Kārlis Zāle (1888-1942), skulptor, Läti monumentaalskulptuuri meister
Kārlis Zāle (õige nimega Johans Kārlis Leonhards Zālīte) sündis 28. novembril 1888 Kaunase kubermangus Mažeikiai linnas. Õppis õhtukursustel Liepājas linna joonistus-, stiili- ja maalikoolis, Kaasani kunstikoolis (1909–1913), skulptor Stephan Erzya (Moskva) (1914–1915), keiserlikus kunstiedenduse koolis Petrogradis (1916), Petrogradis kl. Kunstiakadeemia Kõrgem Kunstikool, Petrogradi Riiklikud Vabad Kunstitöökojad. Õppis Berliinis (1921–1923), Itaalias (1926).
Kārlis Zāle märkimisväärsemad tööd on Riia vennaskalmistu skulptuurid ja Vabadussammas. Aastatel 1924–1936 (arhitektid Pēteris Feders, Aleksandrs Birzenieks, aiaarhitekt Andrejs Zeidaks) lõi ta vendade kalmistu ansamblile skulptuuride ja dekoratiivelementide rühmi. Ansamblis on 11 skulptuuri.
Riia vabadussamba jaoks (1931–1935, arhitekt Ernest Stalberg) valmistas Kārlis Zāle Vabaduse allegooria skulptuuri (vase sepistamine, kullamine), obeliski alumist osa katvad rühmad, postamendi nurkades allegoorilised rühmad, kaks reljeefid postamendi tasapindadel terrassi välispindadel.
Kārlis Zāle on valmistanud skulptuurifriisi Sudrabkalniņa Riia rügemendi sõduritele pühendatud mälestussambale Riia kaitsjatele aastal 1919 (1929–1937, arhitekt E. Štālbergs), mälestusmärgile Läti vabadusvõitlustes langenud vendadele. .
Aastatel 1936–1940, aga ka 1941–1942 juhtis Kārlis Zāle Kunstiakadeemia skulptuuritöökoda. Kārlis Zāle oli LU üliõpilasseltsi Concordia Valdemarium liige.
Kārlis Zāle oli Kolme Tähe ordeni suur ohvitser (1935), Isamaa preemia laureaat (1938) ja Läti Kunstiakadeemia auliige (1939).
Kārlis Zāle suri 19. veebruaril 1942 oma kodus Inčukalnsi koguduses "Atvasīte" ja maeti Riia vendade kalmistule.
Rohkem teabeallikaid
Laila Bremša. Kārlis Zāle. Rahvuslik entsüklopeedia: https://enciklopedija.lv/skirklis/34800
Vaidelotis Apsitis, Vabaduse monument.- Riia, Teadus, 1993.
Vaidelotis Apsitis, Vendade kalmistu, Riia, Teadus.- 1995.
Riia vendade kalmistu. 1915-1936-2011, koost. Guntis Gailitis.- Riia, Jumava, 2011.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Vabadussammas Riias
See asub Riia kesklinnas Brīvībase väljakul.
Vabaduse monument on üks silmapaistvamaid Läti ajaloo, arhitektuuri ja kunsti monumente. See ehitati Kārļis Zaalese projekti järgi avalike annetuste alusel. Avati 1935. aastal Läti rahva vabaduse ja isamaa-armastuse sümbolina. Koos Riia vendade hauaansambliga kuulub see monumentaalarhitektuuri ja skulptuuri kõige väärtuslikumate näidete hulka.
...
Riia vennaskalmistu
Riia vennaskalmistu asub Riia linna Põhjarajoonis. Kalmistu laiub 9 ha suurusel maa-alal ja on Läti silmapaistvaim ja oluliseim memoriaalansambel langenud läti sõduritele. Kalmistule on maetud umbes 3000 sõdurit. Vennaskalmistu rajati Esimese maailmasõja ajal, kui siia maeti kolm läti kütti, kes langesid Tīreļpurvsis Saksa armee vastu võideldes. Hiljem maeti vennaskalmistule ka teistes lahingutes ja sõdades langenud läti sõdureid. Memoriaalansambel on ehitatud skulptor Kārlis Zāle kavandi järgi ja see on esimene taoline maastiku-, arhitektuuri- ja skulptuuriansambel Euroopas. Selles on kasutatud kohalikule maastikule, läti talule, folkloorile ja ajaloole iseloomulikke elemente, mis ülistavad sõdurite iseloomujooni ja jutustavad...
Vabadussõjas langenud sõdurite mälestussammas
Asub Jaunpiebalga Püha Tooma evangeelse luterliku kiriku lähedal.
Ausamba Vabadussõjas langenud Jaunpiebalga koguduse liikmetele on loonud skulptor Kārlis Zāle ja arhitekt Aleksandrs Birzenieks...
Militaarpärandi mälestusmärgid Dīvaliņši kalmistul Valmieras
Asub Valmiera Dīvala (Jāņa) kalmistul Valmieras.
Allaži paekivisse skulptor Marta Lange valmistatud monument avati 26. septembril 1937. aastal...
Sudrabkalniņši mägi - mälestusmärk võitluseks Bermondti armee vastu
Asub Riias, Pardaugavas, Sloka ja Kurzeme avenüü ristumiskohas.
1919. aasta novembri alguses, Läti Vabadussõja ajal, toimusid Pardaugavas tänavalahingud Läti armee ja Bermonti vägede vahel. Piirkonnas toimus otsustav rünnak Bermonti armee vastu. 1937. aastal avati Sudrabkalniņas Kārlis Zāle projekti järgi monument, millega austatakse 6. Riia jalaväerügemendi langenud sõdureid ja tõsteti esile sõjalisi jooni.
...
Monument "Leinav ema" Inčukalnsi aukalmistul
Asub: Inčukalnsi linnaosa, Inčukalns, Miera tänav, Inčukalnsi kalmistu.
Monument avati 16. juulil 1944. aastal. Monument avastati pärast K. Zāle surma. Sissekirjutus: 1941. aastal Isamaale langenud partisanide kohta (taastatud). Monument restaureeriti 05.11.2020. Monument taastati Inčukalnsi maanõukogu toetusel. Restauraator kunstnik Igor Dobitšin...
Lāčplēsi sõjaordu kindralite ja rüütlite mälestuspaigad Trikāta vallas
Mälestusstele asub Trikāta kalmistu kabeli kõrval.
Trikāta kalmistul säilitatakse kolme silmapaistva Läti kindrali – Roberts Dambītise, Kārlis Goppersi ja Jānis Balodise – mälestust. Trikāta kalmistule on maetud ka kõigi nende kindralite õpetaja Jēkabs Mūrnieks...
Seotud lood
Oskars Kalpaksi mälestuseks
Oskars Kalpaksi mälestust säilitatakse paljudes kohtades - sellest annavad tunnistust tema kohalikud Liepsalu majad, monument Visagala kalmistul, mälestusüritused ja kaunid kontserdid 6. märtsil, Meirāni Kalpaksi algkool, tänavad Lubāna, Madona jt linnades jm. Kuid selles artiklis - Oscar Kalpaksi mälestuse säilimisest 20. – 30. aastat.