskas ja Kostromas.
1908. aastal ülendati ta kapteniks (Vene impeeriumi armees staabikapteni ja kolonelleitnandi vahelises hierarhilises auastmes).
1912 - määrati kompanii ülemaks.
1914-Võitlused läänerindel Galicias, Austria-Ungari (tänapäeva Ukraina), määratud pataljoniülemaks.
Aastatel 1914–1916 sai ta kolm korda vigastada. Pärast kolmandat vigastust evakueeriti ta Moskva haiglasse.
1915 - ülendati kolonelleitnandiks.
1916 - ülendati koloneliks ja määrati Valmiermuižasse Läti laskurpataljoni ülemaks, aasta lõpus määrati 7. Bauska läti laskurpataljoni ülemaks.
1917 - määrati Läti 1. laskurbrigaadi ülemaks ja lahingu eest Riia kaitseks 19. -21. Augustis soovitab Radko Dmitrijev kindralmajoriks edutada. Kinnitab!
Vene kodusõda on kolonelina läbi!
Sõjaväelise karjääri jooksul sai K. Goppers II ja III klassi Läti Lāčplēsise sõjaordeni, II ja III klassi Kolmetähtede ordenit, skautide valge liilia ordenit, samuti mitmeid kõrgeid vene, prantsuse, rootsi, soome, leedu, Serbia ja Tšehhoslovakkia auhinnad.
Auhinnad ja aumärgid :
Vene St. Stanislavi ordu III klass
Vene St. Anna ordeni III klass
Vene St. Juura mõõk
Vene St. Stanislavi ordu II klass
Vene St. Anna ordeni II klass
Vene St. Jurassici ordu IV käsk
Vene St. Vladimiri ordeni IV klass
Vene St. Vladimiri ordeni III orden
Vene St. Juura aja ordeni III klass
Serbia Khajorevichi III klassi täht
Lāčplēsise sõjakomando III klass
Prantsuse Auleegioni ülema rist
Tšehhoslovakkia sõjarist
Mälestussammas Läti Vabadussõjast
Soome valge roosi I klassi ülema orden
Lāčplēsise sõjaordeni II klass
Kolme Tähe ordeni III klass
Rootsi oda ordeni I klassi ülema rist
Medal Leedu iseseisvuse 10. aastapäeva mälestuseks
Kolme Tähe ordeni II klass
Medal Läti Vabariigi vabadusvõitluse 10. aastapäeva mälestuseks
Leedu Gediminase ordu II klass
Läti Kaitseseltsi pronksmedal
Läti hundiskautide hallhundi orden
Läti skautide valge liilia orden
Läti skautide tänumärk "Swastika"
Läti skaudid "Metsamärk"
Raamatud, väljaanded :
"Neli kokkuvarisemist", 1920
"Sõjakasvatuse alused", 1922
"Ristiisa Oscar", 1923
"Olge valvsad", 1924
"Läti laskurpolgu jõulud" 1916, 1924
Kahe revolutsiooni vahel
Mälestusi "Laskurite aegadest" 1931. aastal.
1924-1925 ja 1934-1940. aastal - ajakirja "Läti laskurid" toimetaja.
Pärast Teist maailmasõda asutasid eksiilis Läti skaudid 20. aprillil 1947. aastal Saksamaal põgenikelaagrites „Läti skautide presidendi kindral Karl Gopperi sihtasutuse“.
https://www.historia.lv/personas/goppers-karlis
http://skauti.lv/par-mums/vesture/karlis-goppers/
http://www.karamuzejs.lv/lv/Izstades/generali/generalis_GoppersKarlis.aspx
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.616149468468565.1073741850.568253149924864&type=3
https://enciklopedija.lv/skirklis/101930-K%C4%81rlis-Goppers
Kirjastus "Kindral Goppers sõja mälestustes ja kaasaegsetes" Zelta Abele 1951. Rootsi
Seotud teemad
Seotud objektid
Kindral Karl Gopperi mälestustuba Muscati kodulinnas
Asub Plāņi vallas Vija jõe kaldal.
Näha on kindral Karl Gopperi mälestustuba tema sünnimajas "Muscat".
"Muscati" talu juhtis kindrali vend August Goppers, sest andekas sõjapealik oli hõivatud suursündmuste ja maailmasõdadega. 1920. aastal naasis kindral Lätti, oma sünnikodusse. Kuid paljud vastutusrikkad kohustused sidusid teda Riiaga. August jätkas tegevust Muscatis. 1940. aastal kindral Gopper arreteeriti ja lasti 25. märtsil 1941 tšekikeldris maha. 1944. aastal läks perekond Gopper kolme hobuvankriga põgenikena Kuramaale. Sõda lõhestas pere, Aleksander Gopperi tütred – Biruta, Elza ja Anna – jäid Lätti. Neid ei lubatud Muscati naasta. Majad olid suured ja hoolikalt hooldatud. Kolm neli uustulnukate perekonda majutati eraldi tubadesse. Suurde lauta rajati hobusekasvandus. 1980. aastal puhkes tulekahju vastastikusest kärntõvest. Ait ja suur ait põlesid maha. Õnneks tuli majja ei levinud, leeke peletasid meie esivanemate istutatud suured puud.
1991. aastal, pärast imelist ärkamisaega, sündis Läti riik teist korda uuesti. 1992. aastal sai kindral Gopperi venna Augustuse perekond Muscati tagasi esivanemate pühapaigana. Kümme aastat nägid kõik juustud kõvasti tööd, et päästa majad hävingust, taastada ja ehitada varemeis hooneid, et muuta kogu Muscati talu kauniks. Majad on taastatud vana välimusega, olemas ka kindral Karl Gopperi mälestustuba.Mälestustoaga saab eelnevalt tutvuda telefonidel +371 29396870, +371 29254285.
Lāčplēsi sõjaordu kindralite ja rüütlite mälestuspaigad Trikāta vallas
Mälestusstele asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.
Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali – Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise – mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks.
Lāčplēsi sõjaväeordu kindraleid ja rüütleid mälestatakse igal aastal tõrvikurongkäikudega Trikāta kalmistule, kus on kaks mälestussammast, kuhu on graveeritud Trikāta kihelkonnaga seotud 17 Lāčplēsi sõjaväeordu rüütli nimed.
Stela avati 11.11.2018.
Videolugu Lāčplēsi sõjaordust ja kindral Jānis Balodise ordenite komplektist .
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad nende teekonnast. Memoriaalansambel avati 1936. aastal ja sellel on kolm osa: „Mõtete tee", mis on 250 m pikkune allee, „Kangelaste terrass" koos igavese tule altari ja tammehiiega ning matmispaik, mida piirab müür, millel on kujutatud ema koos langenud poegadega.
